Uudised

  • Eesti Rahvusballeti uut esisolisti Kealan McLaughlinit saab näha juba sel neljapäeval „Oneginis“

    19.09.2017 / Lisanna Männilaan

    shkatula_mclaughlin

    Neljapäeval, 28. septembril on taas laval publiku suur lemmik – Cranko ballett „Onegin“, mille nimirollis on esmakordselt Eesti Rahvusballeti uus esisolist Kealan McLaughlin. Tatjana rollis on Alena Shkatula. Kealan McLaughlin lõpetas Kanada Rahvusliku Balletikooli 2007. …

  • Estonia teater tähistab 111. sünnipäeva

    15.09.2017 / Ülla Veerg

    estoniaselts_kodu_300x180

    16. septembril tähistab Estonia teater 111. sünnipäeva. Sünnipäevapidu peavad estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimub pidulik vastuvõtt Valges saalis ja üheskoos vaadatakse Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri „Pilvede värvide“ peaproovi. I rõdu …

Blogi

  • Rasmus Puur – pea pilvedes, jalad maas

    09.09.2017 / Stina Vürmer

    rasmus_pilved

    Juuni esimestel päevadel lükatakse Estonia teatrimajas ooperile „Pilvede värvid“ hoog sisse. Lavastaja Roman Baskin peab töökoosolekut, tutvustatakse osatäitjaid, kostüümikunstnik Anu Lensment räägib oma plaanidest. Esimeses pingireas istub pikk, vibalik noormees, kelle lühikesed püksid ja seljakott …

  • Kui pilvedel on värvid

    25.08.2017 / Liina Viru

    tunnuspilt

    Sa lahkud kodust teiste jumalate juurde, sa loobud omaenda loomisloost. Kõik, mis on sulle hoitud, heidad muuseas tuulde ja ise selles tuules langed koost… Proovid on jõudnud esimese vaatuse finaali, kus tegelastega liitub Vanaema, keda …

“Tsirkusprintsessi” esietendusele saabub Imre Kálmáni tütar Yvonne Kálmán Mehhikost

Helilooja Imre Kálmáni tütar Yvonne Kálmán saabub Tallinnasse 2. jaanuaril, et osaleda “Tsirkusprintsessi” esietendusel 3. jaanuaril. Avaldame siinkohal kavalehe jaoks valminud intervjuu värvika daamiga, kes elab Mehhiko läänekaldal ja peab seal kaunist puhkehotelli.

ILMA OPERETITA ON KURB MAAILM…
Intervjuu Imre Kálmáni tütre Yvonne Kálmániga

Ühel novembrikuu õhtul, mil Tallinnas on põhjamaiselt pime ja rõske, leiab Skype’i vahendusel aset soe ja südamlik vestlus Imre Kálmáni tütre, Yvonne Kálmániga. New Mexicos on varahommik, päike paistab ja paarikümneminutiline vestlus viib hoopis teise maailma – kaunite meloodiate ja armastusega täidetud mälestustesse. Hoolimata sellest, et Yvonne oli alles laps, kui tema isa 1953. aastal suri, on tal isast palju ilusaid ja sooje mälestusi. Tema jutust kumab läbi suur armastus ning austus isa ja tema loomingu vastu. Vähesed teavad, et säravate meloodiate taga peitis end sügav kurvameelsus, mis tabas kõiki, kes olid 1938. aastal toimunud Austria annekteerimise ja Hitleri julma juudivaenuliku režiimi tõttu sunnitud kodumaalt lahkuma. Yvonne meenutab: „Minu isa oli üpris vana, kui ma sündisin. Tema karjääri tipp oli selleks ajaks möödas ning peagi pärast minu sündi kolisime Šveitsi ja sealt edasi Pariisi. Õnneks oli minu kohver kerge: mähkmed ja mõned titeasjad,“ naerab ta. „Lapsepõlvest mäletan, et mu isal oli väga raske – ta armastas Viini ja Budapesti, kus möödusid tema heliloojakarjääri parimad aastad. Ühel päeval keelati tema muusika esitamine ja ta tundis end hüljatuna. Uuesti alustamine ei olnud kerge: Šveitsis ei saanud me elamisluba ja Pariisi minnes oli isal keeleprobleem. Kui rääkima õppisin, oli minu esimeseks keeleks prantsuse keel, nii et isa vajas minuga suhtlemiseks tõlki… Edasi kolisime USAsse, mis on minu koduks siiani.“ Siiski meenuvad tütrele esimesena isa südamlikkus, säravad sinised silmad, hea huumorimeel ja armastus looduse ning koerte vastu. „Meil oli alati koer, kellega jalutamine oli igapäevane ühine rituaal. Kõndisime järgmise kvartali kondiitriärini ja isa ostis sealt endale maiustusi, mida poleks tohtinud süüa. Meil oli koos väga tore.“ Nii nagu kunagi lapsepõlves armastas Imre Kálmán kuulata õe mängu klaveri all istudes, puges ka Yvonne isa musitseerimise ajaks instrumendi alla. „Jalutades tuli talle sageli pähe mõni meloodia ja pidime koju tagasi minema, et ta saaks selle üles kirjutada. Siis istus ta klaveri taha ning mina koeraga selle alla. Kui isa oli lõpetanud, küsis ta: „Noh, kuidas teile meeldis?“ See oli lõbus. Isegi nüüd, mil möödunud on nii palju aastaid, tulevad mulle pisarad silmi.“

Kuigi kerge muusika oli see, mis Kálmáni kuulsaks tegi, unistas ta noorena sümfoonilise muusika loomisest. „Kuulates ükskõik millist Kálmáni operetti, on see täis kummitama jäävaid viise. Temaga oli sama lugu – ta lihtsalt ei saanud neid peast välja. Isa soovis kirjutada sümfooniaid, kuid meloodiad „segasid teda““. Tunnen huvi Yvonne’i eesnimede vastu, mis on justkui austusavaldus kõigile Kálmáni tuntumate operettide kaunitele kangelannadele. „Yvonne Sylva Mariza Josephine Kálmán. Vanemaks saades jätsin alles vaid Yvonne’i, sest allkiri sai liiga pikk. Lihtsalt Yvonne Kálmán ja Yvonneka, nagu mu isa mind kutsus. Armastan kõiki oma nimesid, milles peegeldub isa loominguline pärand. Niisamuti armastan oma isa tütreks olemist.“ Meie jutt kandub hetkel Estonia mängukavas olevatele Kálmáni operettidele. „See on fantastiline, et „Silva“ püsib neljandat aastat menukalt mängukavas ja on veelgi põnevam, et võtate kavva „Tsirkusprintsessi“ – see on üks tema parematest teostest. Mulle meeldib selle romantiline sisu ning kahe armastajapaari, Fedora ja vürsti ning Toni ja Mabeli, tegelaskujud. Käisin hiljuti Münchenis „Tsirkusprintsessi“ vaatamas. See lavastati päris tsirkuses ja kõik etendused olid välja müüdud [esietendus 4. juulil 2014, Cirkus Krone, lav. Josef E. Köpplinger]. See on ilus lugu ning muusika võtab jalust nõrgaks, üks võimas meloodia teise otsa.“

Kui sageli käis Yvonne väikese tüdrukuna isa operettide etendusi vaatamas? „1945. aastal esietendus Broadwayl „Marinka“. Olin siis väike, kuid mäletan, kui raske oli lavastamiseks vajalikku raha kokku saada, sest viinlaste hulka kuulus üks tolle aja vihatuim mees [Hitler]. Minu ema oli suurepärane pidude korraldaja ning peagi kirjutasid kõik sõbrad tšekke, et annetada „Marinka“ lavale toomiseks raha. Isa istus klaveri taga, libretistid [George Marion jr ja koomik Karl Farkas] tema ümber, ning suitsetas sigareid. Tuba oli nii paksult sigarisuitsu täis, et siseneda oli pea võimatu. New Yorgis käis ta vaatamas kõiki enda operettide etendusi. Läksin temaga sageli kaasa.“ Kui maailmas on veel teatreid, kus pole kõlanud Imre Kálmáni muusika või publikut, kes pole tuttav helilooja haaravate meloodiatega, tutvustab Yvonne suure armastusega oma isa loomingut. Erinevalt oma vennast, Charles Emmerich Kálmánist ei tegele Yvonne otseselt muusikaga. „Mulle meeldib tutvustada isa loomingut seal, kus seda veel esitatud pole. Austraalias elades õnnestus mul tuua isa teoseid pea kõigi Austraalia ja Uus Meremaa linnade teatrilavadele. Nii põnev on istuda saalis, kus inimesed esimest korda seda teost kuulevad ja tunda, kuidas see neile meeldib. See on minu jaoks väga oluline.“ Viin jutu taas „Tsirkusprintsessile“, millega eestlastel on eriline seos tänu armastatud baritonile, Georg Otsale. Just Ots on see, kelle esituses sai Nõukogude Liidus ja väljaspool tuntuks salapärane Mister X ning kellega peaosas jõudis kinolinale publikut hullutanud samanimeline film. „Tahaksin tänada Rahvusooperit Estonia, et lavale on jõudnud suurepärane „Silva“ ning nüüd lisandub mängukavva „Tsirkusprintsess“ nii minu isa kui ka Georg Otsa mälestuseks. Loodan, et publik võtab selle soojalt vastu ning tuleb seda ikka ja jälle vaatama, et kogeda muinasjutulist õhtut ning lahkuda teatrist õnnelikuna.“

Foto leheküljelt fidelio.hu.

Üle 50 aasta jõuab taas lavale “Tsirkusprintsess”

3. jaanuaril jõuab Estonias lavale Imre Kálmáni operett “Tsirkusprintsess”, mille lavastab Thomas Mittmann Saksamaalt ja dirigeerivad Lauri Sirp, Jüri Alperten ning Kaspar Mänd. Kunstnik Gilberto Giardini on samuti Saksamaalt. Peaosades on Janne Ševtšenko, Helen Lokuta, Andres Köster, René Soom, Rauno Elp, Andero Ermel Tallinna Linnateatrist, Urmas Põldma, Kadri Kipper, Hanna-Liina Võsa, Väino Puura, Jassi Zahharov, Voldemar Kuslap, Tõnu Kilgas jt.

Imre Kálmán on Franz Lehári kõrval üks tuntumaid operetiheliloojaid. Helilooja armastus ungari mustlasviiside ja Viini valsi vastu on andnud tema muusikale sügavalt isikupärase joone ning teinud kuulsaks nii „Silva“ (1915), „Krahvinna Mariza“ (1924) kui ka „Tsirkusprintsessi“ (1926).

Lavastaja Thomas Mittmann: „“Tsirkusprintsess““ on „opereti hõbeajastu“ meistriteos. Sellest sai Kálmáni üks enamesitatud operettidest, mis lõi laineid ka Broadwayl. Meisterlik ja värvikas orkestratsioon ning haarav süžee on just see, mida üheks lõõgastavaks õhtuks vaja. Muusika varieerub polkast aeglase valsini, peegeldades laia emotsioonidepaletti – armastus, vihkamine, uhkus, edevus, intriigid, segadus ja valestimõistmine, kuid lõpus… lepitakse ära.“

Tegevuse keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on kadunud vürsti pärandusest ilma jäetud vennapoeg ja operett saab teenitult õnneliku lõpu.

Eelmisest „Tsirkusprintsessi“ lavastusest Estonias on möödunud 50 aastat – viimati lavastas „Tsirkusprintessi“ hooajal 1963/64 Georg Ots, kes laulis ühtlasi Mister X-i rolli.

Mister X-i aaria Georg Otsa esituses

Lenfilmi 1958. aasta film „Mister X“ Georg Otsaga peaosas

Aasta muusik on Hirvo Surva

err.ee / 29.12.14 / Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks Hirvo Surva. Aasta muusiku pidulik kontsert toimub 11. jaanuaril kell 16, otseülekande Tallinna lauluväljaku klaassaalist teevad Vikerraadio, Klassikaraadio ja ETV. Esinevad rahvusooper Estonia poistekoor ja noormeestekoor ning rahvusringhäälingu segakoor. Muu hulgas tulevad esmaettekandele Pärt Uusbergi “Sügise laulud” ja Andres Lemba “Üles, üles, hellad vennad”. 

Hirvo Surva on aastaid arendanud Eesti koorimuusikakultuuri ja kasvatanud inimestes koorilauluarmastust. Ta on pakkunud unustamatuid hetki kontsertidelt ja ühendanud kooslaulmise kaudu kümneid tuhandeid inimesi. Hirvo Surva on XXVI laulupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” kunstiline juht. Laulupeo kahel kontserdil kanti ette 70 teost, laulukaare all laulis üle 30 tuhande laulja.  Hirvo Surva on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli (1983, õpetaja Silvia Mellik) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koorijuhtimise erialal (1990, prof. Ants Üleoja). Ta on rahvusooper Estonia poistekoori ja noormeestekoori ning rahvusringhäälingu segakoori peadirigent. Laulupeoliikumisega on Surva seotud alates 1991. aastast ning ta oli VIII ja IX noorte laulupeo kunstiline juht. Aastast 2008 töötab õpetajana Tallinna muusikakeskkoolis, dotsendina õpetab ta ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias koorijuhtimist.  Hirvo Surva koorid on edukalt osalenud mainekatel rahvusvahelistel konkurssidel: Revalia kammermeeskooriga I koht ja Grand Prix’ Cornwalli rahvusvahelisel meeskooride festivalil Inglismaal (2003), I koht ja Grand Prix’ Klaipedas XV Šimkuse-nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil (2005); I koht Eesti meestelaulu seltsi vabariiklikul meeskooride võistulaulmisel (2008); üle-eestiline poistekoor Kalev sai kuldmedali Nerpeldi rahvusvaheliselt koorifestivalilt Belgiast (2008) jm. 

Hirvo Surva on pälvinud palju tunnustust: rahvusvahelise koorifestivali „Tallinn“ parima dirigendi auhind (2001, 2003), Eesti kultuurkapitali aastapreemia (2002), Eesti kooriühingu aasta dirigendi auhind (2003), Rakvere linna aumärk (2004), Tallinna linna teenetemärk (2005), kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia (2008), Gustav Ernesaksa nim. preemia (2012) jt.  Hirvo Surva on koorijuhtide liidu esimees, ta on aastaid tegelenud koorijuhtide oskuste kasvatamisega ja õiguste kaitsmisega, tegutsedes koorijuhtide koolitamisega üle terve Eesti.  Hirvo Surva õpilane Valter Soosalu võitis novembris vabariikliku koorijuhtide konkursi.  Rahvusringhäälingu aasta muusiku tiitli pälvib muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud Eesti muusikakultuuri ja kes on teinud koostööd rahvusringhäälinguga.

Tänavu kuulutakse aasta muusiku tiitel välja juba 32. korda. Möödunud aastatel on selle pälvinud teiste hulgas Oleg Pissarenko (2013), Paavo Järvi (2012), Ivo Linna (2009), Tiia-Ester Loitme (2008), Anu Tali (2006), Kalle Randalu (1982), Alo Mattiisen (1988), Valter Ojakäär (1993), Erkki-Sven Tüür (1996), Tõnu Kaljuste (1998), Rein Rannap (2002) jt.

Teisel jõulupühal näitab ETV Eesti Rahvusballeti “Pähklipurejat”

Teisel jõulupühal, 26. detsembril kell 14.15 näitab ETV Eesti Rahvusballeti etendust “Pähklipureja”, mis salvestati detsembris 2012 Veneetsias La Fenice teatris. Tšaikovski balleti 120. aastapäeval salvestatud ringreisietendusel tantsisid peaosades Alena Shkatula, Galina Rohumaa ja külalisena Vladislav Lantratov Moskva Suurest Teatrist. Dirigeeris Mihhail Gerts. Salvestist näitas aasta alguses telekanal Mezzo.

„Pähklipureja“ esietendus oli Estonias 2010. aastal ja selle tõi lavale koreograaf Ben Stevenson Texase balletiteatrist.

Häid jõulupühi kõigile!

Rahvusooper Estonia ja Eesti Rahvusballett tänavad külastajaid, sponsoreid ja koostööpartnereid möödunud ilusa aasta eest! Suur tänu kõigile estoonlastele! Rõõmsaid pühi!

Fotod Slovjanskist: kingitud Estonia klaver on kohale jõudnud

Eile õhtul avaldas Slovjanski linna meediakanal 6262 fotod eestimaalaste poolt sealse kaunite kunstide kooli lastele kingitud uuest Estonia klaverist, mis jõudis kohale ja ootab seadistamist. Klaveri lõpliku kokkupanemiseni läheb nädal, sest pill peab kohanema kooli saali temperatuuri ja niiskusega.

Klaver saadeti Eestist teele 5. detsembril, selle veo korraldasid Movemaster OÜ, DSV Transport AS ja Eurodean International Mover Ltd. Klaveri esitluskontsert toimub 20. jaanuaril kell 16, tunnisest kontserdist teeb otseülekande Postimees.

Fotod

 

Rahvusooper Estonia ooperiloomingu konkursi võitis Rasmus Puur

Rahvusooper Estonia kuulutas käesoleva aasta alguses välja ooperiloomingu konkursi, et leida uus algupärand Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. Konkursi võitjaks osutus noor helilooja Rasmus Puur. 

„Rasmus Puur pakkus välja libreto, mis põhineb Jaan Kruusvalli tuntud näidendil „Pilvede värvid,“ ütles Rahvusooper Estonia kunstiline juht ja peadirigent Vello Pähn. „Teos jõuab lavale Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks, selle teema on üldinimlik, isiklik ja sisuliselt kõiki puudutav. Kui sellele lisada Rasmus Puuri meloodiline ja kohati lausa romantiline helikeel, siis leidsime, et võimalused üheks vääriliseks teoseks on loodud. Hästi oli arvesse võetud meie konkreetseid lauljaid, mis eestikeelse ooperi puhul on ülioluline. Nii otsustas rahvusooperi kunstinõukogu just selle helilooja ja teose kasuks.“

„Kruusvalli 1983. aastal kirjutatud näidend tegeleb eestlaste põgenemisega kodumaalt Teise maailmasõja sündmuste pöörises. Aeg ei ole Eestist lahkumise puhul aga määrav – mindi sõjaajal, põgeneti Nõukogude okupatsiooni küüsist ning välismaale siirdutakse massiliselt ka nüüd, vabaduse päevil. „Pilvede värvide” uuslavastus tooks tegevustiku 40-50 aastat ajas edasi ning peegeldaks Kruusvalli teksti sündmustikku meie lähiajaloos,“ lisas Rasmus Puur.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloojana lõpetanud Rasmus Puur on omanäoline ja helge helikeelega noor helilooja, kes on muuhulgas noorteorkestri Reaalmažoor asutaja, tunnustatud ja nõutud arranžeerija ning dirigent. Vaatamata lühikesele loometeele on Puuril juba aukartustäratav kogemustepagas: tema loomingut on esitanud kõik Eesti professionaalsed orkestrid, kooriloomingut muuhulgas RAM ja ETV tütarlastekoor, tema seaded on kõlanud laulupeol ja öölaulupeol ning tema osalusel on ilmunud seitse albumit ja kolm on peagi ilmumas.

Uue algupärandi lavalejõudmisega tähistab rahvusooper 2017/2018 hooajal Eesti Vabariigi juubelit. Ooper peab valmis olema 2016. aasta maiks. Esietendus on planeeritud 2017. aasta novembrisse.

Konkursile laekus kokku 11 tööd.

Ballett sõidab pähkleid purema Hispaaniasse

Teatro de la Maestranza Hispaania linnas Sevillas ootab külla Eesti Rahvusballetti, et nautida jõuluaegset maiuspala – “Pähklipurejat”. Esialgses plaanis on kavas anda neli etendust 8.-11. jaanuarini, publiku soovil võib lisanduda ka viies. Kogu trupp koosneb 89 inimesest, nende hulgas 19 balletikooli õpilast, kellele tuli eraldi hankida Laste Tööhõiveameti tööluba. Lendamist ja bussisõitu on ohtralt, sest otselende pole. Nii saab nagu muuseas ära käia ka Portugalis ja 200 kuni 500 km vahemaade läbimisel bussiga nautida kohalikke vaateid. Tehniline meeskond asub Tallinnast teele 4. jaanuaril ja balletitrupp 6. jaanuaril.

8. jaanuari hommikust lavaproovi tulevad vaatama 500 tantsueriala õpilast ja ajakirjanikud. Sevillas tantsivad peaosi Ekaterina Oleynik, Alena Shkatula, Abigail Sheppard, Luana Georg, Denis Klimuk, Sergei Upkin ja Jonatan Davidsson. Kohalikku orkestrit dirigeerib Risto Joost.

Teatro de la Maestranza avati 1991. aastal ja see oli 1992. aastal toimunud Sevilla EXPO peamiseks kultuuriareeniks. Põhiliselt ollakse keskendunud ooperile ja maja on koduks ka Sevilla Kuninglikule Sümfooniaorkestrile.

Balleti eelmine ringreis viis möödunud detsembris Veneetsiasse, kus “Pähklipureja” ka MEZZO telekanali poolt salvestati. Eestimaal saab armastatud jõulumuinasjuttu vaadata veel 20. ja 28. detsembril, 23. ja 25. jaanuaril ning 1. veebruaril.

Eesti rahva kingitus asus täna teele Ukraina poole

Täna alustas Eesti rahva kingitus, Estonia kontsertklaver teekonda Slovjanski poole. Selle kohaleviimise eest hoolitsevad Movemaster OÜ, DSV Transport AS ja Eurodean International Mover Ltd. Sõita on 2000 km, teekond läheb läbi Kiievi. Juba 20. jaanuaril annavad koolilapsed klaveril esimese kontserdi. Aitäh kõigile annetajatele ja toetajatele!

Rahvusooper kogus Slovjanski laste klaveri heaks 34 467 eurot

Rahvusooper Estonia korraldas oktoobris ja novembris heategevusliku kampaania „Estonia Ukraina heaks“, mille tulu läheb uue Estonia kontsertklaveri soetamiseks Slovjanski kaunite kunstide kooli õpilastele. Heategevusliku kontserdi tuluna, korjanduskastidest ja toetajatelt koguti kokku 34 467 eurot. Kogu projekti maksumus on ligikaudu 35 000 eurot.

„Kui Estonia meeskond kevadel arutas, kuidas meie saaksime Ukrainat aidata, jäi sõelale idee teha midagi laste ja muusika heaks,“ ütles teatrijuht Aivar Mäe. „Me panustame kultuurile ja loodame, et tänu paremale haridusele kasvab Ukrainas üles põlvkond, kes on targem, teeb tulevikus õigeid otsuseid ning suudab protsesse paremini juhtida. Tänan südamest kõiki toetajaid!“

Slovjanski jaoks valmistatud klaveri puhul on tegemist kõige uuemat klassi Estonia kontsertklaveriga 274, kus on rakendatud mitmeid täiendusi: uue disainiga kõlalaud, kõlalaua ribid ja haamrid.

„Esimene kontsertklaver nende muudatustega sai müüdud sel suvel New Yorki ja sai seal väga hea vastukaja,“ ütles klaveri valmistanud Estonia Klaverivabriku nõukogu esimees Indrek Laul. „Materjalidest kasutatakse eriti kõrge kvaliteediga Euroopa materjale ja varustajaid, näiteks Renneri mehhanism ja haamrid, Röslau keeled, firma Strunz kõrgeima kvaliteediga Šveitsi resonantskuusest tehtud kõlalaud. Lisaks Eesti meistrite käsitöö, mis pilli helisema paneb.“

Projekti toetasid Ukraina Rahvusooper, Ukraina Suursaatkond Eestis, EV Kultuuriministeerium, EV Välisministeerium, Eesti Suursaatkond Kiievis, Estonian Air, KH Energia Konsult, VKG, Postimees ja paljud teised ettevõtted ning eraisikud.

Klaver alustab teekonda Slovjanskisse 5. detsembril, viimise eest hoolitsevad Movemaster OÜ, DSV Transport AS ja Eurodean International Mover Ltd.
20. jaanuaril toimub Slovjanski muusikakoolis uue klaveri esitluskontsert, mille kannab üle Postimees.

Slovjansk asub Ida-Ukrainas, seal elab ligi 100 000 elanikku. Linnas, millest sõda üle käis, toimuvad hetkel ülesehitustööd. Ulatuslikult sai kannatada ka Slovjanski kaunite kunstide kool, kus pärast taastamistöid õpib 600 last valitud erialal – laulmine, pillimäng, ballett, kujutav kunst. Koolis on 300kohaline saal ja 70ndatel soetatud Estonia klaver, mille asemele nüüd läheb uus.

Fotod: Ülla Veerg

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.