Uudised

Järelehüüe Jüri Alpertenile

31.08.2020 / Marion Leppik

juri_alperten-3

In memoriam

Jüri Alperten 16. VI 1957 – 26. VIII 2020

Pärast pikka ja rasket haigust lahkus Rahvusooper Estonia kauaaegne dirigent Jüri Alperten. Ta oli Rahvusooperi dirigent aastast 1985, peadirigent aastail 2002–2004, muusikaakadeemia sümfooniaorkestri peadirigent aastail 1994–2000 ning Pärnu Linnaorkestri peadirigent aastatel 1998–2019. Estonias debüteeris ta juba 1982. a, dirigeerides Verdi ooperit „Attila“ (esietendus hooajal 1976/77), mis oli teose esmalavastus NSVLis. Külalisena on ta dirigeerinud kõigis olulisemates naaberteatrites, Moskva Suures Teatris, Läti Rahvusooperis, Valgevene Ooperi- ja Balletiteatris jm. Alates aastast 1979 juhatas Jüri Alperten regulaarselt Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserte, 1984. aastal tegi kaasa orkestri turnee nn kuldse ringi linnades ning 1997. aastal tõi Sibeliuse sünnikodus Järvenpääl ERSO ja RAMiga ettekandele Sibeliuse „Kullervo-sümfoonia“. Ta on juhatanud ka mitmeid endise Nõukogude Liidu orkestreid, sh Leningradi filharmoonikuid ja NSVLi kultuuriministeeriumi SOd, samuti Szombathely filharmoonikuid ja Ungari Raadio SOd, Läti Rahvuslikku SOd, Plzeňi Raadio SOd Tšehhis, mitmeid Soome orkestreid jt. Kolmel korral (1999, 2004 ja 2009) juhatas ta sümfooniaorkestreid ka laulupeol. Jüri Alperten oli ka pikaaegne ning väga armastatud õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias – tema käe all õppisid tudengid sümfooniaorkestri dirigeerimist 1993. aastast alates.

Maestro dirigeeris oma elu jooksul rohkem kui 50 lavateost – nii oopereid, ballette kui ka operette – ning tõi muusikajuhina lavale arvukalt teoseid eri žanreis. Olulisematena võib mainida Mussorgski „Boriss Godunov“, Straussi „Salome“, Tšaikovski „Padaemand“, Wagneri „Lendav Hollandlane“, Puccini „Manon Lescaut“, Glazunovi „Raimonda“, „Surma ja sünni laulud“ Singi muusikale, Bocki „Viiuldaja katusel“ jpt. Tema viimaseks tööks Rahvusooperi laval jäi üks tema lemmikteoseid, Rimski-Korsakovi ooper „Tsaari mõrsja“.

Jüri Alperten uskus, et dirigendiks sünnitakse – tema elulugu oli selle kinnituseks. Küllap oli ette määratud, et temast sai muusik perekonnas, kus ema oli pianist ja isa viiuldaja. Unistust dirigendiametist kandis ta eneses juba pisikese poisina. Lapsest peale oli ta haaratud orkestri kõlast ja helivärvide mitmekesisusest. Aga kuna kuueaastaselt veel dirigeerimist õppida ei saanud, siis alustas ta klaveriõpingutega. Klaverierialal lõpetas ta 1975. aastal Tallinna Muusikakeskkooli ja 1979. aastal Tallinna Riikliku konservatooriumi Bruno Luki klassis. Dirigeerimist õppis ta nii TRKs Roman Matsovi juures kui ka Leningradi konservatooriumis Ilja Mussini klassis. Nii sai Jüri Alpertenist mitmekülgne muusik – meisterlik dirigent, kes võis vahel enesele lubada ka seda, et mõnel kontserdil esines ta nii dirigendi kui ka pianistina.

Dirigenditöö eest tunnustati Jüri Alperteni 1997 ja 2002 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ning 2017 Pärnumaa ekspertgrupi elutööpreemiaga. 2001 pälvis ta Eesti teatri muusikapreemia, 2014 Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna ja Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia. 2009 anti talle Valgetähe IV klassi teenetemärk.

Jüri Alperteni kolleegid ja üliõpilased jäävad teda mäletama kui suurt kunstnikku, kes oli ühtaegu oma ala professionaal, aga samas ka väga hea õpetaja.

Rahvusooper Estonia
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Teatriliit
ERP
Pärnu Linnaorkester
Pärnu Linnavalitsus
Kultuuriministeerium

 

Jüri Alperteni ärasaatmine on neljapäeval, 3. septembril kell 14 Jaani kirikus. Pärast mälestusteenistust peatub matuseauto Rahvusooper Estonia ees ning muldasängitamine toimub Metsakalmistul.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.