Uudised

  • Eesti Rahvusballeti uut esisolisti Kealan McLaughlinit saab näha juba sel neljapäeval „Oneginis“

    19.09.2017 / Lisanna Männilaan

    shkatula_mclaughlin

    Neljapäeval, 28. septembril on taas laval publiku suur lemmik – Cranko ballett „Onegin“, mille nimirollis on esmakordselt Eesti Rahvusballeti uus esisolist Kealan McLaughlin. Tatjana rollis on Alena Shkatula. Kealan McLaughlin lõpetas Kanada Rahvusliku Balletikooli 2007. …

  • Estonia teater tähistab 111. sünnipäeva

    15.09.2017 / Ülla Veerg

    estoniaselts_kodu_300x180

    16. septembril tähistab Estonia teater 111. sünnipäeva. Sünnipäevapidu peavad estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimub pidulik vastuvõtt Valges saalis ja üheskoos vaadatakse Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri „Pilvede värvide“ peaproovi. I rõdu …

Blogi

  • Rasmus Puur – pea pilvedes, jalad maas

    09.09.2017 / Stina Vürmer

    rasmus_pilved

    Juuni esimestel päevadel lükatakse Estonia teatrimajas ooperile „Pilvede värvid“ hoog sisse. Lavastaja Roman Baskin peab töökoosolekut, tutvustatakse osatäitjaid, kostüümikunstnik Anu Lensment räägib oma plaanidest. Esimeses pingireas istub pikk, vibalik noormees, kelle lühikesed püksid ja seljakott …

  • Kui pilvedel on värvid

    25.08.2017 / Liina Viru

    tunnuspilt

    Sa lahkud kodust teiste jumalate juurde, sa loobud omaenda loomisloost. Kõik, mis on sulle hoitud, heidad muuseas tuulde ja ise selles tuules langed koost… Proovid on jõudnud esimese vaatuse finaali, kus tegelastega liitub Vanaema, keda …

110. hooaja elamused uuenenud teatrisaalis

2. märtsil algab Rahvusooper Estonia 110. hooaja piletite müük. Hooaeg algab tavapärasest varem – 2015/2016 hooaja avaetenduseks on Kálmáni operett „Tsirkusprintsess“ juba 26. augustil. Vana Tallinn Gala toimub uuel hooajal kahel korral –  29. augustil Tartus Vanemuise kontserdimajas ja 5. septembril Estonia teatrisaalis. Mõlemal kontserdil esineb külalisena armastatud bass Ain Anger. Kohe hooaja algul, 27. augustil ja 3. septembril lööb Anger kaasa ka “Fausti” etendustes.

Esimese uuslavastusena etendub 18. septembril Eduard Tubina ballett „Kratt“, mille toob lavale koreograaf Marina Kesler.

Estonia Seltsi 150. aastapäevale on pühendatud galakontsert 22. oktoobril, mille esimene osa on eesti heliloomingust, teises osas kõlavad teosed maailmaklassika varasalvest.

6. novembril jõuab maailmaesmaettekandeni Astrid Lindgreni armastatud lastejutu „Karlsson katuselt“ põhjal valminud samanimeline lustlik ja südamlik muusikal, mille on loonud libretist Wimberg ja helilooja Tauno Aints. Lavastab Ain Mäeots.

18. novembril toimub Vello Pähna juhatusel Richard Straussi koomilise ooperi „Arabella“ kontsertettekanne.

Lapsi ootame taas alates 20. novembrist kammersaali vaatama eelmisel hooajal menukalt esietendunud Maria Suomineni muusikalist näidendit „Väike prints Hamlet“.

Pühademeeleolu aitab luua „Rahvusooperi jõulutervitus“ Tallinna Jaani kirikus 20. detsembril. Aastavahetus teatris toob endaga kaasa Estonia balli Johann Straussi kaunite meloodiatega ja võimalusega tantsida rahvusooperi orkestri saatel.

Uus aasta algab 22. jaanuaril Verdi võimsa „Aidaga“. Lavastaja Tobias Kratzeri sõnul on „Verdi meistriteos põnevusdraama armastusest ja reetmisest. Selles on ühtaegu nii grand opèra suurejoonelisust kui ka ibsenlikku psühholoogilist sügavust. Kuigi „Aidat“ tuntakse kõige paremini võidumarsi järgi, mis kõlab tervituseks elevantide ja orjadega võidukalt sõjast naasevale Radamesele, on ooperis ka palju kammerlikku.“

20. veebruaril annab Estonia orkester sümfooniakontserdi Estonia kontserdisaalis kontserdisarja „Kuldne klassika“ raames. Dirigeerib Vello Pähn. Rahvusooperi koori solistid esinevad 8. märtsil Tallinna raekojas traditsioonilisel naistepäevakontserdil.

Kevadhooaja balletisündmusena jõuab 15. aprillil 2016 lavale uus „Luikede järv“, mis pakub Toomas Eduri tõlgenduses unustamatu elamuse romantika, virtuoosse tantsukunsti ja Tšaikovski imelise muusika kooslusest. 29. aprillil 2016 antakse traditsioonilisel rahvusvahelise tantsupäeva galal üle tantsupreemiad ühele nais- ja ühele meestantsijale. Tallinna Balletikooli noored tantsijad astuvad lavale 29. mail 2016.

110. hooaja juubeleid ja aastapäevi tähistame nii – Eesti Heliloojate Liit 90 balletiga “Kratt” 19. septembril, Enn Suve 75 balletiga “Kratt” 26. septembril, Anu Kaal 75 ooperiga “La traviata” 5. novembril, Urve Tauts 80 ooperiga “Carmen” 12. novembril, Rostislav Gurjev 70 muusikaliga “Minu veetlev leedi” 9. detsembril, 100 aastat “La traviatat” Estonias 21. veebruaril, Tiit Härm 70 balletigalaga 29. aprillil 2016, Juta Lehiste 75 balletiga “Modigliani – neetud kunstnik” 9. juunil 2016.

Ka sel hooajal rändab Estonia oma lavastustega mööda Eestit ringi, pakkudes teatrielamusi Pärnu, Tartu, Paide ja Jõhvi elanikele. Külla minnakse Minkuse balletiga „Bajadeer“, Leigh muusikaliga „Mees La Manchast“, Verdi ooperiga „La traviata“ ja Kálmáni operetiga „Tsirkusprintsess“. Eesti Rahvusballett jätkab menukat esinemist piiri taga: Harangozó lasteballett „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“ jõuab Tampere-Talos Soome publiku ette ning Minkuse „Bajadeer“ rõõmustab La Fenice publikut Veneetsias. Estonia ooperisolistid viivad Iisraeli ooperipublikule Händeli „Julius Caesari“ ja „Rinaldo“ ning ooperigala.

Sügisel 2015, pärast rõdu ümberehitust, on Estonia teatrisaalis üle 800 istekoha (praeguse 700 asemel). Juurde tuleb hulk hea nähtavusega kohti.

Alates sügisest 2015 on muutunud saali hinnaplaan ja broneerimise tingimused. Nüüd on saalis kolm erineva hinnaga ala (senise viie asemel) ja broneeritud piletid tuleb välja osta 30 päeva jooksul alates broneerimise hetkest (varem üks kuu enne etendust või kontserti).

Rõõmus uudis on pensionäridele – alates sügisest 2015 on neil võimalus vabade kohtade olemasolul lunastada üks tund enne etendust 7eurone pilet.

Rahvusooper Estonia alustas ooperi “Faust” DVD müüki

26. veebruaril jõudis teatri kassades ja meeneteletis müügile Charles Gounod’ ooperi “Faust” DVD, mis on salvestatud Rahvusooperis Estonia 23. ja 25. jaanuaril 2014 koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga. Ooperis laulavad Oliver Kuusik, Ain Anger, Joanna Freszel, Rauno Elp, Helen Lokuta, Mart Laur, Urmas Põldma jt. Dirigeerib Vello Pähn. 2012. aastal lavale jõudnud “Fausti” on lavastanud Dmitri Bertman ja kujundanud Ene-Liis Semper.

Esitluse päeval on “Fausti” DVD müügil erihinnaga 12 eurot, homsest on hind 15 eurot.

DVD valmis koostöös firmaga Estonian Record Productions.

Eesti Rahvusballett kutsub noori balletiklubisse

Eesti Rahvusballett kutsub 27. veebruaril kell 17.30 kõiki huvilisi Estonia talveaeda noorte balletiklubi esimesele kohtumisele. Balletiklubi on loodud rahvusballeti kunstilise juhi Toomas Eduri algatusel. “Mul on väga hea meel, et lõpuks on teoks saamas minu kauaaegne unistus tutvustada balletifännidele lähemalt meie truppi, selle töid ja tegemisi,” sõnas Edur.

Balletiklubi hakkab kokku saama iga paari kuu tagant. Klubisse kutsutakse külalisi erinevatest ballettidest rääkima ja ühiseid arutelusid läbi viima. Oodatud on kõik asjast huvitatud, peamiselt on klubi tegevus suunatud noortele vanuses 15-26.

Esimene kokkusaamine on pühendatud kaasaegsele balletile „Medea“, mis etendub samal õhtul kell 19.00 Estonia teatrisaalis. „Medea“ teemadel vestlevad Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur, endine baleriin ja balletipedagoog Tiiu Randviir ning Eesti Rahvusballeti solistid Luana Georg ja Sergei Upkin.
Noorte balletiklubi on kõigile tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine.

Elizabethi mänguväljak – Estonia teater

25. veebruaril kell 22.40 linastub Eesti Televisiooni sarjas „Eesti lood“ tõsielufilm „Elizabethi mänguväljak“. Film jutustab 4-aastasest Elizabethist, kes on sündinud balletiartistidest vanemate perre ning enamuse oma senisest elust veetnud koos vanematega teatris. Ta tunneb iga Estonia balletitrupi liiget nimepidi ning teab peast kõiki teatris etenduvaid ballette. Elizabeth lausa jumaldab balletti, aga kas see oleks nõnda ka siis, kui tal oleks selle kõrval muid valikuid? Väikese Elizabethi rännak viib läbi muinasjutulise teatrimaailma, kus päriselu kohtub illusoorsega ning muinasjutust saab tõelisus. Filmi autorid on Maris Kerge ja Erik Norkroos. Film on järelvaadatav ETV kodulehel.

Eesti teatrid tutvustavad Pärnus noortele oma argipäeva

Anu Jürisson / Pärnu Postimees 17.02.2015 / Koolivaheajaeelsel kolmapäeval, 11. märtsil tuleb Pärnus esimene koolinoorte teatripäev, millele on õla alla pannud 17 teatrit ja teatrierialasid õpetavat kõrgkooli kogu Eestist. Päev täidab Pärnu linnas tegevusega seitse maja: teatri, kontserdimaja, Pärnu muuseumi, raekoja, kunstide maja, Laine Mägi tantsukooli ja Sütevaka humanitaargümnaasiumi.

Näha saab nii etendusi kui toimub ligemale 40 erinevat töötuba, kus noored saavad aimu, milliseid töid tehakse enne lavastuse publiku ette jõudmist lava taga. Sealjuures on noortel võimalus ise kõiges kaasa lüüa.

Endla teatri juht Roland Leesment lausus, et koolinoorte teatripäeva idee sündis Eesti etendusasutuste liidu soovist arendada ja kindlustada endale publikut haridusprogrammi kaudu.

“2013. aasta sügisel genereeriti selle eesmärgiga ideid ja Aivar Mäe tuli selle peale, et võiks teha koolinoorte teatripäeva, mis tutvustaks just seda poolt, mida me teatris käies ei näe: kui palju inimesi seal veel peale näitlejate töötab, et lavastus üldse sünniks,” selgitas Leesment.

Mäe pakkus välja, et esimene korraldaja võiks olla Pärnu, kus on parajal hulgal selleks sobivaid maju-asutusi. Igal aastal hakkab teatripäev toimuma eri teatrilinnas, järgmisel aastal näiteks Kuressaares ja sealses linnateatris.

Töötubadest ja etendustest Pärnus on oodatud osa võtma õpilased 1.–12. klassini ja noortel, kes sellest päevast ja mõnest töötoast osa soovivad võtta, on aega registreeruda 28. veebruarini. Samal päeval kohale tulles ei pruugi tubades enam kohti olla, kokku mahub osalema pool tuhat soovijat.

Leesment nentis, et algul mõeldi keskenduda oma maakonna õppuritele, kuid siis leiti, et see päev võiks olla avatud aktiivsetele teatrihuvilistele noortele kogu Eestist, sest kui nad jääksid ootama, millal teatripäev nende kodulinna jõuab, võivad nad vahepeal kooli juba ära lõpetada.

Igale vanuseklassile pakutakse päeva jooksul eri tegevusi, millest osa kattub.

Näiteks 1.–4. klassi lapsed koonduvad kontserdimajja, kus juhendajatega Rakvere, Ugala ja Vene teatrist, VAT ja nukuteatrist astutakse esimene samm mängu alguse ehk improvisatsiooni maailma, tutvutakse varjuteatriga, õpitakse grimmi tegema ja vaadatakse Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja rahvusooper Estonia etendusi.

5.–7. klassi õpilased “küpsetavad” muuhulgas butafoorset kooki ja valmistavad keskaegseid peakatteid, saavad aimu sellest, kuidas kasutatakse teatris visuaaltehnoloogiat ja koostatakse uuslavastusele reklaamieelarvet.

8.–9. klassi õppurid omandavad teadmisi klouniks olemisest, suulisest ja füüsilisest lavalisest eneseväljendusest, kõnetehnikast, helikujundusest ja õpivad lavavõitlust. Gümnaasiuminoored saavad peale eelneva osaleda video õppetoas, õppida lavalist liikumist ja näidendi kirjutamist.

Peale muude teatrite töötubade korraldab Endla oma majas programmi “Teater 1 päevaga”, kus gümnasistid saavad ise lavale tuua lühilavastuse, käies koos professionaalidega selleks läbi kõik etapid alates näidendi kirjutamisest, lavastamisest ja kujundamisest kuni osatäitmiste ja esietenduseni. Lavastus jõuab publiku ette sama päeva õhtul Endla suurel laval.

Sügisel välja kuulutatud näidendi kirjutamise konkurss selle tarvis on juba lõppemas ja sobivaima tüki valimine käib.

“Onegin” – Estonia kõige kallim ballett

Täiendatud 4. märtsil // 19. märtsil jõuab vaatajate ette John Cranko “Onegin”- kõige kallim ballett. Kallim võib olla mitmes mõttes, eks? “Onegini” puhul on neid kõige-kõigesid üldse väga palju ja seepärast tegu erakordse sündmusega Estonia balleti ajaloos. Puškini ajatut poeemi teab ilmselt igaüks, seepärast alustame koreograafist. John Cranko, üks tuntumaid nimesid balletimaailmas, oli Stuttgardi balleti asutaja ja kunstiline juht aastatel 1961-73. Cranko terav tantsudramaturgiline vaist ja hea karakteritunnetus panid teda haarama maailmaklassika teoste järele: Puškini „Jevgeni Onegin“ (1965), Shakespeare’i „Romeo ja Julia“ (1962) ja „Tõrksa taltsutus“ (1969) ning Merimée „Carmen“ (1970), mis jõudsid suure menuga lavale ja tegid Stuttgardi Balletist ühe tuntuma teatri maailmas. Tšaikovski muusikale loodud balletti “Onegin” on saatnud edu esietendusest alates, tänapäeval on nõudmine selle järele isegi suurem, kui 70. ja 80. aastatel. 50 aastat tagasi loodud teost tuleb esitada muutmata kujul, esitusõigus antakse pärast trupiga tutvumist ja kindlaks tegemist, et sobivad – nii tehnika kui loomu poolest – tantsijad on olemas. Kuna esitusõigusi nii range ettekirjutuse järgi antakse ja lavastuse autor maailmakuulus, läheb selle väljatoomine üsna kalliks.

1973. aastal 46-aastaselt siitilmast lahkunud Cranko teose toob Eestis lavale Jane Bourne, kes on “Oneginit” lavastanud umbes 50 korda 30 eri teatris. Tema sõnul on tükki kerge jälgida, sest laval toimuv on hästi mõistetav, samas pole kasutatud tavapärast miimika keelt. Võlub puhtus ja lihtsus ning see, et tantsijatele meeldib Cranko koreograafiat esitada. Jane’i sõnul on igal pool maailmas täissaalid tagatud ja publik püsti plaksutamas enne kui eesriie sulgub ja orkester lõpetada jõuab. Kallis ballett, eks ole?

Veel üks kummaline seik – Tšaikovski muusikale loodud “Oneginil” ei ole muusikaliselt midagi ühist Tšaikovski ooperiga “Jevgeni Onegin”, sellest ei ole kasutatud lõikugi. Tõsi küll, John Cranko puutus ooperiga kokku 1952. aastal, mil ta lõi sellele koreograafia Sadler’s Wellsi teatris. Lugu innustas teda niivõrd, et ta pakkus Londoni Kuninglikule Balletile idee teha sellest tantsulavastus. Ettepanekut aga ei võetud vastu ning teos jõudis lavale alles pärast oma trupi loomist Stuttgardis. Kurt-Heinz Stolze arranžeeritud muusika pärineb sellistest teostest nagu klaveripalade tsükkel „Aastaajad“ op. 37b, ooper „Tšerevitški“, avamäng-fantaasia „Romeo ja Julia“, sümfooniline poeem „Francesca da Rimini“ op. 32, sümfooniline ballaad „Vojevood“ jt. Niisiis on võimalus ühel õhtul tutvust teha toreda läbilõikega Tšaikovski käekirjast. Ja seda helilooja juubeliaastal. Kõlab kallilt!

“Onegini” dekoratsioonid ja kostüümid (kunstnik Thomas Mika) on ajastutruud, nii saab laval näha mitmeid tõeseid ja kauneid pilte 19. sajandi lõpu oludest. Kasutatud on originaalseid materjale, mis on ostetud Saksamaalt, Belgiast, Itaalist, Valgevenest, Inglismaalt jm. Miks? Näiteks on korvmööblit Valgevenest odavam osta, see valmib kiiremini ja on sarnasem vajalikule ajastule ja stiilile, kui oleks mujal valmistatu. Või lihtsad asjakesed, nagu tüllide pingutuseks mõeldud kinnitusklambrite otsad – neid lihtsalt polnud Eestis vajaminevas koguses saada ja tuli Itaaliast kiiresti juurde tellida. Lavastuses on kasutatud palju lilli, lilled osteti poole hinnaga siis, kui Eestis oli soodusmüük. Aga jällegi – neid lihtsalt oli Eestis liiga vähe ja osteti Itaaliast juurde. Ka osa mööblitoorikuid on valmistatud Itaalias, need tuunitakse vastavalt kunstniku ettekirjutusele rahvusooperi töökodades.

Kostüümides on kasutatud palju ehedat siidi, siid paneb balletikostüümi laval elama. Kleitides kasutatav siid on spetsiaalselt tantsukleitide jaoks disainitud, see on kahtpidi helklev. Ballistseeni tantsukleitide siid on enne Eestisse jõudmist sõitnud marsruudil Inglismaa-India-Inglismaa. Indiat külastas 220 m materjali selleks, et saada kuldniidiga tikitud! Eestis lihtsalt pole võimsust, et selline hulk materjali tikkida. Ühele ballikleidile läheb 15 m tikitud kangast, kokku on erinevaid kangakihte (tüll, organza, siid) ühes kleidis aga tervelt seitse, ehk 35 m. Ja nendes kleitides tantsitakse balletti! Meeste kostüümideski on kasutatud naturaalseid materjale, puuvillast ja villast kangast. Kokku valmistatakse “Onegini” jaoks 120 kostüümi. Kunstnik teab, mis on ilus, hea, hinnaline ja väärtuslik – see on tal juba viies “Onegin” kujundada.

Last but not least – kõike ülaltoodut arvesse võttes ei ole piletihinnad üldse kallid. Tulge ja vaadake, kuni võimalus on!

Tekst ja fotod: Ülla Veerg

II Estonia maraton toimub vastlapäeval, 17. veebruaril

Vastlapäeval, 17. veebruaril kell 15.15 toimub Estonia parklas II Estonia maraton, mille jaoks avatakse Eesti esimene bobi- ja kelgurada. Olete oodatud suurvõistlusest osa saama! Maraton on pühendatud alanud muusika-aastale.

Maratonil võistlevad:

– Kultuuriministeerium koosseisus: Urve Tiidus või Monika Kuntsel, Meelis Kompus, Juko-Mart Kõlar, Anu-Maaja Pallok, Ülle Talihärm, Mirjam Rääbis, Sten Weidebaum, Artjom Tepljuk

– Eesti Rahvusringhääling kooseisus: Margus Allikmaa, Reet Linna, Maris Uusna, Eeva Esse, Anna Gavronski, Indrek Vaheoja, Hannes Hermaküla, Roald Johannson

– Eesti Draamateater koosseisus: Rein Oja, Tõnu Oja, Pääru Oja, Tiit Sukk, Indrek Sammul, Jüri Tiidus, Mari-Liis Lill, Mihkel Roolaid, Markus Luik

– Rahvusooper Estonia koosseisus: Aivar Mäe, Toomas Edur, Marika Muiste, Helen Lokuta, Janne Ševtšenko, Oliver Kuusik, Taimi Lume, Sven Tarlap

Võistluste peakohtunik on Allar Levandi ja rajameister Mati Lilliallik. Võitlust kommenteerib Taavi Libe.

Rahvusooperi orkestrilt Sibeliuse auks

19. veebruaril kõlab Estonia kontserdisaalis kontsert sarjast “Sibelius 150” ja “Kuldne klassika”, kus Rahvusooper Estonia orkestrit dirigeerib Vello Pähn. Kontserdi solist on Norra viiuldaja Henning Kraggerud.

Armastatud helilooja ja soome rahvusliku identiteedi kujundaja Jean Sibeliuse sünnist möödub 150 aastat. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat, kuid tuntud on ka sümfooniline poeem „Finlandia“, eeposest „Kalevala“ inspireeritud teosed, viiulikontsert ja süidid „Karelia“ ning „Lemminkäinen“. Kontserdil kõlavad Soome vabadusliikumisega seostatud grandioosne Sümfoonia nr 2 D-duur, op. 43 ja Viiulikontsert d-moll, op. 47. Viiulil soleerib norra viiuldaja Henning Kraggerud, kelle pehme toon, väljendusrikkus ja virtuoossus on pälvinud kõikjal suurt tunnustust.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.