Esileht

Kas armastus võidab kõik?

08.02.2019 / Stina Vürmer

wss_blogi

2019. aastal möödub 72 aastat päevast, mil geniaalsele Ameerika lavastajale ja koreograafile Jerome Robbinsile tuli pähe mõte tuua kaasaegsele muusikalilavale William Shakespeare’i aegumatu armastuslugu Romeost ja Juliast. Tema nägemusest võtsid tuld andekas helilooja ning dirigent Leonard Bernstein (kelle sünnist möödus tänavu augustis 100 aastat), näitekirjanik Arthur Laurents ja helilooja ning laulusõnade meister Stephen Sondheim.

Tekst: Marion Leppik
Foto: Tanel Meos

Nelikul ei tulnud ideedest puudust ja nii tegi Shakespeare’i tragöödia läbi totaalse muutumise: kahe vaenutseva aadlipere asemel pistavad muusikalis rinda eelarvamused usulisel, rassilisel ja seisuslikul pinnal. Ent tõeline armastus oli, on ja jääb.

„West Side Story“ nägi Broadwayl ilmavalgust 1957. aastal ning tõusis komeedina maailma muusikalitaevasse. Juba järgmisel aastal esietendus muusikal Londonis West Endis ning on sellest ajast peale jätkanud särava tähena oma teekonda üle kogu maailma.

Lavastaja Georg Malviuse teed ristusid muusikaliga „West Side Story“ esmakordselt 2004. aastal Wermlandi Ooperiteatris Karlstadis ning see lugu köidab tema meeli tänaseni. Malvius: „“West Side Story“ tõi esimese muusikalina lavale sotsiaalsed probleemid – töötuse, pagulasküsimused, vägivalla – ning tegi seda kaasaegses võtmes. Sama haarav on ka muusika ise, mis põhineb klassikal, aga on mõjutatud džässist, latiinomuusikast jne. Väga oluline on siinjuures ka Sondheimi ja Bernsteini, õpilase ja õpetaja koostöö, milles kohtuvad kaasaegne ja klassikaline muusika. On isegi arvatud, et „West Side Story“ üks parimaid lugusid „A Boy Like That“ ongi Sondheimi kirjutatud.“ Malviuse sõnul köidab teda „West Side Story“ juures kõige enam sõnateatri ja kõrgetasemelise muusikateatri kooslus. „Kuidas see kõik kokku on pandud, see on lihtsalt geniaalne! Ja loomulikult on selle lavastamine väga suur väljakutse.“

Eestis on „West Side Storyt“ seni lavastatud neljal korral. Esmalavastamise au kuulub seejuures samuti Estonia teatrile. 1964. aastal jõudis muusikal meie publiku ette nime all „West Side’i lugu“, lavastajateks Vello Rummo ja Helmi Tohvelman ning dirigendiks Eri Klas. Kaasa tegi lavakunstikateedri II lend ning peaosades särasid Harri Vasar (Tony) ja Helgi Sallo (Maria). Sellest lavastusest räägib teatriüldsus legende tänaseni.

Rahvusooper toob maailmakuulsa muusikali taas lavale 2019. aasta maikuus. Tuttava ja tundmatu kõrgetasemeline ühendamine on seejuures ka teatri omapoolse nägemuse aluseks. Nii jõuab publiku ette suisa kaks lavaversiooni: eestikeelne ja ingliskeelne.

Uuri lisaks  

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.