Uudised

  • Eesti Rahvusballeti uut esisolisti Kealan McLaughlinit saab näha juba sel neljapäeval „Oneginis“

    19.09.2017 / Lisanna Männilaan

    shkatula_mclaughlin

    Neljapäeval, 28. septembril on taas laval publiku suur lemmik – Cranko ballett „Onegin“, mille nimirollis on esmakordselt Eesti Rahvusballeti uus esisolist Kealan McLaughlin. Tatjana rollis on Alena Shkatula. Kealan McLaughlin lõpetas Kanada Rahvusliku Balletikooli 2007. …

  • Estonia teater tähistab 111. sünnipäeva

    15.09.2017 / Ülla Veerg

    estoniaselts_kodu_300x180

    16. septembril tähistab Estonia teater 111. sünnipäeva. Sünnipäevapidu peavad estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimub pidulik vastuvõtt Valges saalis ja üheskoos vaadatakse Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri „Pilvede värvide“ peaproovi. I rõdu …

Blogi

  • Rasmus Puur – pea pilvedes, jalad maas

    09.09.2017 / Stina Vürmer

    rasmus_pilved

    Juuni esimestel päevadel lükatakse Estonia teatrimajas ooperile „Pilvede värvid“ hoog sisse. Lavastaja Roman Baskin peab töökoosolekut, tutvustatakse osatäitjaid, kostüümikunstnik Anu Lensment räägib oma plaanidest. Esimeses pingireas istub pikk, vibalik noormees, kelle lühikesed püksid ja seljakott …

  • Kui pilvedel on värvid

    25.08.2017 / Liina Viru

    tunnuspilt

    Sa lahkud kodust teiste jumalate juurde, sa loobud omaenda loomisloost. Kõik, mis on sulle hoitud, heidad muuseas tuulde ja ise selles tuules langed koost… Proovid on jõudnud esimese vaatuse finaali, kus tegelastega liitub Vanaema, keda …

Rahvusooperi juhtkond tutvus linnahalliga

30. jaanuaril käis Rahvusooper Estonia juhtkond eesotsas peadirektor Aivar Mäe ja loomingulise juhi Vello Pähniga tutvumas Tallinna linnahalliga, et arutada hoone kohandamist ooperimajaks ja asukoha sobivust.

„Linnahall on kontserdipaigaks ja vabaajakeskuseks projekteeritud võimsa visiooniga ja selle asukoht on suurepärane,“ ütles Aivar Mäe. „Kahju muidugi, et nõukogudeaegne ehituskvaliteet ei suutnud tagada suursuguse hoone heas korras säilimist, kuid ma ei näe midagi võimatut selle käikuvõtmiseks ooperi- ja balletiteatrina. Selleks on vaja ainult riigi ja linna ühist huvi. Loodan, et uue hoone vajalikkuses ei kahtle keegi.“

Ooperi- ja balletiteatri rajamist arutati eile ka linnapea Edgar Savisaarega.

Intervjuu Heidi Pruuliga

Seoses suure salvestusnädalaga oli infolehe “Estoonlane” 23. jaanuari number pühendatud rahvusooperi ja ERR koostööle. Pakume blogi jälgijatele lugemiseks aastaalguse intervjuu ETV peatoimetaja Heidi Pruuliga. Fotol jäädvustatud hetk balleti “Modigliani – neetud kunstnik” salvestuselt telebussis rezissöör Ruti Murusalu ja lavastaja Toomas Eduri juhendamisel. Pildistas ERR fotograaf Ülo Josing.

AASTA VIIS ESIMEST KÜSIMUST

Vastab ETV peatoimetaja Heidi Pruuli

Teatrijuht Aivar Mäe on väga positiivselt hinnanud Estonia ja ERR-i koostööd viimastel aastatel. Kuidas hindab ERR Estonia maja juubeliaastat? Milliseid projekte loed eriti kordaläinuks?

Koostöö sujubki hästi siis, kui mõlemad osapooled ühistesse ettevõtmistesse ühesuguse pühendumisega suhtuvad. Kui telerahvas tunneb end teatri uksest sisenedes oodatuna ja tööks vajalike tingimuste loomise nimel koos lahendusi otsitakse, on töötegemine puhas rõõm. Estonia majas on õhus lennukaid ideid ja loomingulisi ambitsioone, millega on põnev haakuda. Senistest koostöödest on minu jaoks kõige märgilisem „Armastus kolme apelsini vastu“ – see lihtsalt oli nii eriline ja julge projekt, et võtab veel praegugi südame põksuma.

Möödunud aastale mõeldes võib näha, et teater on leidnud viise publikuga suhete soojendamiseks ja noorte teatrisse toomiseks. Estonia juubeliaasta üritustest läks kõige rohkem südamesse „Põlvkondade gala“ oma küpsete esituste ja lõpuloo ääretult emotsionaalsete hetkedega. Kokkuvõte juubelisündmustest, mis jõudis ETV eetrisse jõulupühade ajal, andis põhjaliku pildi ajast ja inimestest, kes oma ande ja tööga on kirjutanud eesti muusikateatri lugu. Sügav kummardus neile kõigile!

Käimas on korraga kahe olulise uuslavastuse – „Faust“ ja „Modigliani – neetud kunstnik“ – salvestused. Kui suur on see töö teie jaoks, palju maksma läheb, palju on korraga inimesi tööl?

Sellises mahus salvestus on meie jaoks üsna erakordne – ei juhtu just sageli, et me muusikalisi lavateoseid paarikaupa üles võtame. Ja suur on see töö tõesti! Kvaliteetne tulemus nõuab põhjalikku ettevalmistust ja lavastuste mõningast kohandamist TV-tingimustele, ennekõike valguse korrigeerimiseks. Probleemsete kohtade väljaselgitamine peab toimuma enne salvestust, selleks on vaja kogu esituskoosseisu osavõtul toimuvat läbimängu või peaproovi, et ka salvestusmeeskond saaks oma valmisolekut lihvida. Ajakulu, mis sellega kaasneb, tasub end kokkuvõttes ära.

Võttemeeskonda kuulub ca 25 inimest, lisaks taustajõud ja järeltöötluse tegijad. Pilti toodavad 8-10 kaamerat, heli tuleb 5.1. Ühe teose salvestuskulu on ligikaudu 10 000 eurot – see sisaldab võttetehnikat, heli-ja pildimontaaži, tehniliste ja loominguliste töötajate tasusid. Mida rohkem aega proovideks, salvestusteks ja montaažiks ja mida rohkem inimesi sellega seotud on, seda kulukamaks projekt mõistagi paisub. Aga kvaliteet nõuab oma. Kui vaadata mujal maailmas tehtavaid ooperisalvestusi ja nende lõputiitreid, on need meie omadest kordades pikemad…

Kutsusime ERR-i rahva vaatama salvestatavaid etendusi, tutvuma oma (ETV) meeskonna tööga ja Estonia telgitagustega. Kui vajalikuks pead, et näiteks raamatupidaja teaks, mida operaator lava kõrval teeb või helitehnik oma puldis?

Salvestusmeeskonna tööd on ikka huvitav kõrvalt vaadata, eemalseisjail muidugi rohkem kui oma maja inimestel, kellele teletöö köögipool on võrdlemisi tuttav. Meie tugiüksused, sealhulgas näiteks raamatupidajad ja juristid on loomingulises protsessis vägagi sees, neid ennast huvitab, kuidas asjad sünnivad ja sellest on loomingulise poole tegijatel omakorda palju abi. Teatri lavatagune maailm seevastu on paljudele avastamata maa ja võimalus seal ringi vaadata tundub väga ahvatlev.

Kas tulevikus on loota, et igal aastal kaks Estonia lavastust üles võetakse? Mida veel on põnevat on meie koostööst oodata?

Peame lähtuma oma eelarve võimalustest ja keskenduma kõige olulisemale. Väga head ja märgilised lavastused tuleb püüda jäädvustada. Tervikteoste salvestamise kõrval võiks otsida väiksemaid ja paindlikumaid vorme, et inimeste huvi muusikateatri vastu süveneks. Üht „Apelsinide“ taolist projekti võiks ka kaaluda, muidugi mitte tehtut korrates.

Millal „Faust“ ja „Modigliani – neetud kunstnik“ eetris on?

Kui teater sellega päri on, siis aasta lõpupoole, jõulude ja aastavahetuse ümbruses.

Küsis Ülla Veerg

ERR salvestab Estonias ooperi “Faust” ja balleti “Modigliani – neetud kunstnik”

ERR pressiteade 21.01.2014 / Rahvusringhäälingu telemeeskond töötab 22.-25. jaanuarini Estonia teatrimajas, et salvestada üles rahvusooperi kaks menukat lavastust. ETV vaatajad näevad ettevõtmise tulemusena sügishooajal Toomas Eduri balletti “Modigliani – neetud kunstnik” Tauno Aintsi muusikale ja Charles Gounod´ ooperit “Faust”, kus külalissolistina teeb kaasa Ain Anger.

Eesti Rahvusballeti kunstilise juhi Toomas Eduri sõnul on lavastuste salvestamine hindamatu tähtsusega ettevõtmine. „Iga etendus toimub vaid ühel õhtul, on kordumatu ja kaob igavikku. Lavastuste salvestamine ERRi poolt ja nende ülekanded annavad sadadele tuhandetele võimaluse kaunitele hetkedele kaasa elada ja ühtlasi teatrikunsti tulevastele põlvedele jäädvustada. Mul on hea meel, et rahvusooper ja ERR on sel aastal koguni kahe lavastuse ülesvõtmiseks käed löönud,“ rääkis Edur.

“Meie jaoks on see vastutusrikas, kuna kaamera ees ja taga on suur hulk inimesi,” märkis teleprodutsent Ruth Alaküla. “Selline mastaapne ettevõtmine nõuab head koostööd osapoolte vahel, et saavutada maksimaalne tulemus – oleme ju kõik tavapärasest veidi erinevas olukorras. Kokku on projektiga seotud ligi poolsada rahvusringhäälingu töötajat, iga etendus võetakse üles kümne kaameraga, et siis mitmest etendusest parim üheks tervikuks vormida. Erilist tähelepanu pöörame ooperi helile, mis salvestatakse 5.1 süsteemis,” kirjeldas Alaküla. “Oleme eelolevaks nädalaks omalt poolt pikalt ja põhjalikult valmistunud, loodame, et teatritrahvas meid omaks võtab ja võime kõik õnnestunud töö üle suurt rõõmu tunda,” lisas ta.

“Modigliani – neetud kunstnik“ on Toomas Eduri lavastajadebüüt rahvusooperi laval. Vaatajatele avaneb boheemlasest kunstniku Amedeo Modigliani (1884–1920) tormiline elukäik. Tema loomingust kujunes omamoodi sild kahe põlvkonna vahel, kus kubistide, eeskätt Pablo Picasso järel hakkas silma paistma 1920ndate aastate art déco. Modigliani ekstsentriline natuur ja emotsionaalsed kannapöörded, kirglikud armulood, unistus pääseda Parnassosele ja rivaalitsemine Picassoga, terviseprobleemid – see kõik on pakkunud kujundirikast materjali lavateose sünniks.

Klassikaline Fausti-lugu on Estonia laval Gounod’ tuntuima ooperina, millele annavad ootamatu lahenduse lavastaja Dmitri Bertman ja kunstnik Ene-Liis Semper. J. W. Goethe kuulsa värsstragöödia ainetel valminud lavateoses müüb Faust oma hinge saatan Mefistole, saades temalt vastu nooruse Margarete võrgutamiseks, kelle saatuslik ilu on teda lummanud. Gounod’ tuntud meloodiate hulgas leidub publikule palju äratundmisrõõmu.

ETVs sügishooajal eetrisse jõudvate salvestiste režissöörid on Ruti Murusalu ja Ülle Õun, helirežissöörid Tanel Klesment ja Kaspar Karner, produtsent Ruth Alaküla.

Juubilar Aare Saal esitles uut CD-d

Rahvusooper Estonia bariton Aare Saal andis esimese juubeli puhul välja CD-plaadi „Opera & Operetta in Live“, millel olevad salvestused on valitud rahvusooperi etendustelt ajavahemikus 2002-2012. Plaadil on valik publikule väga tuntud ooperitest ja operettidest nagu Mozarti „Don Giovanni“ ja Lehari „Lõbus lesk“, kuid ei puudu ka haruldasem repertuaar nagu Donizetti „Poliuto“. Rahvusooperi orkestrit juhatavad dirigendid Arvo Volmer, Jüri Alperten, Mihhail Gerts ja Erki Pehk. Üks pala on valitud Berliinist, Euroopaga ühinemise galakontserdilt, kus Berliini Sümfoonikuid juhatab Lior Shambadal. CD bukletis on äratundmisrõõmu pakkuvad rollifotod Harri Rospult. CD on müügil rahvusooperi meeneteletis.

Rahvusooper Estonia tähistab Aare Saali sünnipäeva “Rigoletto” etendusega 18. jaanuaril. Nimirollis Aare Saal, dirigeerib Lauri Sirp.

Dirigent Mihhail Gerts pälvis Saksa operetipreemia

11. jaanuaril anti Mihhail Gertsile Leipzigi pilgeni väljamüüdud teatrimajas üle Saksa operetipreemia noorele dirigendile. Nädalasest operetitöötoast võtsid osa viis dirigenti, keda juhendas Muusikalise Komöödiateatri audirigent Roland Seiffart. Võistlusprogramm sisaldas Straussi, Lehári ja Kálmáni loomingut. Laval toetas dirigente teatri orkester ja solistid. Kontserdist tehti otseülekanne raadios. Mihhail Gerts veenis väärikat žüriid enim „Nahkhiire“ avamängu esitusega. Preemiaga kaasneb „Lõbusa lese“ (esietendus 22. märtsil) ettevalmistustöö assistendina ja ühe etenduse dirigeerimine.

Elutööpreemia Arne Mikule

9. jaanuaril anti Eesti Draamateatris üle kultuurkapitali aastapreemiaid. Helikunsti sihtkapitali elutööpreemia preemia pälvis Arne Mikk suurejoonelise ja mitmekülgse tegevus eest Eesti muusikakultuuri edendamisel. Palju õnne!

Eesti Televisioon näitab kultuurkapitali gala salvestust pühapäeval, 12. jaanuaril kell 17.10.

Mezzo telekanal näitab Estonia “Pähklipurejat”

8. ja 11. jaanuaril kell 10.30 näitab telekanal Mezzo Eesti Rahvusballeti esituses „Pähklipurejat“, mis salvestati 18. detsembril 2012 Veneetsias La Fenice teatris. Tšaikovski balleti „Pähklipureja“ 120. aastapäeval salvestatud ringreisietendusel tantsisid peaosades Alena Shkatula, Galina Rohumaa ja külalisena Vladislav Lantratov Moskva Suurest Teatrist. Dirigeeris Mihhail Gerts.

Veneetsias anti kokku viis etendust ligi 6000 inimesele. Kordaläinud ringreis pani aluse suuremale koostööle La Fenice teatriga ja nii on Eesti Rahvusballett 2014. aasta detsembris oodatud Veneetsiasse Toomas Eduri lavastatud „Bajadeeriga“.

„Pähklipureja“ esietendus oli Estonias 2010. aastal ja selle tõi lavale koreograaf Ben Stevenson Texase balletiteatrist. Sel aastal on „Pähklipurejat“ kodulaval võimalus vaadata veel viiel korral jaanuaris ja veebruaris.

Estonia maja juubeliaasta tõi rahvusooperile täituvuse rekordid

2013. aasta külastatavuse kokkuvõte oli Rahvusooper Estoniale rõõmustav. Statsionaaris saavutati mitmel kuul keskmine täituvus üle 90%, aasta keskmiseks kujunes 85%, mis on aastakümnete parim tulemus.

Populaarsemad lavastused olid ooperitest „Faust“ (95%) ja „Tannhäuser“ (92%), ballettidest „Symbiont(s). Petruška“ ja „Pähklipureja“ (mõlemad 100%) ning „Bajadeer“ ja „Luikede järv“ (mõlemad 99%). Välja olid müüdud lastelavastus „Pokude aastaring“, enamus kontserte ja ballid. Festivali „Estonia maja 100“, mille raames pakuti hulgaliselt tasuta üritusi, külastas hinnanguliselt 40 000 inimest.

Esialgsetel andmetel oli külastajate koguarv 2013. aastal ligikaudu 186 000.

Külalissolistid jaanuaris

Rahvusooper Estonia alustab uut aastat 3. jaanuaril, kui kavas on “La traviata”, mida dirigeerib maestro Eri Klas ja kus peaosades säravad Kristel Pärtna, Oliver Kuusik ja Jassi Zahharov. Esimese balletietendusena on kavas “Pähklipureja”, mida jaanuaris saab näha veel kuuel korral. Tähelepanu tasub pöörata külalissolistidele, kelle nimekiri on aasta algul pikk ja põnev. 5. ja 10. jaanuaril esineb ooperis “Boheem” Luc Robert Kanadast,
12., 23. ja 25. jaanuaril laulab “Faustis” Anne Wik Larssen Norrast, kahel viimasel etendusel laulab Mefistot Ain Anger. 18. jaanuaril on ooperis “Rigoletto” külaliseks Cataldo Caputo Itaaliast, 29. ja 31. jaanuaril “Tannhäuseris” Mati Turi. Piletite ostuga tasub kiirustada, mitmele etendusele on jäänud vaid viimased kohad.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.