Blogi uudis

Rahvusooper Estonia soovib head uut aastat!

28.12.2020 / Marion Leppik

dji_0062

2020. aasta möödus teatris sündmusterohkelt. Rahvusooperit külastas 99 476 teatrihuvilist ja kokku toimus Estonias 321 etendust, kontserti, haridusprojekti ja muud sündmust. Lisaks Tallinnale anti etendusi ja kontserte Tartus, Paides, Pärnus, Põlvas, Jõhvis, Rakveres ja Haapsalus. Kõige suurema publikuhuvi pälvisid ooper „Romeo ja Julia“ ning balletid „Anna Karenina“ ja „Luikede järv“.

Eesti teatri aastaauhindade jagamisel pärjati estoonlasi kahe muusikaauhinnaga, mille pälvisid dirigent Jüri Alperten vene ooperi stiilitundliku ja sügavalt musikaalse tõlgenduse eest (Nikolai Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“) ning sopran Kristel Pärtna eripalgeliste rollide hingestatud ja vokaalselt kõrgetasemeline esituse eest (Marfa osa Nikolai Rimski-Korsakovi ooperis „Tsaari mõrsja“ ning Julia osa Charles Gounod’ ooperis „Romeo ja Julia). Septembris kuulutati 10. korda välja SEB publikupreemia tänavused laureaadid, sopran Kristel Pärtna ja tenor Reigo Tamm. Harjumaa teatripreemia pälvis 2019. aasta loominguliste saavutuste eest Eesti Rahvusballeti solist Ketlin Oja.

Tulenevalt ülemaailmsest COVID-19 pandeemiast lõppes kevadhooaeg rahvusooperi jaoks 12. märtsil Rimski-Korsakovi ooperi „Tsaari mõrsja“ etendusega. Ära jäi mais toimuma pidanud Verdi ooperi „Jeanne d’Arc“ esietendus, mis lükkus 2021/2022 hooaja kevadesse. Märtsis esietenduma pidanud Marina Kesleri ballett „Anna Karenina“ nägi lavavalgust 1. septembril, mil tähistati Marina Kesleri 50 aasta juubelit. Sellegipoolest jätkus kontserdi- ja etendustegevus virtuaalsel kujul Facebooki ja Youtube’i vahendusel.

4. aprillil kanti üle Charles Gounod’ ooper „Faust“ (lavastaja Dmitri Bertman, dirigent Vello Pähn), 11. aprillil Eduard Tubina ballett „Kratt“ (koreograaf-lavastaja Marina Kesler, dirigent Vello Pähn), 18. aprillil Erkki-Sven Tüüri ooper „Wallenberg“ (lavastaja Dmitri Bertman, dirigent Arvo Volmer), 25. aprillil Toomas Eduri/Tauno Aintsi ballett „Modigliani – neetud kunstnik“ (koreograaf-lavastaja Toomas Edur, dirigent Risto Joost), 2. mail Sergei Prokofjevi ooper „Armastus kolme apelsini vastu“ (lavastaja Dmitri Bertman, dirigent Arvo Volmer), 7. mail tähistati Pjotr Tšaikovski 180. sünniaastapäeva lühikontserdiga „Jubilate“, 9. mail kanti üle Pjotr Tšaikovski ooper „Padaemand“ (lavastaja Arne Mikk, dirigent Eri Klas).

4., 6. ja 8. mail toimusid Eesti Rahvusballeti juhendamisel virgutavate balletihommikute videoülekanded, mille raames rahvusballeti juht, tantsijad ja repetiitorid tutvustasid rahvusooperi Facebooki lehel huvilistele erinevaid harjutusi ning balleti alustõdesid. Koolide muusikatundide hõlbustamiseks ja kontakti hoidmiseks lastega tutvustati igal maikuu teisipäeval video teel lähemalt üht muusikateatrile omast valdkonda ning avati põnevaid telgitaguseid, kuhu publik tavapäevaselt ei sattu. Eetrisse läks 4 erinevat haridusprojekti: „Mis on orkester?“ „Mis on ballett?“ „Mis on ooper?“, „Mis on hääleliigid?“.

Maist kuni augusti lõpuni jäi statsionaaris ära 80 etendust, 7 väljasõiduetendust ning 36 haridusprojekti.  Sügishooajaga alustati augusti lõpus. Esimene publikuga toimunud üritus Vana Tallinn Gala oli laval 29. augustil. Toimusid ka kevadel ärajäänud Georg Otsa Gala kontserdid nii Tallinnas kui Pärnus. Sügisel sai täissaalidele mängida kuu aega: septembri teisest poolest piirati saalitäituvust 750 inimeseni, 28. novembrist hakkas kehtima 50% täituvuse piirang.

  1. aastasse jäävad ka rasked kaotused: 26. augustil lahkus pärast pikaajalist haigust armastatud dirigent Jüri Alperten ning 2. detsembril Estonia teatri kauaaegne solist Hans Miilberg.

Suvel võttis teatriohjad peadirektor Aivar Mäelt ajutiselt üle tehnikadirektor Taivo Pahmann. Novembris valis rahvusooperi nõukogu teatrile uue peadirektori. 18 kandidaadi hulgast osutus valituks Ott Maaten, kes asub tööle 1. jaanuarist 2021. Jaanuaris on oodata ka uue aasta esimest esietendust – 29. jaanuaril jõuab publiku ette Verdi „TrubaduurNeeme Kuninga lavastuses. Kevadhooajal saavad lavaküpseks veel Mozarti „Idomeneo“ (lavastaja Veiko Tubin, dirigent Risto Joost) ja Maurice Raveli muusikal põhinev erinevaid žanre sünteesiv „Ravel : Ravel“ (loominguline meeskond: Mart Kampus, Liina Keevallik, Renate Keerd ja dirigendid Arvo Volmer ning Kaspar Mänd). Hooaeg lõpeb hoogsalt: mai lõpus esietendub Lehári operett „Lõbus lesk“, lavastajaks André Heller-Lopes Brasiiliast ja muusikajuhiks Kaspar Mänd.

Rahvusooper Estonia tänab lõppeva aasta eest oma publikut, ilma kelleta teater ei eksisteeriks, ning teeb sügava kummarduse oma pikaajalistele koostööpartneritele, kelleks on Tallink, SEB, Lexus, Kalev, G4S, Liviko, Amserv, Neste ja MyFitness, kes keerulistel aegadel jätkuvalt koos meiega on.

 

Kohtumiseni uuel aastal!

 

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.