Uudised

  • Eesti Rahvusballeti uut esisolisti Kealan McLaughlinit saab näha juba sel neljapäeval „Oneginis“

    19.09.2017 / Lisanna Männilaan

    shkatula_mclaughlin

    Neljapäeval, 28. septembril on taas laval publiku suur lemmik – Cranko ballett „Onegin“, mille nimirollis on esmakordselt Eesti Rahvusballeti uus esisolist Kealan McLaughlin. Tatjana rollis on Alena Shkatula. Kealan McLaughlin lõpetas Kanada Rahvusliku Balletikooli 2007. …

  • Estonia teater tähistab 111. sünnipäeva

    15.09.2017 / Ülla Veerg

    estoniaselts_kodu_300x180

    16. septembril tähistab Estonia teater 111. sünnipäeva. Sünnipäevapidu peavad estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimub pidulik vastuvõtt Valges saalis ja üheskoos vaadatakse Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri „Pilvede värvide“ peaproovi. I rõdu …

Blogi

  • Rasmus Puur – pea pilvedes, jalad maas

    09.09.2017 / Stina Vürmer

    rasmus_pilved

    Juuni esimestel päevadel lükatakse Estonia teatrimajas ooperile „Pilvede värvid“ hoog sisse. Lavastaja Roman Baskin peab töökoosolekut, tutvustatakse osatäitjaid, kostüümikunstnik Anu Lensment räägib oma plaanidest. Esimeses pingireas istub pikk, vibalik noormees, kelle lühikesed püksid ja seljakott …

  • Kui pilvedel on värvid

    25.08.2017 / Liina Viru

    tunnuspilt

    Sa lahkud kodust teiste jumalate juurde, sa loobud omaenda loomisloost. Kõik, mis on sulle hoitud, heidad muuseas tuulde ja ise selles tuules langed koost… Proovid on jõudnud esimese vaatuse finaali, kus tegelastega liitub Vanaema, keda …

Estonia maja renoveeriti juubeliaastal ligi miljoni euro eest

Novembri viimastel päevadel jõuavad lõpule Estonia maja suuremahulised renoveerimistööd – poole aasta jooksul toimus hoone 3000 m2 plekk-katuse vahetus, küttesüsteemide osaline renoveerimine, Sinise ja Valge saali ventilatsiooni ehitus, sisehoovi fassaadi soojustamine, publikutsooni põrandate renoveerimine ning valvesüsteemi väljaehitamine.

Estonia kontserdisaali poolel restaureeriti fuajee marmoreeritud sambad, saali lagi ja garderoobi põrandad ning ehitati välja kontserdisaali jahutussüsteem.

„Katuse vahetus, soojustustööd ja küttesüsteemide kaasajastamine tagavad maja püsimise kuivana, normaalse sisetemperatuuri ja ökonoomsuse,“ ütles teatrijuht Aivar Mäe. „Vähem oluline pole ventilatsioonisüsteemide rajamine ja mitmel erineval põhjusel rikutud hooneosade taastamine. Loodetavasti jääpurikatõrjega meil enam tegeleda ei tule. Estonia maja on valmis publikut ja estoonlasi teenima järgmised sada aastat.“

Renoveerimistöid vahendas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja suuremad tööd teostas Ehitus5ECO OÜ. Kokku kulus renoveerimistöödeks ligi miljon eurot, millest 690 tuh eurot tuli toetusena Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi poolt koordineeritavatest CO2 kvoodi müügi tuludest ja 142 tuh eurot eraldas Kultuuriministeerium Estonia maja korrastamiseks juubeliaastal.

Gounod’ ooper „Romeo ja Julia“ jõuab Eesti publiku ette vaid ühel korral

28. novembril toimub Estonia kontserdisaalis Charles Gounod’ ooperi „Romeo ja Julia“ suurejooneline kontsertettekanne, mida dirigeerib Vello Pähn. Publiku ette astuvad külalissolistid Adam Diegel USAst, Oriana Kurteši Albaaniast, Patrick Bolleire Belgiast, Stella Grigorian Gruusiast ja Rauno Elp, Pavlo Balakin, Mart Madiste, Juuli Lill, Mart Laur, René Soom, Aare Saal ning Andres Köster Rahvusooper Estoniast. Esinevad rahvusooperi orkester ja koor.

Gounod’ muusikaline jutustus „Romeo ja Julia“ Shakespeare’i kuulsa tragöödia ainetel on tundlik, dramaatiline ja meloodiarikas. Ooperi on tuntuks teinud sügavalt emotsionaalsed duetid, värvikas orkestratsioon ja südantliigutavad koorid. Shakespeare’i tragöödia keelatud armastusest kahe vaenutsevatest peredest pärit noore vahel on andnud ainest mitmetele ooperitele, kuid ükski neist ei ole niivõrd originaalitruu kui Gounod’ oma. „Romeo ja Julia“ on õigustatult teeninud ära „Fausti“ populaarsuse, olles 19. sajandi prantsuse ooperi üks hinnatumaid pärle. Ooperi üheks tuntumaks muusikanumbriks on „Je veux vivre“ ehk „Julia valss“.

Adam Diegel kogub kiirelt rahvusvahelist tuntust kirgliku ja dramaatiliselt tundliku meele ning võimsa häälega. Ta on laulnud mitmetes juhtivates ooperimajades nii Euroopas kui USAs. Debüüdi Metropolitan Operas tegi Adam Diegel 2010. aastal Froh rollis Wagneri ooperi „Reini kuld“ uuslavastuses (lav. Robert Lepage, dir. James Levine). Sama rolli on ta Metis esitanud ka Fabio Luisi juhatamisel. Teiste Metropolitan Operas esitatud rollide hulka kuuluvad ka Pinkerton (dir. Plácido Domingo) ja Ismaele (Verdi „Nabucco“, dir. Paolo Carignani). Hooaeg 2013/14 toob Diegelile taas Pinkertoni rolli „Madama Butterflys“ (dir. Marco Armiliato ja Philippe Auguin) ning debüüdid Philadelphia Ooperi „Nabucco“ uuslavastuses (dir. muusikajuht Corrado Roveris) ja Vancouveri Ooperi „Toscas“ (dir. muusikajuht Jonathan Darlington).

Oriana Kurteši on lõpetanud Tirana Kunstiakadeemia ja jätkanud õpinguid Mantua Akadeemias Itaalias. Ta tegi debüüdi Teatro alla Scalas Oscari rollis Verdi ooperis „Maskiball“ (dir. Riccardo Muti). Peagi järgnes sellele Constance’i roll Poulenci „Karmeliitide dialoogides“. Tema rollipagasis on Donizetti Adina („Armujook“), Marie („Rügemendi tütar“) ja nimiroll „Lucia di Lammermooris“, Lisette (Puccini „Pääsuke“), Olga (Giordano „Fedora“), Rossini Elvira („Itaallanna Alžeerias“) ja Sofia („Sinjoor Bruschino“), Verdi Gilda („Rigoletto“) ja Nannetta („Falstaff“), Julia (Gounod’ „Romeo ja Julia“) jpt. Pisa, Ravenna ja Trento teatrites lauldud naispeaosa Gounod’ „Romeos ja Julias“ pälvis 2011/12 hooajal palju positiivset meediakaja.

Patrick Bolleire, olles omandanud pianistihariduse, otsustas 27-aastaselt pühenduda ooperilaulja karjäärile. Pärast debüüti Reini Ooperis (2007) algas tema rahvusvaheline karjäär esinemistega Amsterdami Concertgebouw’s, Vlaamse Ooperis, Valloonia Kuninglikus Ooperis, Brüsseli La Monnaie teatris jm. Ta on sage külaline Avignoni, Montpellier’, Marseille’, Nancy, Touloni, Toulouse’i ja Bordeaux’ lavadel. Tema repertuaari kuuluvad Mozarti Sarastro („Võluflööt“, Peter Brooki lavastus võitis Molière’i nimelise auhinna parima muusikateatri lavastuse kategoorias, 2011), Bartolo („Figaro pulm“) ja Komtuur („Don Giovanni“), Rossini Melchtal („Wilhelm Tell“) ja Don Prudenzio („Reis Reimsi“), Lorenzo (Bellini „Capuletid ja Montecchid“), Vana heebrealane (Saint-Saënsi „Simson ja Delila“), Brander (Berliozi „Fausti needmine“), Kalchas (Glucki „Iphigeneia Aulides“), Laurent (Gounod’ „Romeo ja Julia“), Doktor (Debussy „Pelléas ja Mélisande“), Kuningas Hamleti vaim (Thomas’ „Hamlet“), Rocco (Beethoveni „Fidelio“) jpt.

Stella Grigorian õppis laulmist Tiflise Muusikaakadeemias ja Viini konservatooriumis. Ooperidebüüdi tegi ta Viini Riigiooperis 1998. aastal, jäädes teatri solistiks aastani 2006. Tema repertuaari kuuluvad nimiroll Bizet’ „Carmenis“, Wagneri Magdalene („Nürnbergi meisterlauljad“) ja Brangäne („Tristan ja Isolde“), Rossini Rosina („Sevilla habemeajaja“), Angelina („Tuhkatriinu“), Isabelle („Itaallanna Alžiiris“), Adalgisa (Bellini „Norma“), Mozarti Zerlina („Don Giovanni“) jpt.

Ooper, ballett ja kontsert Lux Expressi bussides

Alates novembrikuust pakub Rahvusooper Estonia Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu liinidel sõitvates Lux Expressi bussides personaalsetelt videoekraanidelt vaatamiseks ooperi- ja balletietendusi ning kontserti. Valikus on ooper „Wallenberg“ (lavastaja Dmitri Bertman, 2007), ballett „Coppélia“ (koreograaf Ronald Hynd, 2010) ja valik aariaid Georg Otsa esituses ERR arhiivist (DVD „Georg Ots – Estonia legend“, 2010). Salvestused on valminud koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga.

„Muusikaetendused ja kontserdid on bussisõitjatele heaks vahelduseks tavapärasele filmiprogrammile ning esialgu kavas kolme kuu vältel. Kui projekt õnnestub, on Estonia tulevikus valmis valikut laiendama,“ ütles teatrijuht Aivar Mäe.

Rahvusooper Estonia ja SEBE sõlmisid koostöökokkuleppe 2013. aasta augustis. Lisaks muusikateatri tutvustamisele Lux Expressi liinidel, on Eesti Buss OÜ rahvusooperi partneriks külalisesinemistel Eestis ja piiri taga ning 2014. aasta märtsis toimuvatel Estonia teatribussi reisidel Narvast, Tartust, Viljandist ja Pärnust.

Töövarju nädal Estonias

 

Viimastel päevadel on meediast läbi jooksnud uudised ja fotod, mille järgi võiks eeldada, et kõik ei ole päris nii nagu tavaliselt… Ei olegi! 18.–22. novembrini kestab rahvusooperis töövarju nädal, mil Estonia juhid vahetavad kolleegide tööga tutvumise eesmärgil nendega mõneks ajaks kohad. Ühest küljest lõbus ja vaheldust pakkuv ettevõtmine annab ülevaate sellest, millega tegelevad kolleegid ja kuidas oma igapäevases töös üksteist paremini väärtustada. Kui palju aega ja täpsust nõuab õhtuseks etenduseks lava ülespanek? Mida peab arvestama kollektiivide töö- ja proovigraafikute planeerimisel? Mida ootab publik teatrilt enne etendust, mida küsib saaliteenindajalt ja millised on tema vaheaja veetmise eelistused?

Kolmapäeva, 20. novembri õhtusel etendusel teenindasid publikut fuajees ja baarides näiteks teatrijuht Aivar Mäe, balletijuht Toomas Edur, ooperijuht Mart Mikk, turundusjuht Ülla Veerg, orkestri ja koori direktor Aili Roose, tehnikadirektor Taivo Pahmann, pearaamatupidaja Margot Sildam jpt.

Neljapäeval, 21. novembril valitses teatri infolauas Aivar Mäe, peadirektori kabinetis aga kunstiline juht Vello Pähn. Peadirektori proovile panekuks olid kolleegid ette valmistanud mitmeid ootamatuid situatsioone, millega infolauas sageli kokku puututakse. Nii lavastati majas tuletõrjehäire kui ka sissetung, mille tarvis grimmitoas üks kolleegidest tundmatuseni ära maskeeriti.

„Vahetuse eesmärgiks on kolleegide ja nende tööga tutvumine ning selle väärtustamine,“ ütles Rahvusooper Estonia personalijuht Kärt Kinnas. „Kolleegid tegutsevad uutel ametipostidel ka kassas, söögitoas, laval, proovisaalides ja mitmel pool mujal. Lisaks olid neljapäeval majas õpilastest töövarjud.“

Kokku osaleb personaliosakonna poolt korraldatud töövarju nädalal ligi 40 inimest.

Fotod: estoonlased

Pikk jõulueine

See ei ole jõulureklaam, retseptinurk ega üleskutse maitsvate roogadega liialdamiseks pühade ajal! Estonias toimus täna hoopis Hindemithi lühiooperi „Pikk jõulueine“ tehnikanõukogu, kus tutvuti lavastaja Arne Miku kontseptsiooni ja kunstniku Kristi Soe kujundusideedega. Ooper esietendub 12. aprillil 2014 Estonia kammersaalis.

„Pikk jõulueine“ jutustab Bayardite suguvõsa kodustest sündmustest 90 aasta vältel jõuluõhtute kontekstis. Pea sama pika elutee on läbi käinud kauaaegne estoonlane Arne Mikk, kel sel kevadel täitub 80 eluaastat. 60 neist on ta pühendanud Rahvusooper Estoniale, tehes suure armastusega koorilaulja, kirjandusala juhataja, lavastaja ja pealavastaja, kunstilise juhi ja nõuniku tööd. Ooperiga soovib rahvusooper armastatud estoonlasele palju õnne ja hüüab: „Kriuh-va-tsiuh!“

Arne Miku juubelietendus toimub 19. aprillil 2014.

Fotod tehnikanõukogust:

no images were found

Rahvusooperi juhid vahetavad töökohad

18.-22. novembrini võib rahvusooperi juhte kohata tavapärasest erinevas ametis – töövarju päeva puhul on Estonia juhid otsustanud terve nädala jooksul kolleegidega töökohad vahetada.

Kolmapäeva, 20. novembri õhtusel etendusel teenindavad publikut fuajees ja baarides näiteks teatrijuht Aivar Mäe, balletijuht Toomas Edur, ooperijuht Mart Mikk, turundusjuht Ülla Veerg, orkestri ja koori direktor Aili Roose, tehnikadirektor Taivo Pahmann, pearaamatupidaja Margot Sildam jpt. Neljapäeval, 21. novembril valitseb teatri infolauas Aivar Mäe, peadirektori kabinetis aga kunstiline juht Vello Pähn.

„Vahetuse eesmärgiks on kolleegide ja nende tööga tutvumine ning selle väärtustamine,“ ütles Rahvusooper Estonia personalijuht Kärt Kinnas. „Kolleegid tegutsevad uutel ametipostidel ka kassas, söögitoas, laval, proovisaalides ja mitmel pool mujal. Lisaks on neljapäeval majas õpilastest töövarjud.“

Kokku osaleb personaliosakonna poolt korraldatud töövarjunädalal ligi 40 inimest.

Fotol: orkestri ja koori direktor Aili Roose teenindajana söögitoas

Foto: Liina Viru

Ain Anger laulab „Faustis“ kahel etendusel jaanuaris 2014!

Kel sel nädalal ei õnnestu pileteid Gounod’ ooperi „Faust“ etendustele saada ja taaskohtuda Ain Angeriga Mefisto rollis, siis ei tasu meelt heita! Anname rõõmuga teada, et Angerit saab Mefistona kuulda ka 23. ja 25. jaanuaril 2014! Neil etendustel on hea võimalus teha ajalugu – jäädvusta oma aplaus ja kaasaelamine filmilindile, sest neid kahte etendust on salvestamas ETV oma meeskonnaga 🙂

14. ja 16. novembril toimusid aga Wagneri „Tannhäuseri“ etendused, kus Ain Anger oli esmakordselt Estonia lavastuses Tüüringi maakrahv Hermanni rollis. Koos temaga laulsid etendused unustamatuteks Mati Turi, Heli Veskus ja Rauno Elp või René Soom.

Suur tänu publikule kuuma vastuvõtu eest!

Fotod proovist ja etendusest: Liina Viru

Inglise balleti superstaar

Stuart Sweeney, London, kultuuriajakirjanik / Postimees 14.11.2013 / Vaatamata oma vanusele – alles 43 – on Wayne McGregoril seljataga pikk ja saavutusterohke karjäär: ta alustas väga hea tantsijana ja asutas juba 1992. aastal oma trupi Random Dance, mis kuulub maailma parimate sekka; ta tegutseb paralleelselt Londoni Kuningliku Balleti juures resideeriva koreograafina ja lavastab Pariisi Ooperi, La Scala ja Moskva Suure Teatri balletitrupile; on võitnud kümneid auhindu, sealhulgas Laurence Olivier’, Prix Benois de la Dance’i ja Kuldse Maski; ta teeb koostööd neurofüsioloogide ja teiste meditsiiniteadlastega, et uurida aju, keha ja tantsu seoseid.
Pole kahtlustki, et nii kõrge lennuga koreograafi Estoniasse toomine on saavutus, mille üle võivad Toomas Edur ja Age Oks vaid uhkust tunda.Kahe publiku kohtumineMcGregor ise, kes andis Postimehele intervjuu Londonis, nimetab oma karjääri algust ballettmeistrile ebatüüpiliseks. Ta juhendas harrastajate tantsuringe, ka pensionäride omi, kasutades tantsu kui üht teraapia vormi. Nüüdistants hakkas teda huvitama kolledžis. Järgnes Random Dance’i asutamine.

Viimane oli mõjutatud ameerika koreograafidest, sh Merce Cunninghamist, kes polnud inspiratsiooniallikaks mitte ainult oma repertuaari, vaid ka töömeetodi poolest – tegutseda reegliteta.

Roslyn Sulcas on ajalehes New York Times kirjutanud, et McGregori tantsude ülienergilist liikumisstiili iseloomustavad ettearvamatud kõrvalepõiked, allasööstud, sukeldused ja kallutused…

2000. aastal kohtus Mc­Gregor Kuningliku Balleti priimabaleriini Deborah Bulliga, kes oli huvitatud uue tantsukeele omandamisest. Bull kutsus teda õpetama Kuningliku Balleti juurde – tulemuseks oli lavastus «Symbiont(s)». «Eesmärk oli eksperimenteerida, et vaadata, mida õnnestub klassikalise kooliga tantsijate kehadest välja pigistada,» ütleb McGregor. Tantsijatele see meeldis ja nii mõnigi neist sobitas hiljem nüüdistantsu tehnikatega süvenenumat tutvust.

Mul oli õnn viibida Clore’i stuudios siis, kui «Symbiont(s)» esietendus, ja ma mäletan hästi oma imetlust. Peale selle, et tegu oli kahe tantsuvormi kohtumisega, kujunes sellest ka kahe eraldiseisva publiku – klassikalise balleti ja nüüdistantsu oma – kohtumine.

Kui Eesti Rahvusballeti juht Toomas Edur võttis McGregoriga ühendust, et arutada võimaluse üle tuua Tallinnas lavale mõni tema töö, valis ta välja just «Symbiont(s)i», kuna paljudel McGregori ballettidel on spetsiifiline lavakujundus, mis Estonia väikesele lavale ei sobi, ja neis kasutatakse erilisi tehnilisi lahendusi.

Siiski kerkis esile üks probleem. McGregor oli kindel, et tööst on olemas videosalvestus. Hakati seda otsima, aga ei leitud. Mälu järgi seda taastada olnuks aga väga keeruline. Õnneliku juhuse läbi avastas selle lõpuks Kuningliku Balleti lavameister ja töö võis alata.

Sillutas teed

McGregori sõnul pole tal kombeks oma vanu töid redigeerida või ümber teha. «Igaüks neist on tehtud konkreetsesse aega. Ma teen parem juba uue, kui hakkan vana paikama. On huvitav ja isegi värskendav vaadata ajas rohkem kui kümme aastat tagasi.»

Edurit ja Oksa nimetab McGregor oma sõpradeks. Esimest korda kohtas ta Edurit siis, kui tegi üht kohaspetsiifilist tantsunumbrit Briti Muuseumile. Ja kui ta nägi neid klassikalise balleti laval, jättis talle kustumatu mulje nende lavaline keemia – sellepärast tahtis ta pühendada neile spetsiaalse teose.

Oksa ja Eduri kauaaegse kodutrupi Inglise Rahvusballeti juht Matz Skoog oli nõus ja nii sündis duett «2 Human», mis pälvis hiljem Inglise kõrgeima teatriauhinna – Laurence Olivier’ preemia.

Suurt virtuoossust nõudev teos, milles Eesti tantsijatele on antud punkarlik välimus, lõhkus traditsioonilist ettekujutust Edurist ja Oksast kui klassikalise balleti printsist ja printsessist. Ka tantsuliselt, sest tegu oli nüüdisballetiga.

«Prooviperiood oli suurepärane – me mõistsime üksteist poolelt sõnalt. Muide, Agel on suurepärane huumorimeel ja ta on nii avatud ja uudishimulik – tahtis proovida kõike uut,» meenutab McGregor tagantjärele.

Kui tähtis on «Symbiont(s)» McGregori loomingus?

«Sel ajal juhtus palju asju. «Symbiont(s)ist» pärit duett võeti Kuningliku Balleti Põhja-Iiri turnee programmi ja mainekas Stuttgardi Ballett kutsus ta esimest korda lavastama, aga «Symbiont(s)» sillutas teed ka McGregori jõudmisele Kuningliku Balleti suurele lavale – see sai 2003. aastal teoks balletiga «Qualia».

Kordan veel – see, et Eesti Rahvusballett toob välja McGregori töö, mis sest, et see ei kuulu tema kõige tuntumate sekka, on saavutus. Ja ma olen põnevil seda pärast 12-aastast vahet jälle nägema.

Meenutan siinkohal ka ühe mõttetarga sõnu: «Ainult keskpärasus on alati oma parimas vormis.» Jah, mõned McGre­gori tööd pole mind sütitanud, ehk on distantsi tekitanud nende intellektuaalne rangus. Aga «Symbiont(s)» jääb üheks minu lemmikuks oma võimsa, nüüdistantsulise liikumiskeelega on pointe, nõudes tantsijatelt erakordset plastilisust.

Veel enam, ma loodan, et tulevikus kohtame me Eesti Rahvusballeti repertuaaris klassika ja neoklassika kõrval üha enam ka nüüdisballetti.

Suure huviga ootan ma ka selle lühiballettide õhtu teist poolt – Mai Murdmaa «Petruškat», mis märgib 12 aasta järel tema naasmist Estonia lavale.

Foto: Marina Pushkar

 

Eestit ja Estoniat külastas Peter Konwitschny!

12.–14. novembril viibib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kutsel Eestis üks meie aja nimekamaid ja olulisemaid ooperilavastajaid, Peter Konwitschny, kes on tuntud oma imetlusväärse oskuse poolest lauljatega töötada ning teoseid analüüsida. Viimati äratas tähelepanu tema lavastatud Verdi ooper “Attila” Viinis, mida on juba peetud Verdi-aasta tippsündmuseks. Konwitschny viib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias läbi loenguid ja seminare, juhendades meie tulevasi soliste ning lavastajaid. Kolmapäeva õhtul leidis tuntud lavastaja aega külastada ka Estoniat! Teatrit tutvustasid Arne Mikk ja Kristel Pappel.

Peter Konwitschny on nimeka dirigendi, Leipzigi Gewandhaus-orkestri kunagise peadirigendi Franz Konwitschny poeg, kes õppis ooperilavastamist Berliini Hanns-Eisleri nim. Muusikakõrgkoolis ning kelle ooperilavastused äratasid tähelepanu juba varakult. Konwitschny on tegutsenud Berliini Riigiooperis, Berliini Komische Oper’is, Dresdeni Riigiooperis, Baieri Riigiooperis, Hamburgis, Hannoveris, Stuttgardis, Frankfurdis, Viini Riigiooperis, Londonis English National Opera’s, Tokyos, Moskva Suures Teatris, Grazis, Amsterdamis, Zürichis, Skandinaavia ooperiteatrites jm. 2008-2011 oli ta Leipzigi ooperiteatri peanäitejuht. Temast ja ta lavastustest on kirjutatud neli raamatut. Neljal korral on eriala-ajakiri “Opernwelt” valinud ta aasta lavastajaks ning ühel korral tema lavastuse aasta lavastuseks. Ta on pälvinud Berliini Kunstide Akadeemia preemia, Berliini linna preemia, Saksa Liitvabariigi teeneteristi. Ta on teinud ka draamalavastusi, nooruses oli assistent Brechti rajatud Berliner Ensemble’i juures.

Tekst: Kristel Pappel. Fotod: Liina Viru

no images were found

Kondiiter Heidi Park teeb maiuseid ooperisõpradele

Tänavu novembrist saavad ooperikülastajad muusikaelamuse vahepalana nautida Heidi Parki pagariäri maiustusi Rahvusooper Estonia kohvikutes. Magusameister Heidi Park on Estonia külastajatele kujundanud valiku pagariäri klientide senistest lemmikutest, kus muuhulgas on esindatud ka Estonia maja 100. juubeli auks valminud šokolaadiruudud.

“Ooperisõpradele mõeldes on valminud veel miniversioon banaanikoogist ning eestlaste seas aina enam populaarsust koguvad õhulised makroonid. Makroonide puhul saab hetkel valida nii šokolaadi-, vaarika-, sidruni kui mündimaitseliste vahel,” tutvustab Heidi. “Mõttes ja töös on juba valiku täiendamine, kindlasti üllatame üsna pea juba uute ooperimaja jaoks loodud maiustustega.“

Heidi tunneb ooperimajaga koostöö üle erilist rõõmu, kuna ooperimuusika on teda juba ammu köitnud: “New Yorgis elades külastasin tihti Metropolitan Opera etendusi. Minu lemmikud on romantikaküllased ooperid, näiteks La traviata, Madama Butterfly ja Rigoletto. Kuigi Eesti ooperimaja on kordades väiksem, on ka siin mitmed etendused mulle väga meeldinud. Kindlasti tahan lähiajal minna Estoniasse vaatama Tannhäuserit ja Boheemi.”

Korea päritolu Heidi Park kolis New Yorgist Tallinna viie aasta eest ning peagi täitub kolm aastat tema väikese pagariäri loomisest. Heidi on lõpetanud Ameerika Kulinaariainstituudi (Culinary Institute of America) pagari ja kondiitri erialal. Lisaks on ta end täiendanud töötades suurepäraste kokkade kõrval New Yorgi restoranides Café Gray ja L’Atelier de Joel Robuchon.

Täna pakuvad Heidi Parki maiuseid Tallinnas lisaks tema pagariärile Kristiines veel mitmed kesklinna kohvikud nagu näiteks Must Puudel, Kork, NOP ja nüüd ka Rahvusooper Estonia kohvikud.

Lisainformatsioon:
Heidi Park
Tel: +372 658 8125
Mob: +372 51 971 127
E-post: parkheidi@gmail.com

Piltidel: Heidi Park ja valik Rahvusooper Estoniale valmistatud maiustustest. Fotode autor on Lauri Laan.

Koolimuusika Fondi preemia “Printsi ja kerjuse” heliloojale Priit Pajusaarele

Tänavu tunnustab Riho Pätsi Koolimuusika Fond laureaaditiitliga muusikaõpetaja Niina Eskot, viiulipedagoog Tiiu Peäsket, helilooja Priit Pajusaart ning kitarristi ja pedagoogi Kristo Käod.

Helilooja Priit Pajusaar on rikastanud nii väikelaste, kooliealiste kui ka noorte laulurepertuaari, tema laule leiame tänasteski koolilaulikutes, need on kõlanud laulupidudel. Tema laulud on esindanud Eestit Eurovisioni lauluvõistlustel, tema heliloomingust on ilmunud 7 CDd. Pajusaar on teostanud end ka muusikateatris ning võitnud oma lastemuusikalidega „Detektiiv Lotte” ja „Kosmonaut Lotte” tuhandete väikeste kuulajate südame. Estonia poistekoori 40. aastapäevaks valmis tal kantaat „Poistekoori võimas laul”, eelmisel hooajal esietendus Estonias tema noorteooper „Prints ja kerjus”. Priit Pajusaar pälvib fondilt helilooja laureaaditiitli Olav Ehala, René Eespere, Piret Ripsi, Rein Rannapi, Tauno Aintsi, Tõnu Raadiku, Mart Siimeri ja Veljo Tormise järel.

Kristel Pärtna imekauni Kleopatrana laval!

Laupäeval on üks ajaloo suurimaid armastuslugusid taas teie ees!

Caesar on sõjaretkel Egiptusesse ja armub 19-aastasesse imekaunisse Kleopatrasse. Kleopatra unistab Egiptuse ainuvalitseja kohast, kuid peab jagama trooni oma venna Ptolemaiosega. Neiu on sunnitud asuma vastase poolele ning võrgutama Egiptust vallutava Caesari, et tema abiga troonile pääseda. Ootamatult tärkab aga Kleopatra ja Caesari vahel poliitilisi intriige ja sõdu trotsiv armastus.

Julius Caesari rollis Teele Jõks!

Fotod: Liina Viru

no images were found

Tallinna Balletikooli õpilane võitis Prantsusmaal kuldmedali

ERR Uudised / Tallinna Balletikooli õpilane Marita Weinrank võitis mainekal Grasse’i balletivõistlusel Prantsusmaal kuldmedali. Grasse’i balletivõistlust korraldatakse Prantsusmaal 25. aastat. Sinna pääsemiseks pidi Marita Weinrank läbima kõigepealt Põhjamaade eelvooru, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Weinrank, kes täna juba Tallinna balletikoolis taas trenni tegi, õpib Kaie Kõrbi erialaklassis kuuendat aastat. Balletivõistlusel esitas ta kaks klassikalist numbrit ja ühe tänapäevase. Selleks oli katkend San Francisco balleti esitantsija Tiit Helimetsa lavastusest “Aeg”.

Weinrank ütles, et alustas selleks harjutamist eelmise aasta oktoobris, moderntantsu hakkas aga õppima tänavu septembrist. Võit tuli talle enda sõnul täieliku üllatusena.

“Praegu pärast kooli lõpetamist sooviksin Eestis olla ja rahvusooperis Estonia tantsida, see oleks mu unistus, aga edasi vaatame, kuidas läheb,” rääkis ta tulevikuplaanidest.

Foto: ERR

Uue balleti proovi saab näha reedel Solarises

8. novembril kell 19 toimub Solarise aatriumis Eesti Rahvusballeti avalik proov, kus valmistutakse maailmakuulsa koreograafi Wayne McGregori balleti „Symbiont(s)“ lavaletoomiseks. Proovi viivad läbi McGregori assistent Antoine Vereeken ja repetiitor Daniel Otevrel. Proovis tantsivad Eve Andre, Jonatan Davidsson, Bruno Micchiardi ja Eneko Amoros.

Wayne McGregor on mitmeid auhindu võitnud Briti koreograaf ja lavastaja, kelle looming ühendab endas tantsu, filmi, muusika, visuaalsete kunstide, tehnoloogia ja teaduse elemente. 1992. aastal asutas ta Sadler’s Wellsi teatris trupi „Wayne McGregor | Random Dance“ ja on selle kunstiline juht. 2006. aastal sai temast Londoni Kuningliku Balleti palgaline koreograaf.

McGregor on loonud lavastusi Opéra de Paris’ trupile, San Francisco Balletile, Stuttgarti Balletile, New York City Ballet’le, Austraalia Balletile, Inglise Rahvusballetile, NDT1 ja Ramberti Tantsuteatrile jpt. Tema loomingut esitatakse kõigis suuremates teatrites, sh Moskva Suures Teatris, Taani Kuninglikus Balletis, Kanada Rahvusballetis, Bostoni Balletis ja Joffrey Balletis.

Balletti „Symbiont(s)“, mille esietendus on 15. novembril, saab Eestis näha esmakordselt.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.