Uudised

• Suvel teater puhkab!

  17.06.2020 / Alisson Kruusmaa

  

  Täna lõppeval ja eriolukorra tõttu ootamatult lühikeseks kujunenud 114. hooajal andis Rahvusooper Estonia kokku 283 etendust ja kontserti, mida külastas 121 321 teatrisõpra. Etendustegevuse peatudes kolis Estonia oma ettevõtmised internetti ja need kogusid ühtekokku 583 …

• Läbi aegade suurim tunnustus eesti lauljale: Ain Angerile anti Viinis Kammersängeri tiitel

  15.06.2020 / Alisson Kruusmaa

  

  Reedel, 12. juunil tunnustas Austria riik esimese eestlasena bass Ain Angerit Kammersängeri tiitliga. Kammersängeri tiitel (tõlkes „kammerlaulja“) on kõrgeim tunnustus Austrias ja Saksamaal, mis ooperilauljale osaks võib saada. Auhinna üleandmine pidi toimuma märtsikuus „Reini kulla“ …

Blogi

• Püsime terved ja kohtume sügisel!

  20.05.2020 / Leenu Nigu

  

  Armsad teatrisõbrad, eriolukord on möödas ja suvi peagi käes. Ootame pikisilmi sügist, et teiega taas teatrimajas kohtuda. Estonia järgmine hooaeg algab 29. augustil traditsioonilise Vana Tallinn Galaga. Tulemas on ka palju vaimustavaid uuslavastusi, täpsema mängukava leiate …

• Aitäh teile, Estonia sõbrad!

  26.03.2020 / Stina Vürmer

  

  Armas publik, oleme teile väga tänulikud kannatlikkuse ja mõistva suhtumise eest! Meile on tulnud palju kõnesid ja kirju. Omalt poolt kinnitame, et mitte kellelegi ei jää vastamata, isegi kui see võib võtta tavapärasest kauem aega. …

Teenused

Saarlastelt estoonlastele

12.–16. oktoobrini toimub Saaremaal festival „Estoonlastelt saarlastele“. Festivali ootuses väärib meelde tuletamist, et Eesti maakondadest on just Saaremaalt pärit kõige rohkem rahvusooperi lauljaid: Ain Anger, Triin Ella, Hendrik Krumm, Andres Köster, Olga Lund, Aare Saal, Leili Tammel, Olari Viikholm. Näitus „Saarlastelt estoonlastele“ avatakse teisipäeval, 14. oktoobril kell 13.00 Kuressaare Spordikeskuse teatrisaali fuajees.

Hendrik Krumm: „Külalisesinemistel välismaal on tihtipeale arvatud, et ega ma vist polegi eestlane, ma pidavat laulma eestlase kohta liiga emotsionaalselt. Olen alati vastanud: ega ma olegi eestlane, olen saarlane.“

Kodumaa, 19. II 1986

Olga Lund: „Minu arvates on noorusaastad väga tähtsad inimese kujunemises. Isegi see on oluline, kust sa pärit oled. Mina olen läbinisti Saaremaa tüdruk, ehk nagu öeldakse, Saare kange vaimuga ja tugeva tervisega, mida muidugi on laulja kujunemisel väga-väga tarvis.“

„Kive Estonia alusmüürist“, lk 198

Triin Ella: „Paar kolleegi nimetavad mind lihtsalt hulluks saarlaseks, kes midagi pähe võttes selle ka läbi viib. Mina võtan seda komplimendina!“

Meie Maa, 9. XII 2006

 

Printsi ja kerjusena astuvad lavale Andres Köster ja Andero Ermel

Priit Pajusaare ooperis „Prints ja kerjus“ teevad algaval hooajal kaasa uued peaosatäitjad. Prints Edwardi osas astub lavale Andres Köster, tema teisiku Tom Canty rollis aga Andero Ermel Tallinna Linnateatrist. Uued osatäitjaid on laval juba õige varsti – 17. ja 30. septembri etendustel. Dirigeerib Kaspar Mänd, teistes osades Jassi Zahharov, Juuli Lill, Rauno Elp jt. Tulge uuesti vaatama!

Teatrirahvas tähistab Estonia sünnipäeva

16. septembril tähistavad estoonlased piduliku koosviibimisega kutselise Estonia teatri 108. sünnipäeva. Sünnipäevalisi tuleb tervitama kultuuriminister Urve Tiidus. Kutse koosviibimisele saadeti ligi 600 endisele teatritöötajale, mitmed neist on Estoniat oma teiseks koduks pidanud üle 50 aasta.

Noorte ja entusiastlike lavastajate-näitlejate Paul Pinna ning Theodor Altermanni eestvõtmisel loodi 1865. aastal asutatud Estonia seltsi baasil kutseline teater Estonia. Avaetendus, Mait Metsanurga „Päikese tõusul“ anti uue kalendri järgi 16. septembril 1906, ehk siis täna 108. aastat tagasi.

Teatri sajandal juubelil 2006. aastal avati Rävala puiesteel mälestusmärk, mis viitab vana teatrimaja kunagisele asukohale Väike-Tartu maanteel. 2007-2013 paigaldati igas septembrikuus uued mälestusplaadid kuulsaimate estoonlaste „jalajälgedega“ Tallinna kõnniteedele ja nüüdseks juhatavad 34 jäljepaari kõikidele teed Estonia teatrisse.

Alates 2014. aastast saab alguse kaunis traditsioon tähistada sünnipäeva igal aastal 16. septembril ja ühisele koosviibimisele on oodatud kõik pikemat aega teatris töötanud estoonlased.

Sõda on ohtlik mäng

Juba 18. septembril jõuab lavale selle hooaja esimene ooperilavastus, Händeli „Rinaldo“.
Ooperist räägib lavastaja William Relton.

Teame, et William Relton on „Rinaldo“ lavastaja, kuid paljud kindlasti ei tea, et oled olnud ka laulja…
Arvasin noorena, et mul ei ole suurel laval ooperi laulmiseks piisavalt oskusi, kuid tagantjärele võin öelda, et oleksin hakkama saanud küll. Laulsin enamasti muusikalides, vähem ooperites. Lisaks juhtisin 2,5 aastat Londoni Muusikateatrit, mis keskendus lavastustele, kus laulsid vokaalselt üle keskmise andekad näitlejad. See oli minu jaoks paradiis, sest sain laulda Mozartit ja Rossinit nagu näitleja, mitte ooperilaulja, kellel lasub suur vastutus olla tehniliselt väga täpne. Olin ühtlasi produtsent, organiseerisin ringreise… see oli imeline aeg! Tahtsime lavale tuua Mozarti „Cosí fan tutte“ (see oli ka esimene ooper, kus laulma pidin), kuid lavastaja jäi viimasel hetkel väga haigeks. Otsisime teise kunstilise juhiga asendajat, kuid kellelgi polnud võimalik lavastama tulla. Kui olime kaks nädalat asjatult aega kulutanud, ärkasin ühel hommikul üles ja taipasin: pean seda ise tegema! Ma ei olnud kunagi lavastanud, kuid teistega nõu pidades selgus, et oleksin nagunii järgmine kandidaat olnud. Alustasin lavastamist I vaatuse triost. Pool tundi hiljem mõtlesin – just seda ma teha tahangi! See oli nagu ilmutus! Nüüd, 21 aastat hiljem on mul lavastamata ainult Wagner.

Proovis olles on tunda sinu suurt armastust selle ooperi, helilooja ja oma töö vastu. Rääkisid, et sinu esimene kohtumine „Rinaldoga“ oli väga eriline. Milline peaks olema Eesti publiku kohtumine „Rinaldoga“?
Igale ooperile, mida sa veel ei tunne, tuleks läheneda avatud meele, südame ja kõrvadega. Astudes teatrisaali kindlate ootustega, tuleb igal juhul mingis mõttes natuke pettuda. Kui lavastus on loov, ja meie oma seda on, siis on sul võimalus kogeda midagi uut. Tahan kõigile öelda: ärge tulge ooperit vaatama eelarvamustega. Nii on iga kunstiliigiga: uurige, avastage, esitage küsimusi, olge avatud!

Originaalis toimub ooperi tegevustik 12. sajandil. Meie oma aga 19. sajandi teisel poolel. Miks selline hüpe ajas, millised on puutepunktid tänapäevaga?
12. sajand jääks meie ajast ja olemusest liiga kaugele. Vaatasin paar päeva tagasi Youtube’ist viieminutilist katkendit „Rinaldost“, mis oli lavastatud 12. sajandisse ja püüdis järgida autentselt kõiki barokkooperi traditsioone alates liikumisest ja žestidest. Pärast esimest kaht minutit mõtlesin: „Taevake! See on nii ilus!“ Pärast järgmist kolme minutit mõtlesin: „Taevake! See on nii igav!“ Publik ei ole ju barokiaegne, tänapäeval on vaja midagi enamat.

Praegu toimub maailmas väga palju süngeid sündmusi ja sõja üle ei tohi nalja visata. 18. sajandil ülistas see ooper sõdimist ja vallutusretki, kuid sõda ei ole mitte kunagi hea!!! Mitte kunagi. On imeline, et eestlastel õnnestus 25 aastat tagasi verevalamiseta Nõukogude Liidust lahku lüüa. Kui vaadata, millised häbiväärsed sündmused toimuvad praegu Gazas ja Jeruusalemmas ning millised õõvastavad asjad juhtuvad Süürias, siis oleks rõve lavastada ooper nii, et see ülistaks sõda! See oli ka meie lähtepunkt Cordeliaga – me hoopis õõnestame sõja ideed.
Minu jaoks on kõigis Händeli ooperites tugev inglaslik sõnum. Ilmselt on see mulle kui britile kõige selgemini tajutav – see tähendab, et saame Cordelia ja Johannaga ammutada inspiratsiooni maailmast, mida väga hästi tunneme. See on veel üheks põhjuseks, miks tuua tegevus 19. sajandi teise poolde – siis oli Briti Impeerium oma võimsuse tipul ja kõige vägivaldsem. Üldse toimus siis Euroopas rahvusluse kasv ja impeeriumite laienemine.

Händeli kaasaegsed ootasid lavastustelt suurejoonelisust ja mängulisust, „Rinaldos“ lennutati vaatesaali lae alla terve linnuparv, et luua realistlik linnulaulu efekt. Ka meie lavastus on väga mänguline, juba lavakujunduses viidatakse tsirkusemängule…
Maailmas on vähe ooperimaju, kellel oleks raha imiteerida selliseid lavaefekte, mida Händel oma publikule pakkus. Oleme lavale toonud tsirkusemängu, sest mängu idee on lavastuses kesksel kohal – näitame sõda väga ohtliku mänguna.

Küsinud Liina Viru
Fotol vasakult: William Relton, Johanna Town, Cordelia Chisholm

FOTOD: Estonia teatrilaat!

Aitäh, armas rahvas, meeleoluka festivali eest! Olete parim publik ja parimad kaaslased 🙂

Pildimeenutusi festivalist:

Balletipäev

Ooperipäev

Eilne teatrilaat:

Fotod: Liina Viru

no images were found

Teatrilaadal müüdi ligi 10 000 piletit algava hooaja etendustele

Kolm päev kestnud festivali „Estonia teatrilaat“ külastas kokku hinnanguliselt 14 000 inimest. Kokku osteti laadalt ligi 10 000 teatripiletit.
Kostüümi- ja rekvisiidilaadalt, õnneloosist ja kirbuturult koguti teatri raamatukogu täiendamiseks ja kostüümilaenutuse uuendamiseks 4102 eurot.
Viimasel laadapäeval valisid külastajad Estoniale uue majakoogi – võidukaks osutus brownie apelsini-marmelaadikoogi ja prantsuse šokolaadikoogi ees.

Hooaja esimene etendus, ooper „Armujook“ on kavas ülehomme, 10. septembril. Balletihooaeg algab 11. septembril balletiga „Manon“. Esimene esietendus on 18. septembril, kui lavale jõuab ooper „Rinaldo“.

Rahvusooper Estonia 109. hooaeg algab 10. septembril

Estonia alustab hooaega 5.–7. septembrini kestva kolmepäevase Estonia teatrilaadaga, kus tutvustatakse hooaja uudisteoseid ning pakutakse teatriga seonduvat head ja paremat. Festivali esimene päev on pühendatud balletile ja teine päev lauluteatrile. Festivali lõpetab laadapäev, kus müüakse pileteid hooaja etendustele, Estonia meeneid, trükiseid, plaate, teatrikostüüme ja rekvisiite. Lisaks Estonia parimatele solistidele teevad kaasa ooperi- ja balletisolistide tulevane põlvkond – noored lauljad ja tantsijad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ning Tallinna Balletikoolist.

Inglased William Relton ja Cordelia Chisholm toovad hooaja esimese uuslavastusena 18. septembril publikuni Händeli ooperi „Rinaldo“. Lavastaja William Relton meenutab oma esmakordset kohtumist selle ooperiga: „Kui esmakordselt „Rinaldot“ nägin ei osanud ma eladeski ette kujutada, et saan sellise elamuse! Imelised aariad, muinasjutuliselt ekstravagantne sisu, dramaatilised tegelased – siin on kõik, mida hing ihkab!“ Hooaeg jätkub 25. septembril traditsioonilise rahvusvahelise muusikapäeva ooperigalaga, mis alates 2013. aastast kannab nimetust „Vana Tallinn Gala“.

Oktoobris teevad estoonlased külaskäigu Saaremaale, et viia balleti- ja operetikunst saarlastele koju kätte. 12.–16. oktoobrini kestev festival „Estoonlastelt saarlastele“ hõlmab lisaks kahele balleti- ja operetietendusele kammerkontserte maakondades ja ülesaaremaalist noorteprojekti, mis lõpeb piduliku kontsert-etendusega. Lisaks on kolmel õhtul (13.–15. oktoobril) avatud Arensburg Boutique Hotel & Spa temaatiline festivalilounge, kus peale etendusi mõnusalt aega veeta ja asjaosalistega vestelda. Kokku tuleb Saaremaale 250 estoonlast, tuuakse kohale kolm veoautotäit dekoratsioone-kostüüme ja ehitatakse suur lava Kuressaare Spordihoonesse.

14. novembril toob rahvusballett Tšaikovski kaunite meloodiate saatel lavale balleti „Uinuv kaunitar“. Toomas Eduri uusredaktsioonile teeb muinasjutulise kujunduse Peter Docherty Inglismaalt. Paljude muinaslugude autor Charles Perrault on lisaks „Uinuvale kaunitarile“ kirjutanud ka „Tuhkatriinu“, „Punamütsikese“ ja „Saabastega kassi“, mille peategelased astuvad balleti lõpustseenis ka lavale. Ooperigurmaanidele pakub kindlasti huvi esmakordselt Eestis kõlav Rimski-Korsakovi ooper „Snegurotška“, mis kontsertettekandena tuleb Estonia kontserdisaali lavale 19. novembril. Helget kevadmuinasjuttu, milles vastanduvad reaalsed ja fantastilised jõud ning võideldakse talve ülemvõimu vastu, dirigeerib Vello Pähn.

Pühademeeleolu aitab luua „Rahvusooperi jõulutervitus“ Tallinna Jaani kirikus 21. detsembril. Aastavahetus teatris toob endaga kaasa Estonia balli kaunite operetimeloodiate ja balletinaudinguga ning võimalusega tantsida suure sümfooniaorkestri saatel. Õhtu esimeses osas tulevad ettekandele katkendid Kálmáni operetist „Tsirkusprintsess“ ja õhtu teises osas saab nautida Tšaikovski balleti „Uinuv kaunitar“ parimaid palu.

Uus aasta algab Kálmáni opereti „Tsirkusprintsess“ esietendusega 3. jaanuaril. Viimati lavastas „Tsirkusprintessi“ Estonias hooajal 1963/64 Georg Ots, kes laulis ühtlasi Mister X-i rolli. Seekord toob opereti lavale tuntud saksa lavastaja Thomas Mittmann koostöös kunstniku Gilberto Giardiniga. 6.–12. jaanuarini viibib Eesti Rahvusballett Sevillas, kus Teatro de la Maestranzas antakse viis etendust Tšaikovski „Pähklipurejaga“.

Veebruaris möödub 150 aastat soome helilooja Jean Sibeliuse sünnist. Rahvusooperi orkester annab sel puhul 19. veebruaril sümfooniakontserdi. Kontsertidega jätkab ka rahvusooperi koor, kes soojendab publiku südant kaunite meloodiatega naistepäeval Tallinna raekojas. Ühe kevadise suursündmusena esietendub 19. märtsil 20. sajandi nimeka koreograafi John Cranko ballett „Onegin“ Tšaikovski muusikale, milles avaldub Cranko imeline anne luua pas de deux’sid, mille meisterliku ülesehituse ja peene nüansitaju kaudu avaldub petegelaste pingestatud suhe.

21. märtsil möödub 95 aastat ühe armastatuma ja tuntuma estoonlase sünnist – Georg Otsa sünniaastapäeva tähistatakse suurejoonelise galakontserdiga. Kevad jätkub juubelitega: 15.–19. aprillini kestab festival „Suur Tšaikovski“, millega tähistatakse 175. aasta möödumist suure vene helilooja sünnist. Festivalil tuleb ettekandele valik helilooja mitmekülgsest loomingust: ooper „Padaemand“, ballett „Uinuv kaunitar“, sümfooniakontsert, ooperigala ja balletigala ning Cranko suurejooneline dramaatiline ballett „Onegin“ helilooja muusikale.

3. mail antakse traditsioonilisel rahvusvahelise tantsupäeva balletigalal üle ERGO tantsupreemiad ühele nais- ja ühele meestantsijale. Hooaja viimaseks uuslavastuseks on 14. mail Eestis esmakordselt lavastatud Hindemithi ooper „Cardillac“, mille põhiteemaks on kunstniku ja ühiskonna vaheline suhe. Lisaks muusikale teeb teose eriliselt fantaasiarikkaks, intensiivseks ja dramaatiliseks süžeeliini pingestatus, mis kestab ooperi lõpuni. Iluihalus ja sisemise tungi järgimine võib viia meid elu pahupoolele. Kas suudaksime käituda teisiti? Elada teisiti? Kas kunstnik, inimene, saab järgida muud kui oma sisemist tungi?

Hooaja tähtsündmuste rea lõpetab 31. mail toimuv Tallinna Balletikooli gala.

Ka sel hooajal rändab Estonia oma lavastustega mööda Eestit ringi, pakkudes teatrielamusi Pärnu, Viljandi, Tartu, Paide ja Jõhvi elanikele. Külla minnakse Pajusaare ooperiga „Prints ja kerjus“, Kálmáni operetiga „Tsirkusprintsess“ ja Ábrahami operetiga „Savoy ball“.

19. juunil maabub Tallinnas filmidest tuntud eksklusiivne kruiisilaev MS Deutschland, et tuua ooperikruiisi raames „Tannhäuseri“ etendusele 500 Saksamaa Wagneri-sõpra.

Hooaja vältel tähistame tuntud estoonlaste juubeleid: 14. septembril „Silva“ etendusega Tõnu Kilgase, 8. novembril „Tuhkatriinuga“ Ülle Ulla, 20. detsembril „La traviataga“ Hendrik Krummi, 16. aprillil „Padaemandaga“ Eldor Renteri ja 27. mail „Cyrano de Bergeraciga“ Eino Tambergi oma.

FOTOD: ooperipäev!

Selja taha jäi laululine ooperipäev!

Täna ootame teid teatrilaadale ostma pileteid, teatriteemalist vanakraami, kostüüme, aiasaadusi ja osa saama kõigest toredast, mida teatril pakkuda on 🙂

no images were found

FOTOD: balletipäev!

Niiviisi tantsuliselt möödus „Estonia teatrilaada“ esimene päev – balletipäev!

Täna olete oodatud ooperipäevale. Kohtumiseni!

no images were found

5. septembril kell 12 algab kolm päeva kestev festival “Estonia teatrilaat”

Täna, 5. septembril algab kolm päeva kestev Estonia teatrilaat, mis juhatab sisse rahvusooperi 109. hooaja. Maratonlaada esimene päev on pühendatud balletile ja teatri kõrvale püstitatud suurel välilaval saab kella 12-17 jälgida Eesti Rahvusballeti treeningtunde, kuulata endiste esitantsijate Tiiu Randviiru, Aime Leisi, Kaie Kõrbi ja Age Oksa meenutusi, jälgida balletiproove Toomas Eduri juhtimisel ning tutvuda Tallinna Balletikooli tegevusega. Kell 21 õhtul toimub suurejooneline balletigala.

6. september on ooperipäev, mis algab kell 12 beebikontsertidega ja lõpeb kell 20 piduliku galaga. Päev mahutab tsirkusestuudio lavastuse, kostüümiparaadi, EMTA tudengite kontserdi, grimmikunstiga tutvumise ja koorikontserdid.

7. septembril kell 12-15 on kavas traditsiooniline laadapäev, kus kolmetunnise kontserdi käigus antakse ülevaade kogu algavast hooajast ja Estonia maja ümbrus on täis eripalgelist rõõmsat laadamelu ja kauplemist. Avatud on ooperi- ja balletimaa, laste- ja spordiala, kirbuturg jpm. Külastajate abiga valitakse välja Estonia uus majakook.

Kõigil kolmel päeval toimub soodsate piletite, meenete ja kostüümide müük ning avatud on kohvikud. Laat on külastajatele tasuta. Lähem info kodulehelt: Teatrilaat

Fotod: proovid! proovid! proovid!

Ilusat alanud teadmistekuud kõigile! Tore on septembrit alustada teadmisega, et Estonia proovisaalidest on juba ammu suvetolm välja pühitud ning käimas on proovid, proovid ja veel kord proovid. Juba kuumadel augustipäevadel algas töö 18. septembril esietenduva Händeli ooperiga „Rinaldo“ ja tasapisi raputatakse rammestus ka tavaetendustest. Hooaja avavad 10. septembril etenduv Donizetti koomiline ooper „Armujook“ (külalistena peaosades Tatiana Lisnic Moldovast ja Caraldo Caputo Itaaliast, dirigeerib Vello Pähn) ja 11. septembril etenduv MacMillani ballett „Manon“ (peaosades Alena Shkatula ja Soome Rahvusballeti solist Michal Krčmář, dirigeerib Vello Pähn). Uuest hooajast tervikuna loe lähemalt siit.

Siin aga tõestus, et teater ei puhka!
Fotod „Rinaldo“ proovidest.

no images were found

 

 

Tasub teada