Uudised

  • Eesti Rahvusballeti uut esisolisti Kealan McLaughlinit saab näha juba sel neljapäeval „Oneginis“

    19.09.2017 / Lisanna Männilaan

    shkatula_mclaughlin

    Neljapäeval, 28. septembril on taas laval publiku suur lemmik – Cranko ballett „Onegin“, mille nimirollis on esmakordselt Eesti Rahvusballeti uus esisolist Kealan McLaughlin. Tatjana rollis on Alena Shkatula. Kealan McLaughlin lõpetas Kanada Rahvusliku Balletikooli 2007. …

  • Estonia teater tähistab 111. sünnipäeva

    15.09.2017 / Ülla Veerg

    estoniaselts_kodu_300x180

    16. septembril tähistab Estonia teater 111. sünnipäeva. Sünnipäevapidu peavad estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimub pidulik vastuvõtt Valges saalis ja üheskoos vaadatakse Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri „Pilvede värvide“ peaproovi. I rõdu …

Blogi

  • Rasmus Puur – pea pilvedes, jalad maas

    09.09.2017 / Stina Vürmer

    rasmus_pilved

    Juuni esimestel päevadel lükatakse Estonia teatrimajas ooperile „Pilvede värvid“ hoog sisse. Lavastaja Roman Baskin peab töökoosolekut, tutvustatakse osatäitjaid, kostüümikunstnik Anu Lensment räägib oma plaanidest. Esimeses pingireas istub pikk, vibalik noormees, kelle lühikesed püksid ja seljakott …

  • Kui pilvedel on värvid

    25.08.2017 / Liina Viru

    tunnuspilt

    Sa lahkud kodust teiste jumalate juurde, sa loobud omaenda loomisloost. Kõik, mis on sulle hoitud, heidad muuseas tuulde ja ise selles tuules langed koost… Proovid on jõudnud esimese vaatuse finaali, kus tegelastega liitub Vanaema, keda …

Riiklikele kultuuripreemiatele on 87 kandidaati

Riigi kultuuripreemiate komisjonile esitati 87 ettepanekut loomeisiku või loomingulise kollektiivi premeerimiseks. Teiste hulgas on kultuuripreemiate kandidaatideks Helgi Sallo, Hirvo Surva, Luana Georg, Neeme Järvi, Margarita Voites jpt.

Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe preemia suurus on 64 000 eurot. Viis preemiat suuruses 9600 eurot antakse möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest. Preemiate määramise otsustab Vabariigi Valitsus.

Riigi kultuuripreemiad antakse tänavu üle 23. veebruaril Tartu Ülikooli aulas.

Pildil Luana Georg ja Sergei Upkin.

Slovjanski lastest

Estonia klaveri esitluskontsert Slovjanskis on minevik. Pärast kohtumist sadade Slovjanski inimestega võib kõhklematult öelda, et Eesti ja eestlased olid möödunud nädala kõige kuumem teema. Oma tänu ja armastust eestimaalaste vastu väljendati avameelselt ja siiralt. Isegi rohkem kui klaverit ennast hinnati võib-olla seda, et üks väike rahvas väikesel maal mõtleb hädasolijate peale, mõtleb teistsugusel viisil, osutab pigem psühholoogilist (muusikalist), kui väga praktilist abi ja seda just lastele. Mitmed emad tõid vestlustes välja, et lapsed on selles kriisis kannatanud kõige enam. Kui täiskasvanud suudavad mõistusega võtta varjendis istumise vajadust või ülepeakaela vaid hädavajalike tarvetega mitmeks kuuks kodust põgenemist, siis lapsed ei unusta, nad näevad seda unedes, nad ei mõista miks, nad kardavad edasi. Võib-olla sellepärast slovjanskilased ei räägigi igapäevavestlustes sellest, mis ees võib oodata – seda teemat ei puudutata vabatahtlikult. Parimal juhul ollakse vaid nõus tõstma toosti – ikka rahu nimel, ikka Ukraina eest.

Lahingud puudutasid Slovjanskit valusalt. Hulk hooneid purustati pommitustes ja möödunud suvel saabus aeg, kus piirkond oli elektrita, veeta, sideta – pärast ööde veetmist varjendis pakiti lapsed ja kompsud ning põgeneti läände, kes kuidas. Alles mitme kuu möödudes, kui linn oli vabastatud, tuldi kodudesse tagasi ja alustati vähehaaval igapäevast elu. Nüüd püütaksegi elada just nimelt tavaliselt, igapäevaselt. Käiakse tööl, koolis, poes, muusika- ja kunstitundides. Lastele tahetakse sisendada, et elu läheb edasi, iga päev. Sõjapurustusi on püütud lappida nii kiiresti kui võimalik, paraku meenutavad mitmed lõhutud majad ja tankiroomikutest auklikuks murendatud lumepudrused tänavad koledusi ikkagi. Linnade sissesõitudel on barrikaadid ja kõikide dokumente kontrollitakse. Juba on muide tekkinud ka sõjaturism – tullakse vaatama kannatada saanud piirkondi. Sõja jälgi näeb ka muul moel – vene pankade uste taga seisavad ööd-päevad pikad järjekorrad, sest rahaautomaadid on suletud ja iga päev tuleb seista sabas, et oma pisku väljaantav norm sularaha kätte saada. Mõned seisavad ka Lenini kuju juures, nelgid pihus. Ikka selleks, et olla kindel, ega linnavõimul juhuslikult pähe tule meest teisaldada, nagu räägitakse. Väga suurepärased kiirrongid, mis varem 5-6 korda päevas Kiievist (vahepeatusega Slovjanskis) Donetskisse sõitsid, teevad nüüd vaid ühe reisi päevas eelmise vahepeatuseni – miljonilinna pole neil enam asja. Samas tuli maanteel vastu mikrobuss, otsaees silt Lugansk-Slovjansk! Kohaliku sõnul leitakse ikka tee, kust läbi pääseb : )

Aga jah, lapsed. Nad tunduvad toredad, siirad, rõõmsameelsed, uudishimulikud, nagu lapsed ikka. Kui klaver ja sellega seonduv suudab nende ellu lootust tuua, on kõik õige. Meile pandi kaasa ports joonistusi ja mulle isiklikult üks ukrainakeelne palve tütarlapselt, keda vaevu mõistsin, aga siiski. Nimelt palus ta panna kirikusse küünla tänuks nendele, kes abistasid. Suur aitäh!

Estonia loodab veelgi aidata – on idee võimaldada Eestis muusikat õppida ühel 18aastasel Slovjanski kaunite kunstide kooli väga andekal klaveriõpilasel. On muidki mõtteid. See on aga juba uus teema. Vaadake Slovjanski laste joonistusi ja kuulake kontserti Postimehe kodulehel, see on seal veel saadaval.

Tekst ja fotod: Ülla Veerg

Slovjanski lastele kingitud uue Estonia klaveri esitluskontsert toimus 20. jaanuaril

19.-22. jaanuarini viibis Ukrainas Rahvusooper Estonia esindus eesotsas teatrijuhi Aivar Mäega, et osaleda 20. jaanuaril Slovjanskis sealsele kaunite kunstide koolile kingitud Estonia klaveri üleandmise pidulikul kontserdil. Üritusest võtsid osa Eesti Vabariigi suursaadik Kiievis Sulev Kannike ja Slovjanski linnapea Oleg Zontov. Kontserdi kandis otse üle Postimees, selle edastas Rahvusooper Estonia videomeeskond. Kontsert on järelvaadatava Postimees Online’s.

Kontserdil esinesid noored solistid ja ansamblid koos saatjatega, balalaikamängijate, kitarristide ja viiuldajate ansamblid, džäss-grupp „Improviz“, tantsurühm „Akvarell“ ja paljud teised. Kontserdi kunstiline juht oli kooli direktori asetäitja Elena Sizonova.

Rahvusooper Estonia korraldas oktoobris ja novembris heategevusliku kampaania „Estonia Ukraina heaks“, mille tulu läks uue Estonia kontsertklaveri soetamiseks Slovjanski kaunite kunstide kooli õpilastele. Heategevusliku kontserdi tuluna, korjanduskastidest ja toetajatelt koguti kokku 34 467 eurot.

Projekti toetasid Ukraina Rahvusooper, Ukraina Suursaatkond Eestis, EV Kultuuriministeerium, EV Välisministeerium, Eesti Suursaatkond Kiievis, Estonian Air, KH Energia Konsult, VKG, Postimees ja paljud teised ettevõtted ning eraisikud.

Klaveri toimetasid Slovjanskisse Movemaster OÜ, DSV Transport AS ja Eurodean International Mover Ltd.

Ukraina külastuse käigus kohtus Aivar Mäe ka Ukraina Rahvusooperi peadirektori Petro Tšuprinaga, et arutada teatrietenduste vahetust lähiaastatel.

Saaremaa aasta teoks tunnistati festival “Estoonlastelt saarlastele”

Kuressaare linnapea Hannes Hanso ja volikogu esimehe Toomas Takkise vastuvõtul tunnustati traditsiooniliselt möödunud aasta säravamaid kuressaarlasi, ettevõtteid ja tegusid. Aasta teo tiitel tuli sel korral estoonlastele opereti- ja balletifestivali „Estoonlastelt saarlastele“ korraldamise eest Saaremaal. Estonia teatriimest sai kokku osa 5500 saarlast. Saaremaale saabus 250 estoonlast ja kohale toodi kolm veoautotäit dekoratsioone-kostüüme.

Lisaks opereti- ja balletietendustele, lühiooperile ja kammerkontsertidele toimus suur lastegala, kus tegi kaasa 130 koolinoort Saare maakonnast. Suurt aplausi väärib Estonia trompetirühma kontsertmeister Priit Aimla, keda tunnustati tiitliga „Aasta tegu kultuuris“ festivali „Estoonlastelt saarlastele“ lastelegala raames noorteorkestri juhatamise eest.
Saaremaa noorte ühendatud sümfooniaorkestris said hindamatu mängukogemuse pea 25 noort Saaremaa pillimängijat. Pingeliste proovide käigus said lapsed ja noored mängida koos oma õpetajate ning rahvusooperi kogenud muusikutega.

Selgusid Eesti Rahvusballeti esseekonkursi võitjad

15. jaanuaril kuulutasid Suurbritannia suursaadik Eestis Chris Holtby ja Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur etenduse „Uinuva kaunitar“ eel välja esseekonkursi „Minu tantsuelamus“ võitjad.

Esseekonkursi „Minu tantsuelamus“ parima töö autoriks oli nooremas vanuserühmas  Mirel Mesila Tallinna Reaalkoolist ning vanemas vanuserühmas Stina Aava Gustav Adolfi Gümnaasiumist. Laureaatidele on auhinnaks sõit Londonisse sealse balletieluga tutvuma. Auhinnareisi kajastab ETV saade „Ringvaade“.

“See essekonkurss kätkes endas unistusi tantsust. Konkursile laekunud esseede tase oli ülikõrge, mis näitab Eesti balleti tugevust, mida on omakorda inspireerinud suuresti Toomas Eduri ja Age Oksa panus,” ütles Briti suursaadik Chris Holtby. “Mul on väga hea meel, et meil on võimalus aidata kahel Eesti noorel tantsuhuvilisel oma unistusi teostada, ning näha balletietendust Londonis maailma paremiku hulka kuuluvate tipptantsijate esituses. Ma olen kindel, et nad jäävad oma reisiga rahule, ning et see kogemus tugevdab meie riikide vahelisi kultuurisidemeid veelgi,” lisas suursaadik.

Esseekonkurss, mille raames kutsus Eesti Rahvusballett noori vaatama balletiõhtut „Symbiont(s). Petruška“ ning julgustas kirjutama oma elamusest, kuulutati välja 19. novembril Rahvusooper Estonia lavalt. Esseekonkursi eesmärk on kasvatada noortes huvi nii balleti kui tantsukriitika vastu. Esseekonkursile laekus kokku 36 esseed, millest valiti välja kaks parimat kahes vanuserühmas: vastavalt 13-16 aastat ja 17-20 aastat. Lisaks peaauhindadele anti välja ka kaheksa eripreemiat. Auhinnad on välja pannud Suurbritannia Suursaatkond Tallinnas, Briti Nõukogu, Tallinna Vesi, Rahva Raamat ja Kalev.
Palju õnne kõigile võitjatele!

Lähemalt saab esseekonkursi kohta lugeda siit.
Kõiki konkursile laekunud esseesid on võimalik lugeda siit.

no images were found

Saaremaal tunnustati estoonlasi. Palju õnne!

Kuressaare linnapea Hannes Hanso ja volikogu esimehe Toomas Takkise vastuvõtul tunnustati traditsiooniliselt möödunud aasta säravamaid kuressaarlasi, ettevõtteid ja tegusid.

Aasta teo tiitel tuli sel korral üllatuslikult estoonlastele opereti- ja balletifestivali „Estoonlastelt saarlastele“ korraldamise eest Saaremaal. Estonia lõi mullu sügisel imelise illusiooni suursugusest teatrimajast ooperisaarel ja teatriimest sai osa kokku 5500 saarlast. Saaremaale saabus 250 estoonlast ja kohale toodi kolm veoautotäit dekoratsioone-kostüüme. Opereti, balleti, lühiooperi ja kammerkontsertide vahele jäi ka lastegala, kus tegi kaasa 130 koolinoort Saare maakonnast.

Suurt aplausi väärib Estonia trompetirühma kontsertmeister Priit Aimla, keda tunnustati tiitliga „Aasta tegu kultuuris“ festivali „Estoonlastelt saarlastele“ noorteorkestri juhatamise eest. 15. oktoobril said sajad saarlased Kuressaare spordikeskuse teatrisaalis nautida kõrgetasemelist galakontserti. Selle kontserdi ühe tähtsama komponendi, sümfooniaorkestri eest oli vastutav Priit Aimla.
Saaremaa noorte ühendatud sümfooniaorkestris said hindamatu mängukogemuse pea 25 noort Saaremaa pillimängijat. Pingeliste proovide käigus said lapsed ja noored mängida koos oma õpetajate ning rahvusooperi kogenud muusikutega.
Tänu Priidu initsiatiivile leiti võimalus orkester sellises koosluses kokku kutsuda. Suure entusiasmi ja energiaga pani ta värske orkestri harmooniliselt kõlama.

PALJU ÕNNE!

Loe ka teistest laureaatidest.

Eesti Rahvusballett annab 8.-11. jaanuarini etendusi Sevillas

Eesti Rahvusballett alustas täna teekonda Hispaaniasse, et anda 8.-11. jaanuarini Sevillas Teatro de la Maestranzas viis “Pähklipureja” etendust. Trupp koosneb 89 inimesest, nende hulgas on 19 balletikooli õpilast. Sevillas tantsivad peaosi Ekaterina Oleynik, Alena Shkatula, Abigail Sheppard, Luana Georg, Denis Klimuk, Sergei Upkin ja Jonatan Davidsson. Risto Joosti dirigeerimisel mängib Sevilla Kuninglik Sümfooniaorkester. Publik on saalis juba 8. jaanuari hommikuses lavaproovis, mida külastavad 500 tantsueriala õpilast ja ajakirjanikud. Kokku saab etendustest osa 9500 inimest.

Teatro de la Maestranza avati 1991. aastal ja see oli 1992. aastal toimunud Sevilla EXPO peamiseks kultuuriareeniks. Maja teatrisaalis on 1800 kohta.

Balleti eelmine ringreis viis möödunud detsembris Veneetsiasse, kus “Pähklipureja” ka MEZZO telekanali poolt salvestati ja jõuluprogrammis üle kanti.

Eestimaal saab armastatud jõulumuinasjuttu vaadata veel 23. ja 25. jaanuaril ning 1. veebruaril.

 

 

Lõppenud aastal külastas Rahvusooper Estonia etendusi 150 000 inimest

2014. aastal külastas Rahvusooper Estonia etendusi ja kontserte 150 000 inimest, mis on ligi 4000 rohkem, kui eelmisel aastal. Kokku anti 337 etendust ja kontserti, keskmine täituvus statsionaaris oli 85%.

Kõige populaarsemad olid ooperitest “Rinaldo” (98%), “Rigoletto” (94%) ja “Armujook” (90%), ballettidest “Pähklipureja” ja “Uinuv kaunitar” (mõlemad 100%) ning “Luikede järv” (97%). Opereti “Savoy ball” täituvus oli 100% ja muusikalil “Minu veetlev leedi” 95%. Kõige rohkem vaatajaid kogus “Savoy ball” – 15300.

Väljaspool statsionaari anti 35 etendust ja kontserti ning neist sai osa 14 000 inimest.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.