Uudised

  • Eesti Rahvusballeti uut esisolisti Kealan McLaughlinit saab näha juba sel neljapäeval „Oneginis“

    19.09.2017 / Lisanna Männilaan

    shkatula_mclaughlin

    Neljapäeval, 28. septembril on taas laval publiku suur lemmik – Cranko ballett „Onegin“, mille nimirollis on esmakordselt Eesti Rahvusballeti uus esisolist Kealan McLaughlin. Tatjana rollis on Alena Shkatula. Kealan McLaughlin lõpetas Kanada Rahvusliku Balletikooli 2007. …

  • Estonia teater tähistab 111. sünnipäeva

    15.09.2017 / Ülla Veerg

    estoniaselts_kodu_300x180

    16. septembril tähistab Estonia teater 111. sünnipäeva. Sünnipäevapidu peavad estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimub pidulik vastuvõtt Valges saalis ja üheskoos vaadatakse Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri „Pilvede värvide“ peaproovi. I rõdu …

Blogi

  • Rasmus Puur – pea pilvedes, jalad maas

    09.09.2017 / Stina Vürmer

    rasmus_pilved

    Juuni esimestel päevadel lükatakse Estonia teatrimajas ooperile „Pilvede värvid“ hoog sisse. Lavastaja Roman Baskin peab töökoosolekut, tutvustatakse osatäitjaid, kostüümikunstnik Anu Lensment räägib oma plaanidest. Esimeses pingireas istub pikk, vibalik noormees, kelle lühikesed püksid ja seljakott …

  • Kui pilvedel on värvid

    25.08.2017 / Liina Viru

    tunnuspilt

    Sa lahkud kodust teiste jumalate juurde, sa loobud omaenda loomisloost. Kõik, mis on sulle hoitud, heidad muuseas tuulde ja ise selles tuules langed koost… Proovid on jõudnud esimese vaatuse finaali, kus tegelastega liitub Vanaema, keda …

1. märtsist on müügil uue hooaja piletid

1. märtsist on müügil Rahvusooper Estonia järgmise, 109. hooaja piletid. Hooaja esimene etendus on ooper „Armujook“ 10. septembril.

Inglased William Relton ja Cordelia Chisholm toovad hooaja esimese uuslavastusena 18. septembril publikuni Händeli ooperi „Rinaldo“. Lavastaja William Relton meenutab oma kohtumist selle ooperiga: „Kui esmakordselt „Rinaldot“ nägin ei osanud ma eladeski ette kujutada, et saan sellise elamuse! Imelised aariad, muinasjutuliselt ekstravagantne sisu, dramaatilised tegelased – siin on kõik, mida hing ihkab!“ Hooaeg jätkub 25. septembril traditsioonilise rahvusvahelise muusikapäeva ooperigalaga, mis alates 2013. aastast kannab nimetust „Vana Tallinn Gala“. Oktoobris teevad estoonlased külaskäigu Saaremaale, et viia balleti- ja operetikunst saarlastele koju kätte. 12.–16. oktoobrini kestev festival „Estoonlastelt saarlastele“ hõlmab lisaks kahele balleti- ja operetietendusele beebikontserte, kammerkontserte maakondades ja ülesaaremaalist noorteprojekti, mis lõpeb piduliku kontsert-etendusega.

14. novembril toob rahvusballett Tšaikovski kaunite meloodiate saatel lavale balleti „Uinuv kaunitar“. Toomas Eduri uusredaktsioonile teeb kujunduse Peter Docherty Inglismaalt. Paljude muinaslugude autor Charles Perrault on lisaks „Uinuvale kaunitarile“ kirjutanud ka „Tuhkatriinu“, „Punamütsikese“ ja „Saabastega kassi“, mille peategelased astuvad balleti lõpus ka lavale. Ooperigurmaanidele pakub kindlasti huvi esmakordselt Eestis kõlav Rimski-Korsakovi ooper „Snegurotška“, mis kontsertettekandena tuleb Estonia kontserdisaali lavale 19. novembril. Helget kevadmuinasjuttu, milles vastanduvad reaalsed ja fantastilised jõud ning võideldakse talve ülemvõimu vastu, dirigeerib Vello Pähn.

Pühademeeleolu aitab luua „Rahvusooperi jõulutervitus“ Tallinna Jaani kirikus 21. detsembril. Aastavahetus teatris toob endaga kaasa Estonia balli kaunite operetimeloodiate ja balletikavaga. Õhtu esimeses osas tulevad ettekandele katkendid Kálmáni operetist „Tsirkusprintsess“ ja õhtu teises osas saab nautida Tšaikovski balleti „Uinuv kaunitar“ parimaid palu.

Uus aasta algab Kálmáni opereti „Tsirkusprintsess“ esietendusega 3. jaanuaril. Viimati lavastas „Tsirkusprintessi“ Estonias hooajal 1963/64 Georg Ots, kes laulis ühtlasi Mister X-i rolli. Seekord toob opereti lavale tuntud saksa lavastaja Thomas Mittmann koostöös kunstniku Gilberto Giardiniga. 6.–12. jaanuarini viibib Eesti Rahvusballett Sevillas, kus Teatro de la Maestranzas antakse viis etendust Tšaikovski „Pähklipurejaga“.

Veebruaris möödub 150 aastat soome helilooja Jean Sibeliuse sünnist. Rahvusooperi orkester annab sel puhul 19. veebruaril sümfooniakontserdi. Kontsertidega jätkab ka rahvusooperi koor, kes soojendab publiku südant kaunite meloodiatega naistepäeval Tallinna raekojas. Ühe kevadise suursündmusena esietendub 19. märtsil 20. sajandi nimeka koreograafi John Cranko ballett „Onegin“ Tšaikovski muusikale, milles avaldub Cranko imeline anne luua pas de deux’sid, mille meisterliku ülesehituse ja peene nüansitaju kaudu avaldub petegelaste pingestatud suhe.

21. märtsil möödub 95 aastat ühe armastatuma ja tuntuma estoonlase sünnist – Georg Otsa sünniaastapäeva tähistatakse suurjeoonelise galakontserdiga. Kevad jätkub juubelitega: 15.–19. aprillini kestab festival „Suur Tšaikovski“, millega tähistatakse 175. aasta möödumist suure vene helilooja sünnist. Festivalil tuleb ettekandele valik helilooja mitmekülgsest loomingust: ooper „Padaemand“, ballett „Uinuv kaunitar“, sümfooniakontsert, ooperigala ja balletigala ning Cranko suurejooneline dramaatiline ballett „Onegin“ helilooja muusikale.

3. mail antakse traditsioonilisel rahvusvahelise tantsupäeva balletigalal üle ERGO tantsupreemiad ühele nais- ja ühele meestantsijale. Hooaja viimaseks uuslavastuseks on 14. mail Eestis esmakordselt lavastatav Hindemithi ooper „Cardillac“, mille põhiteemaks on kunstniku ja ühiskonna vaheline suhe. Lisaks muusikale teeb teose eriliselt fantaasiarikkaks, intensiivseks ja dramaatiliseks süžeeliini pingestatus, mis kestab ooperi lõpuni. Iluihalus ja sisemise tungi järgimine võib viia meid elu pahupoolele. Kas suudaksime käituda teisiti? Elada teisiti? Kas kunstnik, inimene, saab järgida muud kui oma sisemist tungi? Hooaja tähtsündmuste rea lõpetab 31. mail toimuv Tallinna Balletikooli gala.

Ka sel hooajal rändab Estonia oma lavastustega mööda Eestit ringi, pakkudes teatrielamusi Pärnu, Viljandi, Tartu, Paide ja Jõhvi elanikele. Külla minnakse Pajusaare ooperiga „Prints ja kerjus“, Kálmáni operetiga „Tsirkusprintsess“ ja Ábrahami operetiga „Savoy ball“. Esimesel suvekuul maabub aga Wagneri-kruiisi raames Tallinnas eksklusiivne kruiisilaev MS Deutschland, tuues 19. juunil „Tannhäuseri“ etendusele ligi 500 ooperisõpra.

Hooaja vältel tähistame tuntud estoonlaste tähtpäevi: 14. septembril „Silva“ etendusega Tõnu Kilgase, 8. novembril „Tuhkatriinuga“ Ülle Ulla, 20. detsembril „La traviataga“ Hendrik Krummi, 16. aprillil „Padaemandaga“ Eldor Renteri ja 27. mail „Cyrano de Bergeraciga“ Eino Tambergi juubelit.

Estonial seitse nominatsiooni

28. veebruaril avalikustas Teatriliit aastaauhindade nominendid 2013. aasta loomingu eest. Estoniast on aasta lavastuse kategoorias auhinnale esitatud „Tannhäuser“ – lavastaja Daniel Slater, kunstnik Leslie Travers, dirigendid Vello Pähn, Jüri Alperten, Mihhail Gerts, valguskunstnik Anton Kulagin ja liikumisjuht Kati Kivitar. Muusikalavastuse nominentideks on Mati Turi Tannhäuseri tegelaskuju kõrgetasemelise vokaalse teostuse eest Richard Wagneri ooperis „Tannhäuser“ ning Vello Pähn ja rahvusooperi orkester – Wagneri ooperi „Tannhäuser“ ja Gounod’ ooperi „Romeo ja Julia“ kõrgetasemelise muusikalise teostuse eest.

Balletilavastuste auhinnale on Estoniast kolm nominatsiooni: Sergei Upkin – nimiosa balletis „Petruška”, Solor lavastuses „Bajadeer”; Nanae Muruyama – järgmised osatäitmised Nikia, „Bajadeeris”, Priimabaleriin „Petruškas”, pas de trois „Luikede järves“, lühiballeti „Symbiont(s)“ esitajad koreograaf Wayne McGregori tantsukeele ja koreograafilise mõtte õnnestunud ettekande eest.

Haldus- ja administratiivtöötaja kategoorias on auhinnale esitatud Jüri Kruus – Rahvusooper Estonia heliplaatide restaureerija, teatrilooliste raamatute koostaja, inspitsent.

Laureaadid kuulutatakse välja rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil. Auhindade üleandmistseremoonia toimub Tallinna Linnateatris.

Ilmus Estonia juubelialbum “Üks mõtet kandev maja”

21. veebruaril 2014 esitleti Estonia talveaias juubelialbumit “Üks mõtet kandev maja”. Kaheosalise albumi väljaandja on Rahvusooper Estonia, koostaja Arne Mikk, toimetaja Tiina Mattisen ja kujundaja Peeter Laurits.

24. augustil (6. sept ukj) 1913 toimus Estonia maja avaõhtu koos Shakespeare’i „Hamleti“ esietenduse ja piduliku õhtusöögiga. Möödunud sügisel tähistasime teatri- ja kontserdimaja 100. tähtpäeva kaks nädalat kestnud festivaliga, milles lõid kaasa kõik Estonia maja oma koduks pidavad asutused ja millest said osa ligi 40 000 inimest. Tähtpäevad ajendavad olnule tagasi mõtlema ning Estonia majas on aset leidnud nii mõndagi, mida meenutada. Riigi nime kandvas kultuuritemplis on toimunud esimesed maailmameistrivõistlused tõstmises, esinenud Fjodor Šaljapin, Igor Stravinski, Sergei Prokofjev, Emil Gilels, Mstislav Rostropovitš, Yehudi Menuhin, Simon Rattle, majas on viibinud USA president George W. Bush, India peaminister Indira Gandhi, Rootsi kuningas Carl XVI Gustav, Soome president Urho Kaleva Kekkonen jt tuntud riigitegelased, 1919. aastal tuli siin kokku Eesti Asutav Kogu. Artiklite autorid Küllo Arjakas, Heili Einasto, Inna Kivi, Piret Kruuspere, Liivi Künnapu, Tiit Lääne, Juhan Maiste, Arne Mikk, Kristel Pappel, Ene Pilliroog ja Kustav-Agu Püüman avavad kümnendite kaupa Estonia majas toimunud olulisemaid, erilisemaid ja kummalisemaid sündmusi. Kaheköitelise raamatu enam kui 500 leheküljel leiavad kajastust hoone ehituslugu, tipplavastused, unustamatud kontserdid, uhked ballid, maailmameistrivõistlused, murrangulised ühiskondlikud üritused, hüvastijätud armastatud kirjanike ja näitlejatega jpm. Paljud rikkalikult illustreeritud raamatu fotod, joonised ja dokumendid avaldatakse esmakordselt.

2 köidet: „Üks mõtet kandev maja. Mõttest majani“ ja „Üks mõtet kandev maja. Sada aastat Estoniat“. Kinkekarbis. 500 eksemplari.

Trükitud trükikojas Ilotrükk OÜ. Väljaandmist toetasid: Eesti Muusikanõukogu ja SEB.

Hind Rahvusooper Estonia kassas ja suveniiriletis 40 EUR.

Meeleheitel naise kättemaks rahvusballeti laval

Intervjuu “Medea” koreograafi Gianluca Schiavoniga.

Miks otsustasid luua balleti Medea müüdi ainetel? Mis sind selles loos paelub?

Valisin Medea müüdi, sest naise jõud ületada emainstinkt ja tappa oma järeltulijad, on šokeeriv. Tundub uskumatu, et petmine, hülgamine, lahutamine ja üksindus võivad inimsüdamele sellist laastavat mõju avaldada. Julm mõrv ei ole põhiline, mis Medea loo minu jaoks huvitavaks teeb. Medea tegu pole sooritatud ainult sõgeduse ajel, vaid johtub valusast arutelust: see on halastamatu epiloog naise loole, kes armastuse pärast jätab kodumaa, reedab isa ja tapab oma venna. Seepärast on Medea, nagu ka Korintose kuninga Kreoni tütar Glauke, üks esimestest patriarhaalse ühiskonna ohvritest – ühiskonna, mis oma eesmärkide saavutamisel on alati armastust kurjasti ära kasutanud. Medea kättemaks on meeleheitliku naise tegu, kes ei taha jätta oma lapsi riigi meelevalda, mis neid ei armasta ega kaitse. Liiatigi on see võimalus võtta nad mehelt, kes on ta reetnud ja pannud reetma oma peret.[1]

Kuidas seostub Medea tegelaskuju ja tema lugu tänapäevaga? Kes on tänapäeva medead, iasonid? Mille sümbol on kuldvillak?

Tänapäeva maailmaga paralleeli tõmbamine ei olegi nii lihtne, isegi kui lugeda uudistest neid koletuid lugusid naistest, kes kättemaksust pimestatuna oma järglased hävitavad. Medea on unikaalne, sest tema veretöö pole ainult petetud armastuse tagajärg. See pole hullumeelsushoog ning see ei johtu instinktist ega mõistuse tuhmumisest. Tema tegutsemine on ajendatud sügavast soovist nii käituda. See ei ole pöörase, vaid lihtsameelse armastuse tagajärg. Medeadeks võib pidada kõiki naisi, kes on langenud meeste pidamata lubaduste ohvriteks, on mahajäetud ja alandatud, liialt nõrgad enda eest seismiseks või liiga uhked end lööduks tunnistama ning elavad valu oma laste peal välja.

Iasonid oleme kõik – sina ja mina: anname rohkem lubadusi kui pidada suudame ega oska näha oma südames tõeliselt olulist, sest meid pimestab võim, raha, seks – igavene kuldvillak. Teeme kõik selleks, et neid asju saavutada, mõistmata, et elame ebaküpset elu.

Kuidas sattusid lavastama Eesti Rahvusballetis?

Kohtusin Toomas Eduriga mitu korda, kui ta käis La Scalas külalisena tantsimas. Me pole pikka aega suhelnud, kuid tänu ühisele sõbrale sain võimaluse tutvustada talle oma loomingut. Minu suureks rõõmuks meeldis see talle ja kui olin mitu korda teie kaunist linna külastanud, otsustasime „Medea“ kasuks. Nii see ballett sündiski. Mulle pakub suurt rahuldust töötada trupiga, kus on nii palju andekaid noori tantsijaid. Eesti publik on väga teadlik! Loodan, et meie koostöö on vastastikuselt viljakas.



[1]Selgituseks: 451 eKr Periklese poolt välja antud kodakondsusseaduse järgi said Ateena kodakondsuse vaid need lapsed, kelle vanemad olid ateelnased. See tegi naise võtmise väljastpoolt Ateenat ebasoovitavaks (Medea oli pärit Kolchisest). Medea aitas Iasonil varastada kuldvillakut ja hiljem oma isa eest põgenedes tappis ta jälitajate kinnipidamiseks oma venna Apsyrtose. 

Vaata lähemalt siit.

Fotod: Liina Viru

no images were found

Ain Angerile määrati riigi kultuuripreemia

Kultuuriministeeriumi pressiteade / 13.02.2014

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku määrata riigi kultuuripreemiad kaheksale inimesele.

Riigi kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest saavad Ester Mägi, Toivo-Peep Puks ja Enn Põldroos.

Kultuuripreemia 2013. aasta loominguliste saavutuste eest saavad:

Ain Anger – rahvusvahelise tegevuse ja kõrgetasemeliste rollide eest Rahvusooperis Estonia;

Ivo Lill – näitusetegevuse eest 2013. aastal;

Anu Raud – näituse “Eesti asi” eest;

Mati Sirkel – raamatute “Saksa Ordu ajalugu” (Klaus Militzer), “Nii taevas kui ka maa peal” (Werner Bergengruen), “Vergiliuse surm” (Hermann Broch), “Vanad meistrid” (Thomas Bernhard) tõlkimise eest;

Erkki-Sven Tüür – klarnetikontserdi “Ekstaatiline palverändur” ja sümfoonia “De Profundis” eest.

Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe preemia suuruseks on 64 000 eurot. Viis 9600 euro suurust preemiat antakse möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.

Riigi kultuuripreemiad antakse laureaatidele üle Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril kell 13.30 Pärnu teatris Endla.

Katrin Arvisto

Kultuuriministeeriumi avalike suhete nõunik

628 2271; 511 3124

katrin.arvisto@kul.ee

www.kul.ee

Rahvusooperi lavatagusele ringkäigule saab nüüd osta ka üksikpileti

14. veebruaril alustab Rahvusooper Estonia piletite üksikmüüki etenduse-eelsetele ekskursioonidele Estonia majas. Ekskursioonid toimuvad alates 1. märtsist reedeti ja laupäeviti kell 17.30, sealjuures reedesed on eesti keeles ja laupäevased inglise keeles.

„Seni oleme ekskursioone korraldanud vaid gruppidele eritellimusena, järjest rohkem aga avaldatakse soovi osta ekskursioonile üksikpileteid“, ütles Rahvusooper Estonia noortetöö juht Rahel Otsa. „Kindlatel nädalapäevadel ja kellaaegadel toimuvaid ringkäike korraldavad paljud suured ooperimajad, nende eeskuju järgib nüüd ka Estonia. Meil on, mida näidata.“

Ühetunnise etenduse-eelse ekskursiooni jooksul saab tutvuda kauni ajaloolise hoonega ja vaadata, mis toimub majas enne kui eesriie tõuseb. Iga ringkäik on unikaalne, nii nagu etenduski, mis igal õhtul erinev. Võib-olla saab jalutada lava taha, külastada mõnda töötuba või kohtuda oma teekonnal lauljate-tantsijatega. Kindlasti antakse põhjalik info maja arhitektuuri, lavakonstruktsioonide, ooperi- ja balletietenduste jms kohta.

Ekskursioonipiletid on müügil samades kohtades, kus teatripiletid – Estonia kassas, Piletimaailmas ja Piletilevis. Lähem info: www.opera.ee.

Kas ooper kõlab tuttavalt?

Rahvusooper Estonia töötajad ja noored teatrisõbrad võtsid 10. veebruaril mõõtu ooperiteemalises võistluslikus haridusprojektis „Ka ooper kõlab tuttavalt“.

Kohe-kohe on kõigil võimalus ise järgi proovida oma teadmisi, õppida mänguliselt muusikateatri kohta midagi uut ja kogeda seda, millest mitte kusagil mujal kui teatris osa ei saa!

Projekti viivad läbi Triin Ella, Aare Kodasma ja Rahel Otsa.

Loe lähemalt SIIT!

Estonia laval näeb tantsimas balleti-Ferrarit

Eesti Päevaleht pühendas sel nädalal terve lehekülje ühe maailma nimekama tantsija, Friedemann Vogeli tutvustamiseks, keda Eesti publikul on õnn näha 13. ja 22. veebruaril “Manonis”. Toomas Edur on nimetanud Vogelit lausa Ferrariks tantsijate hulgas. Edur on Vogelit juba Londonis rolliks valmistumisel nõustanud ja nüüd on noormees De Grieux rollis pool maailma läbi rännanud. Allpool lõiguke Päevalehe artiklist, täismahus saate seda lugeda paberlehest ja internetist.

Raimo Poom/ Eesti Päevaleht/ 5. veebruar 2014/ Kui Friedemann Vogel pole parajasti Stuttgardis seotud oma koduteatri etendustega, siis leiab ta arvatavasti külalisena mõne maailma nimeka teatri lavalt – Londonis, Moskvas, Peterburis või Pariisis.

Kutsujate järjekord on ukse taga, sest tegemist on kindlasti maailma nimekamate sekka kuuluva meestantsijaga.

Nädalavahetusel jõudis ta Tallinnasse näiteks otse Milano La Scalast.

Fotol: koos Alena Shkatulaga treeningtunnis. Foto Tiit Blaat/ EPL

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.