Uudised

  • Eesti Rahvusballeti uut esisolisti Kealan McLaughlinit saab näha juba sel neljapäeval „Oneginis“

    19.09.2017 / Lisanna Männilaan

    shkatula_mclaughlin

    Neljapäeval, 28. septembril on taas laval publiku suur lemmik – Cranko ballett „Onegin“, mille nimirollis on esmakordselt Eesti Rahvusballeti uus esisolist Kealan McLaughlin. Tatjana rollis on Alena Shkatula. Kealan McLaughlin lõpetas Kanada Rahvusliku Balletikooli 2007. …

  • Estonia teater tähistab 111. sünnipäeva

    15.09.2017 / Ülla Veerg

    estoniaselts_kodu_300x180

    16. septembril tähistab Estonia teater 111. sünnipäeva. Sünnipäevapidu peavad estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimub pidulik vastuvõtt Valges saalis ja üheskoos vaadatakse Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri „Pilvede värvide“ peaproovi. I rõdu …

Blogi

  • Rasmus Puur – pea pilvedes, jalad maas

    09.09.2017 / Stina Vürmer

    rasmus_pilved

    Juuni esimestel päevadel lükatakse Estonia teatrimajas ooperile „Pilvede värvid“ hoog sisse. Lavastaja Roman Baskin peab töökoosolekut, tutvustatakse osatäitjaid, kostüümikunstnik Anu Lensment räägib oma plaanidest. Esimeses pingireas istub pikk, vibalik noormees, kelle lühikesed püksid ja seljakott …

  • Kui pilvedel on värvid

    25.08.2017 / Liina Viru

    tunnuspilt

    Sa lahkud kodust teiste jumalate juurde, sa loobud omaenda loomisloost. Kõik, mis on sulle hoitud, heidad muuseas tuulde ja ise selles tuules langed koost… Proovid on jõudnud esimese vaatuse finaali, kus tegelastega liitub Vanaema, keda …

Galerii: loeng Verdi vähemtuntud ooperitest ja lätlastega koostöös esitatud “Nabucco”

27. septembril toimus Estonia talveaias loeng Verdi vähemtuntud ooperitest ning kõlasid katked maailma ooperilavadel harvem esitatavatest teostest. Itaalia suursaadik hr Marco Clemente tõdes, et kui ooperit esitatakse harvem, ei pruugi see viidata teose madalale väärtusele. Videoekraanilt võis tõestuseks näha, et „Oberto“ või „Attila“ või „Luisa Miller“ on sama kütkestav kui meile hästi tuntud „Rigoletto“, „La traviata“ ning õhtul Läti Rahvusooperi ja Rahvusooper Estonia koostöös esitusele tulnud „Nabucco“.

Fotomeenutus 27. septembrist:

Fotod: Liina Viru

no images were found

Ilmus CD “Verdi ja Wagneri kuulsaimad ooperikoorid”

25. septembril esitleti „Verdissimo!“ festivali avaüritusel äsja valminud CD kogumikku „Verdi ja Wagneri kuulsaimad ooperikoorid“, mis on välja antud Rahvusooper Estonia, Lexuse ja Estonian Record Productions’i koostöös. Kahte plaati sisaldavas kogumikus on üks välja töötatud spetsiaalselt autos kuulamiseks ja teadaolevalt on selline autoalbum esimene Eestis ja  üks vähestest maailmas.

Album pole tavapärane duubel-CD, sest mõlemale plaadile on salvestatud sama muusika. „Küllap on muusikafännid autos märganud, et CDsid kuulates sirutub käsi aeg-ajalt tugevusenuppu keerama. Kord on muusika liiga vali, kord jääb alla tänavamürale, kord moonutavad bassisagedused, sest enamasti on klassikalise muusika salvestuse helipilt dünaamiline ja sobib kuulamiseks vaikuses kvaliteetse heliaparatuuriga,“ ütles teatrijuht Aivar Mäe. „Käesoleva komplekti teise plaadi on Estonian Record Productions töödelnud meetodil, mis peaks tagama optimaalselt hea kuulatavuse ka suhteliselt mürarikkal teel sõites. Ning seda mitte üksnes tipp-klassi audio-süsteemiga, vaid ka auto standardvarustusega,“ lisas Mäe.

CD-komplekt on pühendatud kolmele olulisele sündmusele 2013. aastal – kogu maailmas tähistatakse 200 aasta möödumist Giuseppe Verdi ja Richard Wagneri sünnist ning Eestis Estonia maja 100aastaseks saamist.

8. mail 2013 toimus Estonia kontserdisaalis Risto Joosti juhatusel kontsert, kus kanti ette Verdi ja Wagneri ooperikooride ja -avamängude paremik, mis salvestati ja mida saab kuulata äsjailmunud plaatidelt – katkendid pärinevad ooperitest „Nürnbergi meisterlauljad“, „Lendav hollandlane“, „Tannhäuser“, „Sitsiilia verepulm“, „Don Carlo“, „La traviata“, „Nabucco“, „Aida“ ja „Trubaduur“.

Lexus on Rahvusooper Estonia toetaja aastast 2003.

Eesti Rahvusballett teeb balleti juubeli puhul ringreisi Eestis

26.-29. septembrini tähistab Eesti Rahvusballett Eesti balleti 95. aastapäeva ringreisiga, mille raames tuleb ettekandele suurejooneline balletigala Jõhvi ja Pärnu kontserdimajas, Paide Kultuurikeskuses ja Estonias. Galal esitatakse katkendeid repertuaaris olevatest ballettidest: Tšaikovski „Luikede järv“ ja „Pähklipureja“, Helimetsa „AEG“, MacMillani „Manon“, Prokofjevi „Tuhkatriinu“, Eduri/Aintsi „Modigliani – neetud kunstnik“, Hyndi „Rosalinde“ jt. Esinevad Luana Georg, Sergei Upkin, Heidi Kopti, Nanae Maruyama, Jonathan Hanks, Olga Rjabikova, Anatoli Arhangelski, Bruno Micchiardi, Michele Pellegrini, Galina Rohumaa, Gabriel Davidsson, Ksenia Seletskaja, Aleksandr Kanapljov, Aleksandr Prigorovski, Jonatan Davidsson, Eve Andre jpt. Ringreisil osaleb üle 40 tantsija.

„Eesti Rahvusballett on arvukate külalisesinemistega kasvatanud populaarsust nii kodus kui ka võõrsil. Esmakordselt käisime eelmistel hooaegadel Hiinas, Itaalias ja USA-s, aga me ei ole unustanud Eesti publikut – olulise osa teatri hooajast moodustavad ringreisid Maarjamaa linnadesse,“ ütles Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur. „Tahame viia tantsukunsti võimalikult paljude eestimaalasteni.“

19. sajandi teiseks pooleks oli Euroopa kutseline tantsukunst, eeskätt klassikaline ballett, läbi teinud sajanditepikkuse arengu. Sel ajal Eestis alanud rahvuslik ärkamisaeg ning eesti kutseliste teatrite loomine Tallinnas ja Tartus 1906. aastal lõid eeldused lavatantsu kujunemiseks ja arenguks. Kuna teistes Eesti teatrites oli 20. sajandi algul tantsul väike osatähtsus, ei saa nende puhul rääkida professionaalsest tantsukunstist. Seetõttu tuleb eesti balleti algusajaks lugeda 1918. aastat, kui Estonias loodi esimene palgaline tantsutrupp, kuhu kuulusid trupijuht Jenny Smironina-Sevun, Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood ja Emmy Holz. Esimese õhtut täitva balletilavastuseni jõuti 1922. aasta 28. septembril, kui lavale jõudis Leo Delibes’i „Coppélia“ Moskva külalislavastaja Viktorina Krigheri käe all, kes tantsis ka peaosa.

Verdi paneb sügise helisema – “Rigolettos” debüteerib Gildana Kadri Kipper

Homme algabki festival „Verdissimo!“, mis on kindlasti maiuspalaks kõigile Verdi loomingu austajatele. (Kes ütles, et on sügis ja pime ning enam pole midagi peale järgmise suve oodata? Oodata on paljutki, vaata näiteks siia! 🙂 ) Lisaks külalissolistidele, kes meile maailma eri paigust Verdi loomingu paremikku esitama saabuvad, toimub neljapäeval kauaoodatud rollidebüüt – Gildana astub lavale äsja Tõnu Kõrvitsa ooperis „Liblikas“ peaosa laulnud imearmas ja hõbehäälne Kadri Kipper. Ärge magage maha võimalust lubada endale midagi väga head!

Kadriga koos on laval Jassi Zahharov (Rigoletto), Rame Lahaj (Hertsog), Stella Grigorjan (Maddalena), Mart Laur (Sparafucile), Ülle Tundla (Giovanna), Pavlo Balakin (Monterone), Aare Saal (Marullo), Andres Köster (Borsa), Märt Jakobson (Ceprano), Valentīna Tāluma (Donna Ceprano), Roman Chervinko (Valvur), Maris Liloson (Paaž).

Lisaks sai teisipäeval teoks Itaalia Suursaatkonna, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning rahvusooperi koostöös ligi 500 eesti noore külastus „Rigoletto“ peaproovi. Algas ka esseekonkurss, mille teemaks on ooperis kogetud muljed. Teisipäevase proovi ja konkursi juhatasid sisse Itaalia suursaadik Hr Marco Clemente, helilooja Helena Tulve ja ooperijuht Mart Mikk.

Fotod: Liina Viru

no images were found

Festival „Verdissimo!“ toob nädala jooksul publiku ette Verdi loomingu paremiku

25.-29. septembrini tähistab Rahvusooper Estonia Giuseppe Verdi 200. sünniaastapäeva „Verdissimo!“ festivaliga, mille raames tuleb ettekandele suure itaalia helilooja loomingu paremik ja külalisesinejaid on oodata Gruusiast, Itaaliast, Valgevenest, Kosovost, Lätist, Leedust ning Soomest.

Avalöögina toimub 25. septembril „Vana Tallinn Gala“, kus solistid, koor ja orkester ning Eesti Rahvusballett esitavad katkendeid Verdi ooperitest. Dirigeerib Vello Pähn, solistid on Aile Asszonyi, Stella Grigorian Gruusiast, Cataldo Caputo Itaaliast, Ilja Siltšukov Valgevenest, Jassi Zahharov ja Pavlo Balakin. Õhtut juhib Mart Mikk.

Ooperis „Rigoletto“ 26. septembril on solistideks Jassi Zahharov, Rame Lahaj Kosovost, Stella Grigorian ja debüüdi Gildana teeb Kadri Kipper. Dirigeerib Jüri Alperten.

Ooperi „Nabucco“ kontsertettekandel 27. septembril esinevad Läti Rahvusooperi solistid – Samsons Izjumovs, Julianna Bavarska, Kristīne Zadovska, Viesturs Jansons, Rihards Mačanovskis jt – ning koor ja Rahvusooper Estonia orkester dirigent Aigars Meri juhatusel.

Ooperis „La traviata“ 28. septembril on solistideks Kristel Pärtna, Merūnas Vitulskis Leedust ja Ilja Siltšukov. Dirigeerib Eri Klas.

Festival lõpeb 29. septembril „Reekviemiga“ Tallinna Kaarli kirikus solistide Aile Asszonyi, Lilli Paasikivi (Soome), Cataldo Caputo, Pavlo Balakini rahvusooperi koori ja orkestri ning segakoori „Latvija“ esituses. Dirigeerib Vello Pähn.

„Verdissimo!“ ajaks avatakse rahvusooperis fotonäitus Verdi originaalklaviiride kaantest.

Lisaks võib 27. septembril Estonia talveaias tasuta osaleda seminaril „Verdi vähemtuntud ooperid“, kus ooperilavadel harvem kõlanud teostest räägivad Arne Mikk ja Itaalia suursaadik Hr Marco Clemente, kes on ka festivali toetaja. Itaalia Suursaatkonna, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning rahvusooperi koostöös saab teoks ligi 500 eesti noore külastus „Rigoletto“ peaproovi ja esseekonkurss. Toimub ka uue CD esitlus jpm.

Estonia maja juubelifestivali üritustest sai osa 40 000 inimest

Täna, 20. septembril jõuab lõpule kaks nädalat kestnud Estonia maja 100 festival, mille korraldasid Rahvusooper Estonia, Eesti Kontsert, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor.

Lõppakordina kõlab õhtul Estonia kontserdisaalis Beethoveni 9. sümfoonia, mille esitavad Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Mihhail Gertsi juhatusel, rahvusooperi solistid Kristel Pärtna, Juuli Lill, Oliver Kuusik, Pavlo Balakin ja ooperikoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Eesti Rahvusmeeskoor.

„Juubelifestivali 80 üritusest, millest suurem osa oli tasuta, sai osa 40 000 inimest. Festival sai teoks tänu Riigikantselei, Kultuuriministeeriumi, Tallinna Linnavalitsuse ja paljude toetajate ning partnerite abile. Tänan rohkearvulist publikut ja kõiki esinejaid ning korraldajaid! Pidu sai igati Estonia maja vääriline,“ ütles rahvusooperi peadirektor Aivar Mäe.

GALERII: Juubelipidustuste telgitagused Rahvusooper Estonias

Ole valmis jälgima rahvusooperit fotode vahendusel. Galerii uueneb iga päev, sest sündmusi on niiiiiiiii palju!

….ja muidugi – OLE ISE KOHAL!

Kohtumiseni 🙂

Fotod: Liina Viru

Eesti Rahvusballeti tantsijate joonistamise töötuba juhendab Anke Oks

Adamson-Ericu muuseumis toimuvate “Teistmoodi teisipäevade” raames kohtutakse mõnenädalaste vahedega teisipäevaõhtuti, et erinevate kunstnike juhendamisel uusi kunstitehnikaid ja -võtteid õppida. Osalejate eelnevad kunstialased teadmised ja oskused ei ole vajalikud. „Koos kogenud kunstnikega teoste loomine ja uute tehnikate proovimine on inimestes suurt huvi äratanud,” kommenteeris Adamson-Ericu muuseumi direktor Ülle Kruus varasemate kursuste põhjal saadud kogemusi. „Kiire elutempo vajab maandamist ning muuseum oma loominguliste arendavate võimalustega on selle jaoks hea partner.” Sel sügisel on „Teistmoodi teisipäeva” programm seotud Estonia maja 100. juubelile pühendatud näitusega „Estoonlased kujutavas kunstis”. 17. septembril joonistatakse Eesti Rahvusballeti tantsijaid, 15. oktoobril valmistatakse teatridekoratsioone ning 12. novembril toimub kostüümiala töötuba.

FOTOD: “Jüri Üdi klubi” salvestus Estonia kammersaalis!

Täna toimus Estonia kammersaalis saate „Jüri Üdi klubi“ salvestus. Stuudioks muutunud kammersaali täitsid ooperihelid džässivõtmes, kaunid baleriinid ja mõtted 100. sünnipäeva läve ületanud Estonia teatrimajast. Kuidas elab ooper ja mida teeb 95aastane Eesti ballett? Kus me asume maailmakaardil ja miks me teeme just seda, mida teeme… Stuudios olid Rahvusooper Estonia kunstiline juht ja peadirigent Vello Pähn, nõunik Arne Mikk, audirigent Eri Klas, Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur, kunstilise juhi assistent Age Oks, Tallinna Balletikooli endine direktor Enn Suve ja koreograaf Mai Murdmaa. Muusikalisi vahepalu esitasid ooperisolistid Juuli Lill, Oliver Kuusik ja balletisolistid Galina Rohumaa ja Gabriel Davidsson. Saadet juhtis Marko Reikop.

Vaata „Jüri Üdi klubi“ juba sel  esmaspäeval, 16. septembril kell 21.30 ETV2 ekraanil!

Fotod: Liina Viru

no images were found

Jüri Üdi klubi kolib Estonia kammersaali

Laupäeval, 14. septembril toimub ETV2 kultuurisaate Jüri Üdi klubi salvestus esmakordselt väljaspool telemaja. Küllatuleku au osaliseks saab 100-aastane Estonia maja ja saade salvestatakse kell 13-15 Estonia kammersaalis. Saadet juhib Marko Reikop.

Arutelu all on Estonia maja 100. aastapäev, maja ajalugu, uus maja, seonduvad eri valdkondade prioriteedid jpm. Vestlusringis on Neeme Järvi, Eri Klas, Vello Pähn, Mai Murdmaa, Enn Suve, Toomas Edur, Age Oks, Arne Mikk, Neeme Kuningas jt.

Rahvusooper ja ETV2 ootavad salvestusele rohkelt huvilisi!

Maagiline pilt: sada luike laval!

Kolmapäeva õhtul toimus Estonia välilaval galaetendus “Saja luige järv”, kus laval oli ei rohkem ega vähem kui 100 luike. Grandioosse vaatepildi efektselt esitamiseks tulid meile appi Läti Rahvusooperi luiged. Balleti seadis lavale Läti Rahvusooperi koreograaf Aivars Leimanis. Lummavat šõud vaata järgmistelt piltidelt.!

Fotod: Harri Rospu

no images were found

 

…ta tekib eikusagilt ja kaob sinnasamasse, märkamatult, jälgi jättes…

Juba ülehomme jõuab maailmaesmaettekandeni Tõnu Kõrvitsa uus ooper “Liblikas”. Sel puhul räägib laval toimuvast lavastaja Peeter Jalakas.

 

Millised on põhiküsimused, millega „Liblikas“ tegeleb? Mis on sinu jaoks kõige olulisem selles loos?

Ilu. Elu. Võime elada hetkes. Oskus unustada minevik ja tulevik, suutlikkus leida ka kõige veidramas olukorras tasakaal. Üksindus, armastus ja surm – inimeseksolemise baasküsimused.
Kes on Liblikas?

Liblikas on ideaal, iidol, idee. Ta tekib eikuskilt ja kaob sinnasamasse, märkamatult, jälgi jättes. Ta on me kõik. Ta on eikeegi. Tal on üks hetk ja ta pühendub sellele jäägitult. Ta tajub asjade olemust. Tahaksin teda tunda. Enamgi – tahaksin ta olla.

Iseloomusta ooperi tegelasi… Erika Tetzky, August Michelson, Erna Villmer, Thedor Altermann… millise kuju tahaksid neile anda? Kui palju lähtud ajaloolistest faktidest?

See kõik on oluline vaid antud maja kontekstis. Loo seisukohalt pole neil mitte mingit tähtsust. Elasid oma elu, püüdlesid armastuse ja tõe poole, inspireerisid ühtesid, intrigeerisid teisi ja said inspiratsiooni kolmandailt, sündisid, arenesid ning surid. Enam neid ei ole. Ent on maailm, milles nad liikusid. Veider, lummav, kummaline. Täis kirge ja seda püüdlikult imiteerivat kiretust. Kõiksust ja ükskõiksust. Lummust ja lunastust.

Oled lavale toonud Tõnu Kõrvitsa kaks varasemat kammerooperit. Mis on see, mis teid loominguliselt ühendab?

Mulle tundub, et meid ühendab loominguliselt respekt elu suhtes. Harmooniaotsing ning mõningane tõsidus selle realiseerimisel.

Töiselt ühendavad heliloojat ja lavastajat loomulikult dirigendid.  Meil on olnud õnne, et need on olnud sõbrad – peamiselt Tõnu Kaljuste ja Olari Elts. Loodetavasti tuleb kõne all oleva teose ettevalmistamise käigus ühendajaid-mõjutajaid juurde.

Milliseid võimalusi pakub muusikateater lavastajale (vahelduseks sõnateatri lavastamisele)?

Peamiselt – palju probleeme. Ettevalmistusega on seotud suurem hulk inimesi, neil on omad ootused ja lootused, nad on end koolitanud ja kasvatanud inimtunnete edastamiseks peamiselt helilisel moel. Visuaalse vormi loomisel tuleb arvestada etteantud dünaamikaga, mida oma lõplikus vormis on võimalik tajuda alles peaproovis. See tähendab aga paljuski ainult vaistust lähtumist. Et muusika on kaunitest kunstidest õilsaim ja oma parimas olekus inimestele mõistetavaim, on tegelemine hea muusika visualiseerimisega ühtpidi inspireeriv privileeg, teisalt aga hirmutav kohustus. Seetõttu tunnen sügavat poolehoidu ja ähvardavat tänulikkust kriitikute suhtes, kes mu seniseid töid on nimetanud visuaalseks muusikaks.

__________________________________________________________________________________

Alanud on Estonia maja juubelikuu ja kõikjal käivad ettevalmistused suurejoonelisteks sündmusteks. Piilume siis lavale, kus käivad Tõnu Kõrvitsa ooperi „Liblikas“ ettevalmistused maailmaesietenduseks. Suursündmuseni on jäänud 11 päeva!

no images were found

__________________________________________________________________________________________________

Teatrimaja aknast välja vaadates on tunne, et suvi saigi läbi – vihm uhab üürikesest suveleitsakust toibuvat maad ning kummikud kapi nurgas on taas asjakohased. See-eest teatrilavale on kogunenud hulk päikesepruune ja särasilmseid suvehõngulisi inimesi – need olemegi meie – rahvusooperi trupp, kes kuulab pingsalt hooaja esimese uuslavastuse (suisa maailmaesmaettekandele tuleva!) Tõnu Kõrvitsa ooperi “Liblikas” lavastaja Peeter Jalaka mõtteid lavarežiist. Et üllatusmomenti siinkohal mitte rikkuda, me sellest lähemalt ei räägi! Küll aga ootame teid esietendusele ja kõigile järgnevatele etendustele 🙂 Kohtumiseni!

Osades:

Erika: Kadri Kipper

Erna/Ophelia: Helen Lokuta

August: Oliver Kuusik, Andres Köster

Theodor/Hamlet: Rauno Elp

Tantsijad: Gabriel Davidsson, Daniel Kirspuu, Kaja Kreitzberg, Mari Lofitskaja, Maigret Peetson, Hedi Pundonen, Ksenia Rudakova

Rahvusooper Estonia koor ja orkester 

Loe “Liblikast” lähemalt.

Fotod: Liina Viru

no images were found

Estonia teatrilaata külastas 13 000 inimest

Täna toimunud, Estonia maja 100. aastapäevale pühendatud teatrilaata külastas hinnanguliselt 13 000 inimest. Kokku osteti laadalt ligi 5000 teatripiletit. Rahvusooperi piletite laadahinnaga müük jätkub kassades kella 19ni ja internetis südaööni.

Kuulsate estoonlaste jäljerajale lisati viimased jalajäljed: jäädvustatud sai Anna Ekstoni, Gerda Murre, Eino Uuli, Martin Tarase, Paul Mägi, Hendrik Krummi ja Eldor Renteri mälestus.

Kostüümi- ja rekvisiidilaadalt, õnneloosist ja kirbuturult koguti teatri raamatukogu täiendamiseks ja kostüümilaenutuse uuendamiseks 4825 eurot.

Tänasel laadapäeval sõlmis Rahvusooper Estonia pikaajalise peasponsorlepingu Viru Keemia Grupiga ja uuendas lepingut Postimehega.

Vaata Postimehe suurt fotogaleriid SIIT ja jalajälgede avamise galeriid SIIT

Esitleti Estonia maja 100 postmarki ja Schützi viiulit

Eesti Post andis 6. septembril Estonia maja 100. aastapäeva puhul välja postmargi ja esimese päeva ümbriku, mille esitlusel Estonia talveaias oli kasutusel ka esimese päeva tempel. Postmargi nominaal on 1.10 eurot ning sellega saab kirju saata üle maailma, tiraaž on 50 000 ning trükitud on mark trükikojas Vaba Maa. Väljaande kujundajaks on kauaaegsete kogemustega margikunstnik Lembit Lõhmus.

2012. aasta suvel jõudis Estonia teatri pillifondi Hugo Schützile, rahvusooperi kauaaegsele kontsertmeistrile (orkestris aastatel 1929–69), ja tema pojale, Juhan Schützile (Estonia orkestrant aastatel 1969–2011) kuulunud viiul. Selle aja- ja töömahukad restaureerimistööd lõpetati jaanipäeva eel (restaureeris Indrek Olt) ning alanud hooajal on publikul taas võimalik selle võrratut kõla kuulda. Estonia jaoks suure emotsionaalse väärtusega viiuli õnnistas sisse orkestri viiuldaja Toomas Nestor, klaveril saatis Riina Pikani.

Fotosid esitlusest

Armastatud lavatähed ja unustamatud rollid Adamson-Ericu muuseumis

6. septembril avati Adamson-Ericu muuseumis Estonia maja 100. juubeli avalöögina näitus „Estoonlased kujutavas kunstis”, mis toob publikuni teatri- ja muusikaelus säranud isikud ning annab mitmele põlvkonnale võimaluse meelde tuletada aastakümneid tagasi saadud nostalgilisi teatri- ja kontserdielamusi.

20. sajandil kujunes heaks tavaks jäädvustada armastatud artiste nende kaasaegsete kunstnike poolt. Loominguliste isiksuste põnevad karakterid ja legendaarsed rollid on näitusel edasi antud nii maali, graafika kui ka skulptuurina.

„Eksponeeritud on Estonia trupi varasemaid liikmeid, nagu Theodor Altermann, Netty ja Paul Pinna, Betty Kuuskemaa, aga ka tähti pärast Teist maailmasõda: Anna Ekston, Georg Ots, Ülle Ulla, Aime Leis, Anu Kaal, Urve Tauts ja mitmed teised,” kommenteeris näituse kuraator, kunstiajaloolane Ülle Kruus. „Teadlikult lisasime dirigente ning kujunduskunstnikke, kellest nii Raimond Kull kui ka Natalie Mei on samuti oma valdkonna alustaladeks.”

Näitust saadab mitmekesine publikuprogramm – kolme kuu jooksul toimuvad kohtumisõhtud ja töötoad, kus hubasesse muuseumikeskkonda toovad lisaväärtust nii endised kui ka praegused teatrimaja artistid ja spetsialistid. Kooligruppidel on võimalik osaleda haridusprogrammides.

Tänavu tähistatakse suurejoonelise ning mitmekülgse programmiga eestlaste rahvusliku sümboli, Estonia teatri- ja kontserdimaja valmimise 100. aastapäeva, mille üheks osaks on ka näitus „Estoonlased kujutavas kunstis”. Ekspositsioon ja seda saatev programm valmisid koostöös Rahvusooper Estonia, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Estonia Seltsiga.

Näitus „Estoonlased kujutavas kunstis” jääb Adamson-Ericu muuseumis avatuks 24. novembrini 2013.

Suur galerii: Estonia maja 100. sünnipäevale saabus ka presidendipaar

Fotograaf Peeter Langovits, toimetaja Helen Mihkelson / Postimees 06.09.2013 //

Rahvusooper Estonia tähistab täna suurejoonelise peoga saja aasta möödumist Estonia maja avamisest. Enne piduliku osa algust saabusid külalised hobukaarikutes, nagu oli Estonia maja avamisaastal. Ka õhtune kontsert ja pidulik õhtusöök viivad külalised tagasi aastasse 1913 – alates rõivastest kuni õhtusöögi menüüni välja.

Estonia maja juubelipidustused kestavad 20. septembrini. Kahenädalase juubelifestivali sisustavad kontserdid, autogrammitunnid, ekskursioonid, avalikud salvestused ja palju muud.

Postimehe galerii

GALERII: juubelipäeva lavatagune elu

Käimas on juubelipeo proov ja maja on nagu suur sipelgapesa. Pole nurka ega sentimeetritki vaba põrandapinda, kus ei käiks vilgas tegevus! Kiire pilguheit avapeoks valmistuva maja sisemusse.

Galerii uueneb päeva jooksul!

Võrratu viiul kõlab taas publikule

2012. aasta suvel jõudis Estonia teatri pillifondi Hugo Schützile, rahvusooperi kauaaegsele kontsertmeistrile (orkestris aastatel 1929–69), ja tema pojale, Juhan Schützile (Estonia orkestrant aastatel 1969–2011) kuulunud viiul. Pilli aja- ja töömahukad restaureerimistööd lõpetati jaanipäeva eel ning alanud hooajal on publikul taas võimalik selle võrratut kõla kuulda. Estonia jaoks suure emotsionaalse väärtusega viiuli õnnistab 6. septembril kell 14 talveaias sisse orkestri kontsertmeister Toomas Nestor. Kõlab Artur Lemba „Armastuse poeem“. Klaveril Riina Pikani.

Fotod enne ja pärast restaureerimist:

no images were found

Läbi raskuste sündinud maja, mis ühendas

Küllo Arjakas / Maaleht 29.08.13 // Pole kahtlust, et 6. sep­­tembril 1913, täpselt sajand tagasi avatud Estonia teatri- ja kont­serdihoone on Eesti
XX sajandi üks silmapaistvamaid ehitisi.

Kirjanik Juhan Liiv olla annetanud – küll märksa hiljem, kui Estonia maja müürid juba kerkisid – ehitamise toetuseks oma ainsa pintsaku, sest midagi muud tal polnud. See on ilus, ent kaheldav lugu. Vähemalt Friedebert Tuglase andmetel olla linnavaht sekkunud ja takistanud Liivil oma kuub maha jätta. Pole aga kahtlust, et Estonia ehitamise protsess ühendas Eesti erinevaid seltskondlikke rühmitusi ning andis ühistegevuse kogemusi.

Aeglane algus

Estonia maja ehitamise ajal öelnud Eestimaa kubermangu kuberner Izmail Korostovets, ilmselt küll ironiseerival toonil, meie haritlastele: “Kas te nende kahe ehitusega tahate luua Eesti parlamendihoonet (teatrihoone) ning Eesti pangahoonet (Krediit-Ühisuse maja)?”

Korostovetsi sõnad täitusid. Aprillis 1919 toimus Eesti Asutava Kogu avamine teatrihoone kontsertsaalis, vastvalitud rahvaesindus pidas Estonias enam kui kuu aega istungeid. Veelgi varem, veebruaris 1918 kaaluti võimalust lugeda Eesti iseseisvuse manifest ette just Estonias, etenduse vaheajal. Lisagem, et praegune Eesti Pank sai alguse Tallinna Krediit-Ühisusest, mis asus nn Saarineni majas. Vene revolutsiooni segaduste ajal Poolasse sattunud Korostovets suri 1935. aastal. Nii võis ta kaugelt näha Eesti riigi, majanduse ja kultuuri edenemist.

Tulevase “Tallinna Eesti teatri- ja rahvamajale” nurgakivi asetamise tseremooniat kavandati 1910. aastal, ajajärgule omases pateetilises stiilis kirjutati: “… tulevane Tallinna Eesti rahvamaja on keskkoht, mis Tallinna Eesti seltskonna peab looma, niisuguse seltskonna, mis meie praegustest väiklastest omakasu-tülidest rahvuse üleüldiseid huvisid oskab kõrgemale seadida.” Tõepoolest, Estonia ehitamine kujunes Tallinna tõusva eestlaskonna oluliseks, eri rühmitusi ühendavaks ettevõtmiseks.

1865. aastal Tallinnas asutatud Estonia Selts kujunes XX sajandi alguseks tõsiseks laulu- ja mänguseltsiks. Seltsi juhtkond püstitas ambitsioonika eesmärgi – ühendada jõud uue teatrimaja ehituseks. Oma jõust jäi väheseks ja nii leppisid viis üüriruumides tegutsevat Tallinna eesti seltsi 1902. aastal kokku ühise teatri- ja rahvamaja ehitamises. 1906. aastal muutus Estonia kutseliseks teatriks, ehkki kutselises trupis jätkas näitlejaid vähenõudliku seltsiteatri aegadest. Seegi muudatus nõudis oma maja.

Teisalt oli juba sajandivahetusel Tallinnas alanud majanduslikult ja poliitiliselt tõusva eestlaskonna jõuline esilepürgimine. Üldist eeskuju andsid jätkuvalt baltisakslased, kel oli Tallinnas oma Saksa teater. 1906. aastal korraldatud rahvusvahelise konkursi võitsid Peterburi arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr. Uus teatrihoone, praegune Eesti Draamateater, ehitati aastatel 1909–1910. Sakslastele tuli järele jõuda, peale muu ka veel teatritegemise professionaalsuse, rahvusvahelise konkursi ning oma imposantse hoonega.

Juba 1904. aastal soostus linnavalitsus andma Uuel turul maa obrokirendile. Krunt kinnistati Estonia seltsile tasuta, kui kümne aasta jooksul kerkib sinna uus hoone. Nüüd korraldati ridamisi tulu- ja peoõhtuid, mille puhaskasu annetati ehitusse.

Igal juhul arutleti ja vaieldi agaralt hoone suuruse ja funktsioonide üle: kas teha siin tõsist teatrit, olla samas veel kui rahvamaja või lisaks jagada ruume eesti käsitööliste ühendustele ning koguni anda pinda kauplustele, et teenida veidi renditulu? Kas kõrge kunsti juurde ülepea sobib raha? Kas käsitöölise viletsa vammusega saab töötada sellise hoone poekeses?

Murrangulised aastad

Estonia ehitamise loos kujunes 1908. aasta väga oluliseks. Just neil aegadel jõuti ühisele arusaamale: tuleb ehitada moodne, mitmefunktsiooniline teatri- ja kontserdisaal, mõlemad eri sissepääsuga, eeslinna poole jääv fassaad kujundada pidulikumalt, turu poole jääv tagafassaad tagasihoidlikult, planeerida seltsi-, restorani-, kasiino- ja äriruumid. Parima arhitektuurse tulemuse saamiseks aga korraldada rahvusvaheline konkurss.

Igal juhul tuleb tunnustada toonase asjaajamise taset, sest üsna detailselt väljatöötatud konkursi tingimused avaldati Venemaa, Saksamaa, Soome ja koguni veel Prantsusmaa ajalehtedes. Konkursi tähtajaks määrati 1. august 1908 ning selleks ajaks laekus 17 kavandit. Meeste eneseteadvus oli ajapikku tõusnud üha kõrgemale ja nii otsustati esimest preemiat mitte välja anda.

Teine preemia läks jagamisele Peterburi arhitektide Vassiljevi ja Bubõri ning Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni esitatud kavandite vahel. Žürii kaldus soomlaste eelistamisele: Peetrilinna kuulsad arhitektid esitasid kalli ja toretseva, soomlased märksa odavama ja ka tagasihoidlikuma, aga siiski tänu kahele monumentaalsele saalikorpusele ja poolsammastele igati uhkelt mõjuva hoone. Otsustati soomlaste kavandiga tööd jätkata.

Rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võitnud Lindgren oli sel ajal Eestis juba tuntud-teatud arhitekt, Wivi Lönn aga naisarhitekt – naisel selline amet mõjus Eestis õige uudsena. Vahest imponeeris mõnda žürii liiget just Helsingist tulnud võidutöö, olid ju soomlased Eesti ühiskonnale jätkuvalt suureks eeskujuks. Tõele au andes tuleb tunnistada, et žürii koosseisu kuulus üksikute eesti meeste kõrval veel Tallinna linnainsener, baltisakslane Carl Jacoby, kaks arhitekti Peterburist, üks Soomest jt.

Märtsis 1909 kinnitas Venemaa tsaar Nikolai II Estonia teatri ehitamise osaühisuse põhikirja. Suure ettevõtmise algatajad-vedajad olid selgeks saanud, et ainuüksi peoõhtute tulu, loterii-allegri ja annetuste summadest suurt ühiskondlikku hoonet valmis ei ehita. Sihiks võeti osatähtede laiaulatuslik müük, et nii raha kokku saada. Müüki tuli paisata 50 000 osatähte, à 25 rubla, mis oli tollastes tingimustes õige suur raha. Aga just nii loodeti koguda 125 000 rubla.

Võistlustöö täiendamisel ja viimistlemisel tehti õige palju muudatusi. Väliselt jäi suuremaks muutuseks esialgsete uhkete katusekuplite muutumine üha tagasihoidlikumaks katusevormiks. Muuseas, Estonia katused meenutavad veidi kirstukaane kuju. On see omalaadne mälestus 1905. aasta I Vene revolutsiooni suurele veretööle Tallinnas, mille käigus sealsamas Uuel turul lasti maha ligi sada miitingulist?

Veel suurendati abiruume, laiendati siseõue ala ja tehti ridamisi muidki täiendusi.

Estonia ehitamine

Hoone detailne projekt sai laias laastus valmis sügiseks 1910, ent järgnevalt kulus veel üle poole aasta selle kinnitamiseks Eestimaa kubermanguvalitsuses. Siit esitati ridamisi mitmesuguseid märkusi, mis nõudis kavandite ümbertöötamist, tellijaga muudatuste kooskõlastamist jms.

Hoone ehituse tehnilise juhi vastutusrikka töö võttis enda peale insener Konrad Mauritz, kes juba aastaid varem oli olnud kogu ettevõtmise käivitamise juures. Linna gaasivabriku ja veevärgi direktorina aga ei suutnud Mauritz end mitme töö ja ameti vahel jagada.

Alates talvest 1911 juhtis ehitustöid insener Karl Ipsberg, kes tuntuks saanud ja suure raha teeninud Venemaal raudteede ehitamisel. Ipsberg kirjutas oma mälestustes riigiteenistujana tehtud kuberneri-visiidist: “Tõmbasin oma mundri selga, ordenikesed rinda ja sõitsin Toompeale kuberneri lossi.” Kui selgus, et Ips­berg hakkab Estoniat ehitama, tähendanud Korostovets, et sellise tühja asja pärast poleks küll maksnud Venemaalt siia sõita.

23. aprillil 1911 asetas Ipsberg Estonia esimese kivi kontserdisaali turupoolse alusmüüri alla. Mingit tseremooniat ei olnud, sest suvel 1910 olid võimud keelanud pidulikult nurgakivi asetamise. Kevadel ja suvel oli ametis ca 150 ehitustöölist.

Estonia Seltsi juhtkonna mureks kujunesid ehitusarved. Nagu ikka − kõik läks kallimaks kui planeeriti. Osaühisuse juhatuse esimees, silmaarst Friedrich Akel jt õhutasid eesti inimesi ikka ostma Estonia osatähti.

Septembris 1911 juhtunud õnnetuses lagunes üks müür teatrimaja dekoratsioonide juurdeehituse ruumis ning kolm-neli töölist said vigastada. Mõneks ajaks ehitustööd peatati ja asjaoludega käisid tutvumas kohtuvõimud. Eesti ühiskonnas kardeti koguni ehituse seismapanekut, aga õnneks kõik laabus.

Nii jõuti 6. septembrini 1913, mil esietendus Shakespeare’i “Hamlet”, esmakordselt eestikeelsel laval. Järgmisel päeval kõlas kontserdisaalis kontsert Eesti helitöödest, kavas Artur Lemba, Artur Kapi ja Rudolf Tobiase teosed. Estonia teatri- ja kontserdihoone oli tulnud – selleks, et jääda. Sajanditeks.

Võsu rannas avati Georg Otsa ja Mikk Mikiveri pink

Estonia teatrimaja 100. aastapäeva eel tuli tore uudis Võsult, kus eilsel muinastulede ööl avati rannas pink Georg Otsa ja Mikk Mikiveri mälestuseks. Pooliku paadi kujuline pink asub maja ees, mis algul kuulus Georg Otsale ja hiljem Mikk Mikiverile. Hoone rõdult ning nüüd ka pingilt avaneb kaunist vaade Võsu rannale, Käsmu lahele ja külale.

Armastatud laulja Georg Ots oli estoonlane 31 aastat, algul koorilauljana, hiljem solistina. Tema osatäitmisi: Pierre/Punavari (Rombergi “Kõrbelaul” 1946, 1963); Onegin (Tšaikovski “Jevgeni Onegin” 1949); Andrei (Miljutini “Rahutu õnn” 1949); Germont (Verdi “Traviata” 1950 ja 1974); Danilo (Lehari “Lõbus lesk” 1955); Figaro (Mozarti “Figaro pulm” 1958); Meelis (V. Kapi “Lembitu”); Jago (Verdi “Othello 1963); Papageno (Mozarti “Võluflööt” 1964); Porgy (Gershwini “Porgy ja Bess” 1966); Rigoletto (Verdi “Rigoletto” 1968); Olav (Aava “Vikerlased”, 1969); Cervantes/don Quijote (Leigh’ “Mees La Manchast” 1971), Rodrigo di Posa (Verdi “Don Carlos” 1971; Gianni Scicchi (Puccini “Gianni Schicchi” 1972).  Lisaks lavastas ta Kálmáni “Tsirkusprintsessi” (1964) ja Mozarti “Don Giovanni” (1975, lõpetas Arne Mikk).

Mikk Mikiveri seotusest Estoniaga: ta on lavastanud siin Eino Tambergi ooperi “Cyrano de Bergerac” ning kuulunud Estonia Seltsi juhatusse.

Head tarkusepäeva kõigile!

Tekst ja fotod: Ülla Veerg

 

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.