Uudised

  • Eesti Rahvusballeti uut esisolisti Kealan McLaughlinit saab näha juba sel neljapäeval „Oneginis“

    19.09.2017 / Lisanna Männilaan

    shkatula_mclaughlin

    Neljapäeval, 28. septembril on taas laval publiku suur lemmik – Cranko ballett „Onegin“, mille nimirollis on esmakordselt Eesti Rahvusballeti uus esisolist Kealan McLaughlin. Tatjana rollis on Alena Shkatula. Kealan McLaughlin lõpetas Kanada Rahvusliku Balletikooli 2007. …

  • Estonia teater tähistab 111. sünnipäeva

    15.09.2017 / Ülla Veerg

    estoniaselts_kodu_300x180

    16. septembril tähistab Estonia teater 111. sünnipäeva. Sünnipäevapidu peavad estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimub pidulik vastuvõtt Valges saalis ja üheskoos vaadatakse Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri „Pilvede värvide“ peaproovi. I rõdu …

Blogi

  • Rasmus Puur – pea pilvedes, jalad maas

    09.09.2017 / Stina Vürmer

    rasmus_pilved

    Juuni esimestel päevadel lükatakse Estonia teatrimajas ooperile „Pilvede värvid“ hoog sisse. Lavastaja Roman Baskin peab töökoosolekut, tutvustatakse osatäitjaid, kostüümikunstnik Anu Lensment räägib oma plaanidest. Esimeses pingireas istub pikk, vibalik noormees, kelle lühikesed püksid ja seljakott …

  • Kui pilvedel on värvid

    25.08.2017 / Liina Viru

    tunnuspilt

    Sa lahkud kodust teiste jumalate juurde, sa loobud omaenda loomisloost. Kõik, mis on sulle hoitud, heidad muuseas tuulde ja ise selles tuules langed koost… Proovid on jõudnud esimese vaatuse finaali, kus tegelastega liitub Vanaema, keda …

Uinuv kaunitar teeb proovi

Kui väljas on ilm, mis tekitab turvalisi mõtteid talveunest, siis Estonia proovisaalides on uni justkui käega pühitud. Proovid käivad 14. novembril esietenduva balletiga „Uinuv kaunitar“, mille toob uues kuues publiku ette koreograaf-lavastaja Toomas Edur.

„Klassika lavastamisel on kaks võimalust – teha seda traditsioonilises võtmes või täiesti ümber. Minu oma on traditsiooniliselt klassikaline, kuigi mängisime Peter Dochertyga läbi ka teistsuguse versiooni, kus printsess ärkab tänapäevas ja kuhu on segatud annus hullumeelsust. See aga võtaks ära loo muinasjutulisuse. Erinevalt varasematest versioonidest olen loonud keerulisema koreograafia, eriti meestantsijatele. Kõik tugineb Petipa stiilile, kasvades sellest välja.“
Toomas Edur

Fotod: Rünno Lahesoo

Rahvusooperite heategevuskontsert kogus Slovjanski muusikakooli uue klaveri heaks ligi 27 000 eurot

Rahvusooper Estonia korraldas koostöös Ukraina Rahvusooperiga eile, 20. oktoobril heategevusliku galakontserdi „Estonia Ukraina heaks“, mille tulu läheb uue Estonia klaveri soetamiseks Slovjanski kaunite kunstide kooli õpilastele. Kontserdikülastajad ja toetajad annetasid kokku 26 724 eurot. Kogu projekti maksumus on ligikaudu 35 000 eurot, nii jäävad teatri annetuskonto ja –kastid avatud veel 1. detsembrini, mil klaver Estonia Klaverivabrikus valmib ja teele saadetakse.

Suurejoonelisel kontserdil, kus esinesid Eesti ja Ukraina rahvusooperite solistid, Rahvusooper Estonia koor, poistekoor ja orkester ning Eesti Rahvusballett, andis teatrijuht Aivar Mäe Slovjanski kaunite kunstide kooli direktori kohusetäitjale Olena Syzonovale üle klaveri võtme.

Aivar Mäe tänas estoonlasi ja kõiki toetajaid. Õhtu toimumiseks panid õla alla Ukraina Rahvusooper, Ukraina Suursaatkond Eestis, EV Kultuuriministeerium, EV Välisministeerium, Eesti Suursaatkond Kiievis, Estonian Air, KH Energia Konsult, VKG, ERR ja paljud teised ettevõtted ning eraisikud. Kontserdist tegi otseülekande Postimehe veebilehekülg, seda saab internetis ka järelvaadata.

Slovjansk asub Ida-Ukrainas, seal elab ligi 100 000 elanikku. Linnas, millest sõda üle käis, toimuvad hetkel ülesehitustööd. Ulatuslikult sai kannatada ka Slovjanski kaunite kunstide kool, kus pärast taastamistöid õpib 600 last valitud erialal – laulmine, pillimäng, ballett, kujutav kunst. Koolis on 300kohaline saal ja 70ndatel soetatud Estonia klaver, mille asemele heade annetajate abiga soetatakse uus.

Kontserdi „Estonia Ukraina heaks“ abiga ostetakse Slovjanski lastele uus Estonia klaver

Rahvusooper Estonia korraldab koostöös Ukraina Rahvusooperiga täna, 20. oktoobril heategevusliku galakontserdi „Estonia Ukraina heaks“, mille tulu läheb uue Estonia klaveri soetamiseks Ida-Ukraina Slovjanski linna kaunite kunstide kooli õpilastele. Kontserti dirigeerivad Jüri Alperten ja Mõkola Djadjura Ukrainast.

“Eestlastele on ajast-aega olnud omane muusika abil meelt avaldada, nii ka nüüd. Tuletagem meelde Eesti ajalugu ja aidakem ukrainlastel oma kodumaa eest seista – toetades kultuuri toetame maa ja rahva püsimist,” ütles Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe.

Kontserdil esinevad Lilia Grevtsova (sopran, Ukraina), Olga Zaitseva (sopran), Andrei Romanenko (tenor, Ukraina), Angelina Švatška (metsosopran, Ukraina), Pavlo Balakin (bass), Alena Shkatula (balleti esisolist), Maksim Tšukarjov (balleti esisolist), Julia Kulik (balleti esisolist, Ukraina), Aleksandr Stojanov (balleti esisolist, Ukraina), Katerina Djadjura (pianist, Ukraina), Rahvusooper Estonia koor ja orkester ning Eesti Rahvusballett.

Kontserdi toetussumma on määramata – iga külastaja saab ise valida kui palju soovib heategevuskontserdil annetada. Pääsme kontserdile saab Estonia kassast, Piletimaailmast, tasudes pangaülekandega Rahvusooper Estonia kontole või pannes annetatava summa teatris asuvatesse toetuskastidesse.

Slovjanskis elab ligi 100 000 elanikku. Linnas, millest sõda üle käis, toimuvad hetkel ülesehitustööd. Ulatuslikult sai kannatada ka Slovjanski kaunite kunstide kool, kus pärast taastamistöid õpib 600 last valitud erialal – laulmine, pillimäng, ballett, kujutav kunst. Koolis on 300kohaline saal ja 70ndatel soetatud Estonia klaver, mille asemele heade annetajate abiga soetatakse nüüd uus. Tallinnasse klaveri võtit vastu võtma saabub kooli direktori kohusetäitja Olena Syzonova.

Kontsert kantakse otse üle Postimehe veebikeskkonnas.

Lähem info: Estonia Ukraina heaks

Saaremaa festivalist sai osa rohkem kui 5500 inimest

12.-16. oktoobrini Saaremaal toimunud festivali “Estoonlastelt saarlastele” ligi 30 üritust külastas kokku üle 5500 inimese. Estoonlased viisid kauni muusikakunsti koju kätte kõigile saareelanikele ja lisaks sai koos estoonlastega laval esineda 130 saare last. Rahvusooper tänab kõiki südamliku vastuvõtu eest. Täname festivali toetajaid ja abilisi, ilma kelleta poleks suurüritus teoks saanud: Saare Maavalitsus, Kuressaare linn, Saaremaa omavalitsusd ja ettevõtjad, Kuressaare Spordikeskus, Kuressaare Linnateater, Kultuurivara, koolid, õpetajad, orkestrid, Arensburgi hotell, saare ajakirjanikud. Aitäh teile kõigile, aitäh heale publikule! Rõõmsate taaskohtumisteni!

Estonia ajaloolised kultuurisidemed Ukrainaga

20. oktoobril toimuval kontserdil „Estonia Ukraina heaks“ esinevad kõrvu estoonlastega ukraina lauljad Lilia Grevtsova, Andrei Romanenko ja Angelina Švatška, balleti esisolistid Julia Kulik ja Aleksandr Stojanov ning pianist Katerina Djadjura, dirigeerib Mõkola Djadjura. Neist Angelina Švatška on Estonia publikule juba tuttav – ta on laulnud nii „Tsaari mõrsja“ kontsertettekandel (2011) kui ka Amnerise rolli „Aidas“ (2004).

Estonia teatril on olnud Ukrainaga aga pikaajalised sõprussidemeid. 2. mai balletiõhtul 1979. aastal esinesid solistid Kiievi Ooperi- ja Balletiteatrist. Verdi „La traviatas“ laulis 29. septembril 1974 Germonti rolli Anatoli Mokrenko. Valentina Reka võlus Estonia publikut Bizet’ „Carmeni“ nimirollis 3. aprillil 1965, Kiievi esitenor Aleksandr Vostrjakov astus aga don Joséna üles 1999. aasta mais. Ooperisõbrad tutvusid Ukraina solisti Anatoli Solovjanenkoga Manricona Verdi „Trubaduuris“ 15. jaanuaril 1971 ning Mantua hertsogi rollis Verdi „Rigolettos“ 2. märtsil ja Edgardo rollis „Lucia di Lammermooris“ 4. märtsil 1972. aastal.

„Homme õhtul on tallinlastel võimalus näha ja kuulata ukraina noorema põlvkonna ühte andekamat ja huvitavamat esindajat. Estonia laval esineb Carmeni osas  Ševtšenko-nim. Kiievi Ooperi- ja Balletiteatri solist Valentina Reka. /…/ Alustades väiksematest osadest ooperites „Madame Butterfly“, „Lakmé“, „Padaemand“ jm saavutas V. Reka üleliidulise tunnustuse oma esinemisega „Carmeni“ nimiosas, kus tema noorus, lavaline sarm, temperament ja kaunitämbriline hääl toredaks kunstiliseks tervikuks sulasid.“

A. Mikk, Õhtuleht, 2. IV 1965

Pea kuu aega tutvustasid estoonlased ukrainlastele oma repertuaari paremikku 1958. aastal. 12. juulist kuni 5. augustini etendusid Ševtšenko nimelise Ukraina NSV Riikliku Akadeemilise Ooperi- ja Balletiteatri laval Austeri „Tiina“, Eugen Kapi ballett „Kullaketrajad“ ja ooper „Tasuleegid“, Offenbachi ooper „Hoffmanni lood“, Mozarti „Don Juan“, Tšaikovski ballett „Luikede järv“ jt.

„Veel ja veel kord avaneb eesriie. Tormiline aplaus ei taha vaibuda. Erutatuna, süled täis lilli, kummarduvad näitlejad publikule, publik aga ikka seisab, plaksutab käsi: „Braavo, braavo!“ Lõpuks siiski sulgub eesriie, et homme jälle avaneda uueks etenduseks. /…/ Ja alati on saal välja müüdud, kuigi Kiievis praegu, südasuvel, meelitavad inimesi arvutud imekaunid pargid, supelrannad, väljasõidukohad. Estoonlaste kunst tuli siiski võitjaks.“

Noorte Hääl, 3. VIII 1958

„„Tasuleekide“ – teatri avaetenduse – eel tervitas meid Ševtšenko-nim. Ooperi- ja Balletiteatri esindus eesotsas teatri peadirigendi Ukraina NSV rahvakunstniku B. Klimoviga. Anti üle kingitusi – Ševtšenko büst ja ukraina heliloojate ooperite klaviire. Estoonlaste poolt vastas Olga Lund. Ukraina kolleegidele ulatati saarepuust eesti laegas villase vaibakese ja kahe rahvarõivas eesti nukuga.“

Ants Lauter, Sirp ja Vasar, 18. VII 1958

27. septembrist kuni 4. oktoobrini 1975. aastal toimusid Ukraina NSV-s Eesti NSV kirjanduse ja kunsti päevad. Õhtulehe kinnitusel olid kõik pääsmed Estonia etendustele müüdud juba enne külalisesinemiste algust. Ukraina sõpradele mängiti Verdi ooperit „Traviata“ ning Margarita Voites Violetta osas, Ivo Kuusk Alfredona ja Ahti Männik Germontina pälvisid palava aplausi. Kiievlastele meeldis ka ühevaatuseliste ballettide õhtu. Külalisesinemiste programmis olid veel E. Kapi ooper „Tasuleegid“, Štšedrini ballett „Anna Karenina“ ja Verdi ooper „Trubaduur“.

Valmib Kuressaare Spordikeskuse teatrilava

Eilsest tänaseni käib kibe töö Kuressaare Spordikeskuses, et muuta spordisaal teatrisaaliks. Kohalikud, kes saali kiiganud, ei tunne enam oma kodust sporditegemise kohta ära. Valmib lava, paigaldatakse valgust, “Bajadeeri” dekoratsioone, ehitatakse vaatesaali. Fotodel on teatrijuht Aivar Mäe isiklikult produtsent Priit Mikul abiks toolide vahekaugust mõõtmas, laval aga seab valgust noor lavameister-jälgija Anett Lutsar. Kuu aega tagasi ametisse asunud Anetile on see esimene ringsõit Estoniaga, Estoniale aga esimene kord täismõõdus balletietendusega Kuressaare rahva ette astuda. Hoidkem siis homseks pöialt!

Kuressaares algab nädalane festival “Estoonlastelt saarlastele”

12. oktoobril saab Kuressaares alguse Rahvusooper Estonia festival „Estoonlastelt saarlastele“, mis kestab 16. oktoobrini. Festivali pidulik avamine toimub kell 17 Kuressaare Linnateatri Valges saalis, millele järgneb ooperi „Pikk jõulueine“ etendus. Juba enne ametlikku algust, kell 12 ja 13.30 toimuvad kontserdid kõige pisematele sama teatri Sinises saalis.

Esmaspäevast alates sõidab kontserditrupp kavaga „Sügisene päikesesära“ mööda maakonna koole ja klubisid ning kaunis muusika ja tants jõuab koju kätte Aste, Kihelkonna, Orissaare, Leisi, Nasva, Muhu, Tornimäe ja Lümanda rahvale.

Kuressaare Spordikeskusesse kerkivas teatrisaalis antakse neli etendust balletiga „Bajadeer“ ja operetiga „Silva“. Samas avatakse ka näitus „Saarlastelt estoonlastele“, mis kõneleb Saaremaalt võrsunud Estonia lauljatest-tantsijatest.

Juba kevadest alates on ligi 130 saare noort lauljat, tantsijat ja orkestranti harjutanud lastegala kava. Sel nädalal toimuvad ka grimmi, dekoratsiooni ja kostüümi töötoad ja laste ning estoonlaste ühine suur show jõuab vaatajate ette 15. oktoobril kell 17.30.

Festivali kavas on veel kammerkontsert Laurentiuse kirikus, kohtumine Toomas Eduri ja Age Oksaga, klubi „Muusa“ Arensburgi hotellis jpm.

Kokku sõidab Saaremaale 250 estoonlast ja kohale tuuakse kolm veoautotäit dekoratsioone-kostüüme. Festivalist saab osa 5000 saarlast.

3. oktoobril avati Haapsalus Paul Pinna mälestuspink

Läänlane / Paul Pinna 130. sünniaastapäeval, 3. oktoobril paigaldasid Paul Pinna nimelise rahvateatri endised näitlejad Haapsalu kultuurikeskuse juurde kuulsale näitlejale ja teatritegelasele pühendusega pingi. Kohvikus Haapsalu Raamat mängiti Marion Unduski lavastatud “Hundihüüdjat”.

1906. aasta oli oluline aasta Paul Pinna elus. Ta oli sõlminud 8-kuuse töölepingu Liibavi (Läti Liepaja) linnateatriga, mis pidi jõustuma septembrist. Enne seda aga otsustas ta tulla koos näitlejate Netty Adleri ja Frit Weidemanniga Haapsallu, et esineda siin kirevate kavadega. Peatuti võõrastemajas Salong (Salon) ning enamus esinemisi toimusidki Salongis, kus oli võrdlemisi suur saal ja korralik lava.

1906 oli Haapsalus mitmeid põlenguid ja tuli sai 11. augustil saatuslikuks ka võõrastemajale Salong, mis põles maani maha. See tulekahju Haapalus aga sai oluliseks sündmuseks Paul Pinna elus ja teatrielus. Liibavi linnateatriga sõlmitud lepingu originaal jäi tulle ning Pinna otsustas jääda Eestisse ning pühenduda kutselise Estonia teatri rajamisele. 16. septembril 1906 avatigi Estonia teater Mait Metsanurga näidendiga “Päikese tõusul”.

Paul Pinna sündis 3. oktoobril 1884. Tema ja näitleja Theodor Altermann on Estonia teatri asutajaliikmed. Estonia Seltsist välja kasvanud Estonia asutati 1906. aasta sügisel. Paul Pinna suri 29. märtsil 1949. Samal aastal alustas Tallinnas Rataskaevu tänava klubis tegevust näitering. Austusest armastatud näitleja vastu võeti kollektiivile Paul Pinna nimi. Hea taseme ja meisterlike saavutuste eest näitekunsti alal omistati näiteringile 1962. aastal rahvateatri nimetus. Tänavu möödub Paul Pinna nimelise Rahvateatri asutamisest 65 aastat.

Teater oli tuntud ja armastatud kogu Eestis. Teatrist on saanud tuult tiibadesse mitmed kutselised näitlejad. Aastaid on teatri juures tegutsenud ning praegugi heas vormi ja tegus – Leida Rammo.

Foto: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Mälestusõhtul Estonia talveaias esitleti esmakordset raamatut Vallo Järvist

Priit Kuusk / kultuur.err.ee 2.10.14 / Rahvusvahelisel muusikapäeval, 1. oktoobril, esitleti Estonia talveaias esmakordset raamatut teenekast Eesti dirigendist Vallo Järvist (1923 – 1994). Ühtlasi oli see maestrole pühendatud mälestusõhtu koos väikese kontsertosa ning teistegi meenutustega.

Raamatu “Dirigeerib maestro Vallo Järvi. Kroonika- ja mälestusteraamat väljapaistvast Eesti dirigendist” autoriks on muusikateadlane ja -ajakirjanik Priit Kuusk, toimetajateks Ingrid-Annelie Koit ja Mari Karlson, konsultandina Lemme Järvi-Saarma, väljaande kunstilise kujunduse on teinud Rein Seppius.

Vallo Järvi raamatu üllitas kirjastus Tänapäev, mälestusõhtul olid raamatu väljaandmisega tegevaid tänamas peatoimetaja Tauno Vahter ja Mari Karlson. Raamatuga on kaasas kaks Jüri Kruusi koostatud CD-d. Õhtul viibis rohkesti teatriinimesi, sealhulgas omaaegne menukas lauljatar Liidia Panova-Järvi, samuti Vallo noorem vend Neeme Järvi koos abikaasa Liiliaga.

Väljaande mitmetes peatükkides on juttu Järvide muusikutedünastiast, mille alusepanija Vallo Järvi oli, Vallo ja Neeme Järvi emast Elss Järvist, Vallo džässiharrastustest, on ka peatükk dirigendist ja dirigeerimisest üldse jpm; kroonikalised osad kirjeldavad Vallo Järvi juhatatud ooperi-. balleti- ja operetietendusi, avalikke kontserte ning raadiosalvestusi, Vallo Järvi Estonia teatris juhatatud enam kui saja uuslavastuse loetelu jne.

Raamatu tarvis jagas meenutusi mitukümmend meie nimekat teatri- ja muusikainimest, sugulast ja tuttavat – lauljad Teo Maiste, Ivo Kuusk, Mati Palm, Tiit Tralla, Urve Tauts, Anu Kaal, Maarja Haamer, Helgi Sallo, Rostislav Gurjev, Sirje ja Väino Puura, Hans Miilberg, Voldemar Kuslap; balletipoolelt Enn Suve, Tiiu Randviir, Mai Murdmaa, Juris Žigurs, Aime Leis ja Janis Garāncis; pianist Leelo Kõlar, kontsertmeistrid Viive Ernesaks, Ülla Otto-Millistfer, Eevi Ross; Estonia lavastaja Arne Mikk, etenduste juht Jüri Kruus; dirigendid Neeme Järvi, Eri Klas, Erich Kõlar, Vello Pähn, Endel Nõgene, Jüri Alperten; viiuldajad Mati Uffert ja Tõnu Reimann, orkestrantidest veel Robert Kasemägi, Kalju Terasmaa, Meeme Saareväli, Toivo Unt, Rein Tiido, Vello Salumets, Heinar Merelaid, samuti Valter Ojakäär, Uno ja Aino Veenre, Andrus ja Sirje Järvi, Teet ja Mari Järvi, Ene Pilliroog, Valda Aaviksoo, Kiira ja Hubert Kahn, Ludmilla Rass jt.

Mälestus- ja esitlusõhtut juhtisid Arne Mikk ja Lemme Järvi-Saarma, näidati ka videokatkendeid Vallo Järvist, oma vanemat venda meenutas Neeme Järvi, muusikalisi vahepalu mängisid Teet Järvi kõik viis muusikutest last: Marius Järvi (tšello), Miina Järvi (viiul), Mihkel Järvi (klaver), Madis Järvi (vioola), Martin Järvi (viiul). Esitati Léo Delibes’i, Johannes Brahmsi, Gabriel Fauré, Dmitri Šostakovitši ja Aleksandr Glazunovi muusikat, sealhulgas balletimuusika seadeid, sest Vallo Järvi oli ka silmapaistev balletidirigent.

Foto: Arnold Moskalik/ERR

Jüri Alperten pälvis muusikanõukogu preemia

Pärnu Postimees / 2.10.14 / Eilsel rahvusvahelisel muusikapäeval anti Tallinnas Škoda jäähallis auhinnagalaõhtul üle Eesti muusikanõukogu ja Eesti kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali iga-aastased muusikapreemiad. Eesti muusikanõukogu interpretatsioonipreemia pälvis Jüri Alperten. Heliloomingu preemiaga tunnustati Rein Rannapit ning muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest pälvis tunnustuse Vardo Rumessen.

Alperten on lõpetanud Tallinna konservatooriumi professor Bruno Luki klaveriklassi (1979) ja Leningradi konservatooriumi professor Ilja Mussini dirigeerimisklassi (1985). Alperten on olnud Pärnu linnaorkestri peadirigent 1998. aastast. Rahvusooperis Estonia töötab ta dirigendina 1985. aastast ja on olnud seal peadirigentki: aastail 2002–2004. Aastail 1994–2000 oli ta Eesti muusikaakadeemia sümfooniaorkestri peadirigent. Selle kõrval on Alperten tegutsenud 1993. aastast Eesti muusika- ja teatriakadeemia sümfooniaorkestri dirigeerimise õppejõuna. 2012. aastal omistati talle Harjumaa teatripreemia ja Pärnu linn tunnustas teda tänavu Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinnaga.

Eesti muusikanõukogu tunnustab alates 2002. aastast rahvusvahelisel muusikapäeval stipendiumide või preemiatega Eesti muusikuid või muusikainstitutsioone, kelle tegevus on kaasa aidanud muusika arengule. Seega pole tegemist otsese teo või hooaja preemiaga. Varem on muusikanõukogu interpretatsioonipreemia pälvinud Tallinna kammerorkester, Neeme Järvi, Tõnu Naissoo, Tõnu Kaljuste, Eri Klas, NYYD Ensemble, Aile Asszonyi, Ivari Ilja, Arvo Leibur, Irina Zahharenkova, Andres Mustonen ja ansambel Hortus Musicus.

 

 

Age Oks balletist ja elust pärast tipptasemel tantsukarjääri

Head lugejad, jagame teiega Eesti Olümpiakomitee infokirjas 30. septembril avaldatud intervjuud Age Oksaga. Mis on ühist Estonia teatril ja Spordimeditsiini Sihtasutusel? Esmapilgul justkui mitte midagi, kuid läbi aegade ühe tuntuima ja hinnatuima Eesti baleriini, Inglise Rahvuslikus Balletis tantsinud Age Oksaga rääkides tuleb välja, et treening, traumad, taastumine ja toitumine on teemad, mis on ka tantsijatele järjest olulisemad.

Kuivõrd võib balletti võrrelda spordiga?

Balleti eripära on selles, et kui enamiku spordialade puhul toimub liikumine inimesele loomulikul viisil, siis balletis toimub see harjumatul viisil. Kogu tantsutehnika põhineb väljaspoolsuses, alustades pöidadest ja puusadest ning lõpetades naiste puhul kitsas kingas varvastel seisuga. Samas kasutab tantsija kogu keha, see on terve füüsise kaasamine. Sa pead oskama oma keha väga erinevalt kasutada: aeglaselt ja kiiresti liikuma, balansseerima ja hüppama. Kogu selle keerulise tantsutehnika juures peab väga kerge paistma, ei tohi välja näidata fokusseerimist, valmistumist pingutuseks. See on omaette kunst.

Kuid balleti ja tippspordi vahel on ka sarnasusi. Kui meie omal ajal alustasime, siis ei räägitud õigest toitumisest, iga tantsija pidi ise katsetama ja otsima, mis tema jaoks parim on. Oleme püüdnud siia tuua arusaamist, mida oleks õigem süüa ja mida juua, et trennide vahepeal taastuda. Sama oluline, kuidas sa tööd teed, on ka see, kuidas sa puhkad. Tänapäeval hakkab selline koolitus paljudes riikides juba koolides pihta. Noortele tantsijatele räägitakse toitumisest ja psühholoogilisest ettevalmistusest treeninguteks ja etendusteks. Meie oleme Tallinna Balletikooliga selles osas koostööd alustanud.

Meil on ka väga hea meel, et Eesti rahvusballett on esimest hooaega saanud füsioterapeudi. See on paljudes suurtes balletitruppides juba tavaline, aga siiani ei ole Eestis olnud tantsufüsioterapeute. Tean ka, et Tartus on üks endine baleriin, kes õpib just tantsufüsioterapeudiks. Loomulikult sarnaneb see spordiga, aga kuna balleti tehnika on väga spetsiifiline, siis seda peab tundma õppima, et aru saada, mis vigastused sellega kaasnevad, kuidas neist välja tulla ja ära hoida.

Nagu spordis, on tantsuski traumad on väga tavaliselt juhtuma. Sama asi, kes pingutab natuke üle või teeb vale liigutuse. Kõigi valulävi on ka erinev ja kogenud tantsija oskab juba paremini vigastusi ennetada kui noor tantsija. Kuid vigastustega võitlemine on raske ka mentaalselt, mitte ainult füüsiliselt. Ma olen isegi väga-väga palju traumadega võidelnud peaaegu terve karjääri jooksul. Keeruline ei ole ainult see, et sul on trauma, vaid ka psühholoogiliselt on raske sellest välja tulla: saada tagasi tippvorm ja hoida seda, kui oled kõigist teistest nii palju maha jäänud.

Ma arvan, et kui mul ei oleks olnud traumasid ja pidevat võitlust nendega, siis oleks mul väga raske olnud öelda, et ma nüüd lõpetan tantsimisega. Minu isiklik põhjus, mis mulle tõuke andis, oli see, et väsisin võitlusest iseenda füüsisega, pidevalt oli tagasilööke. Kui ma ennast tippvormi sain, siis teadsin, et varsti annab jälle midagi kehas järele. Nii et minu üheks tõukeks oli see. Aga ma tean tantsijaid, kelle füüsis on väga hea ja kes jätkavad ka 45. eluaastani. Kuid nemad on erilised inimesed. Nagu Kaie Kõrbki oli väga kaua väga heas vormis.

Kuidas teil läks tavaeluga kohanemine pärast 20 aastat tipptasemel tantsijakarjääri?

Minule oli lõpetades number üks saada pere. Ma ei tahtnud seda liiga hilja peale jätta. Kindlat plaani mul küll ei olnud, aga ma jõudsin ennast enne lavalt lahkumist koolitada. Mul tekkis selline eriline võimalus, et Inglismaal taasalgatati tegevtantsijatele mõeldud tantsupedagoogi kursus, mida ma sain töö kõrvalt teha. See oli mõeldud just neile, kes veel tantsisid.

Ma teadsin, et tahan balletivaldkonda jääda, mul ei olnud sellist suurt auku, et ma üldse ei tea, mida edasi teha. Kuid loomulikult on see paljude tantsijate puhul väga keeruline. Kõik need kaheksa aastat balletikooli ja siis 20 aastat karjääri otsa on kokku väga pingeline aeg. Selle kõrvalt muud õppida pole lihtne ning kui ei soovi tantsuvaldkonnas jätkata, siis võivad valikud väga raskeks osutuda. Muidugi on kõik võimalik, kuid sellises vanuses ümber õppima minna ei ole lihtne.

Üleminek teise ellu, kus tantsimine ei ole enam peamine tegevus, oli mingis mõttes täielik šokk. Nii palju asju muutus meil mõlemal, ei olnud ainult see, et jätsime tantsimise pooleli. Esiteks, ma jäin kohe lapse ootele, see oli juba suur muutus. Eelnevalt ma juba teadsin, et tuleme Eestisse tagasi. Peale seda, kui 19 aastat ära olla ja tagasi tulla, oli see riigi vahetus väga suur muudatus. Ka uus amet ja pere. Kui kõik need asjad kokku võtta, siis mul on väga raske öelda, mis oli kõige suurem šokk. Võib-olla oligi kõik see hea selles mõttes , et tantsimine jäi ära, me tulime kohe tagasi ja ma ei jõudnudki sellesse väga süveneda. Ja siis sündis juba laps poole aasta pärast ja ma olin ka kohe tagasi tööl. Aga ma olin alati tahtnud seda teha ja kui sa ise midagi väga tahad, siis see on boonuseks. Pealegi olen alati tahtnud õpetada. Repetiitori töö mulle meeldib. Tehniline aspekt võib olla rutiinne ja üksluine, aga rolli ettevalmistamine teeb selle töö väga huvitavaks ja nauditavaks. Loomulikult on hea tunne jagada oma aastatega kogunenud kogemusi ja edasi anda seda, mida ise oluliseks ja tähtsaks pead.

Georg Ots saab autasu

Postimees / 1.10.14 / Peterburis Ermitaaži teatris on neljapäeval Balti Tähe auhindade tseremoonia, kus teiste hulgas pälvib postuumselt kõrge tunnustuse Georg Ots. Otsa lese Ilona Otsa palvel võtab autasu vastu Eri Klas. Tegu on prestiižika preemiaga, mida antakse rahvusvahelise teatrifestivali “Balti maja” raames inimlike suhete arendamise ja tugevdamise eest Balti regiooni riikide vahel. Eestlastest on selle varem eri kategooriates saanud helilooja Arvo Pärt, dirigent Eri Klas ja Rahvusooper Estonia juht Aivar Mäe. Tänavuste laureaatide seas on näiteks vene näitleja Oleg Basilašvili, leedu teatrimees Rimas Tuminas ja vene ooperilaulja Jelena Obraztsova.

Täna on rahvusvaheline muusikapäev

Eesti muusikanõukogu tähistab tänast rahvusvahelist muusikapäeva suurejoonelise programmiga. Eestis antakse ühe päeva jooksul ligi 150 tasuta lühikontserti. Kokku astub üles rohkem kui 650 muusikut. Muusikapäeva programm aitab tutvustada Eesti muusikakultuuri ning Eesti muusikuid ja nende elukutset. See on hea tahte projekt: tänu sellele, et kontserdipaigad on andnud oma ruume kasutada ilma rahata ja muusikud honorari ei küsi, saab head muusikat nautida tasuta. Tasuta on võimalik kuulata ka Eesti tippkollektiive ja muusikuid, näiteks Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri avatud proovi dirigent Neeme Järviga, Pipilota Neostuse, Marten Altrovi, Marcel Johannes Kitse ja teiste solistide kontserte, ning vaadata Eesti Rahvusballeti «Coppélia» proovi.

Muusikapäev saab lõbusa alguse Tallinnas trollibussis: Õismäe–Kaubamaja liinil sõitvas trollis number 6 ootab kõiki meeldiv hommikune äratus. Muusikapäeva märksõna «Kuula!» kutsub üles kuulama ja märkama muusikat ja helisid meie ümber ning mõistma, millist osa mängib muusika meie igapäevases elus. Üritused kulmineeruvad õhtuse tseremooniaga, kus Eesti kultuurkapital ja muusikanõukogu annavad kätte iga-aastased muusikapreemiad.

Rahvusvahelist muusikapäeva hakati tähistama 1975. aastal rahvusvahelise muusikanõukogu tollase presidendi, legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhini eestvõtmisel. Menuhin kutsus üles meenutama sel päeval, milline koht on muusikal meie kultuuris ja igapäevases elus.

Selgunud on ristsõnamängu võitjad!

 

5. septembril 2014 ajalehe Postimees vahel ilmunud ajakirja Rahvusooper mängu „Vasta ja võida!“ õige vastus oli „Kohtume õhtul Estonias!“. Õigesti vastas kokku 276 inimest.

 

Loosi teel võitsid kaks teatripiletit endale:

Heiti Vee, tel: *****755
Mait Riimaa, tel: *****336
Liane Kukk, tel: *****221
Merje Vari, tel: ** ** 784
Malle Viilma, tel: ** *** 933
Annely Pais, tel: *****802
Ronald Rästa, tel: ****544
Ene Talve, tel: *****032
Maire Eiert, tel: *****116
Leili Rannik, tel: *****470

Suur tänu kõigile osalejatele!
Võitjatega võtame ühendust.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.