Esileht

Kuidas sündis lugu Eesti Tuhkatriinust

25.09.2018 / Stina Vürmer

katariina_artikkel

Alates 28. septembrist saab balletipublik taas kaasa elada tõestisündinud armastusloole  Tauno Aintsi ja Toomas Eduri balletis „Katariina I“ . Ballett räägib külatüdrukust, kellest saab suure impeeriumi keisrinna. See on uskumatuna näiv armastuslugu Venemaa karismaatilise keisri Peeter I ja lihtsa Eesti neiu vahel.  Koreograaf ja lavastaja Toomas Edur ning helilooja Tauno Aints räägivad teose sünnist lähemalt.

Kuidas tuli mõte teha ballett Katariina I-st?

Tauno Aints: Mõte, et koostöö võiks jätkuda, pakkus Toomas välja juba siis, kui „Modigliani“ sai lavaküpseks. Ega me täpsemalt ei rääkinud, kuid ühel hetkel vaimustas meid mõlemaid idee väga suuri muutusi võimaldavast dramaturgilisest plaanist. Justkui Tuhkatriinu lugu, millel ühe legendi kohaselt on Eesti või siis Liivi juured.

Toomas Edur: Otsisime Taunoga lugu, mida sobiks kinkida Eesti Vabariigile sünnipäevaks. Mulle meeldivad lood päris inimestest, ka „Modigliani – neetud kunstnik“ oli sellest soovist kannustatud. Seega püüdsime leida tõestisündinud lugu, mis oleks eriline. Kui Tauno luges kusagilt, et Katariina I oli tegelikult Rõngu Marta, hakkasime seda võimalikku liini uurima. Kohtusime ka Jüri Kuuskemaaga, et otsida faktidele kinnitust. Nii tekkis justkui pildikeste kogum Katariina elust. Meie keskendume tema inimlikule küljele ja armastusloole Peeter I-ga. Mind huvitas, mis oli temas erilist, et ta suutis sellise võimsa mehe iga tuju kontrollida ja kõigile, kellega kohtus, meeldida.

Mis selles loos inspireeris looma? Mis oli see, mis pani silmad särama?

T. E.: Et see on tõestisündinud Tuhkatriinu lugu – ühest külatüdrukust saab suure impeeriumi keisrinna! Mõtlesime Tauno ja Irinaga balletile erinevaid pealkirju, nagu näiteks „Eesti Tuhkatriinu“, „Mitte välja mõeldud lugu“, „Kroonitud pükstepesija“, sest kui Katariina oli veel Rõngu Marta, siis oli ta pesupesija. Meil on laval ka Pruti sõjakäigust see moment, mil Katariina näitab üles julgust ja nupukust ning päästab tuhandeid inimesi, nende hulgas oma kalli Peetri, ostes vene sõjaväele ehete eest taganemistee.

T. A.: Võimalus töötada koos rahvusballeti ja rahvusooperiga on see, mis paneb minu silmad särama. Loomulikult suure, kahevaatuselise jutustava balleti muusikaline ülesehitus on väga inspireeriv: mitmesuguste karakterite ja situatsioonide muusikaline loomine, teemade areng ja taaskasutus pakub heliloojale väga palju. Lisaks ajaloohuvi, mis on saatnud mind lapsepõlvest peale, inspireerib looma ja fantaseerima muusikas. „Katariina I-s“ kajastub see näiteks rahvaviisipärases meloodias, mille sõnad on pärit liivi keelest. Otsisin teksti, mis looks seoseid, kuid ei omaks väga konkreetset tähendust ja pöördusin liivlanna Julgi Stalte poole, kes pakkus välja fraasi „Lelu uhu“. Seda laulab lavastuses Cätlin Mägi.

„Modigliani – neetud kunstnik“ oli teie esimene koostöö. Tundub, et olete leidnud hästi töötava neliku – Edur/Aints/Müllerson/Keevallik.

T.E.: Mulle väga istus meie koostöö „Modiglianiga“, mõistame üksteist väga hästi. Võime teha kriitikat, mis tiivustab ja viib edasi. Oleme paindlikud ja töötame sümbioosis, kuulame üksteist. Näiteks, kui hakkasin lavastama, muutus selle käigus mõnikord libreto või muusika, ja vastupidi. Mõne stseeni muusika inspireeris teistmoodi lavastama.

T.A.: Koostöö „Modiglianiga“ andis mulle erakordse kogemuse. Ma ei saa öelda, et „Katariina“ kirjutamine oleks nüüd selle võrra kergem olnud, aga tuttavam kindlasti. Ühiselt läbielatud lavastuse valmimise protsess andis palju juurde teineteise tunnetust.

Koreograafi jaoks on suur kingitus see, kui heliloojaga saab teha jooksvalt koostööd. Miks see on oluline?

T. E.: Mõnikord tõlgendame emotsioone või sündmusi erinevalt ja siis on hea leida tasakaal tõlgenduste vahel. Näiteks olen palunud mõnd emotsiooni veidi tagasi tõmmata, kuna see ei lähe kokku laval toimuvaga või vastupidi, midagi võimendada. Tegelikult on väga tore koos luua atmosfääri, helipilti. „Modigliani“ ajal ei julenud ma alguses kriitikat teha, sest ma ei teadnud, kuidas Tauno sellele reageerib. Kuid sain peagi aru, et ta ei näinud selles pahatahtlikku kriitikat, vaid võimalust koos edasi minna ja mõista, mida laval öelda tahan. See on eriline oskus näha kriitikas koostöövõimalust. Olen tänulik, et ta on minu nägemust usaldanud.

Milline koreograaf-lavastaja on Toomas?

T. A.: Koostöö Toomasega inspireerib mind väga. Helilooja on reeglina oma muusikaliste otsuste ja tunnetusega üksi. Lavastajana on Toomas väga musikaalne – see on tõeliselt rikastav. Kui protsess käib, on materjal mõnda aega sellises poolfabrikaatses olekus: ma pakun välja teemad, mis saavad muutuda ja areneda, et täita maksimaalselt oma ülesannet lavateose dramaturgias. Täpne kujunemine sõltubki nüüd koreograafiast ja nendest ideedest, mis kokku moodustavad pildi laval.

Mida naudid kõige enam teatrile komponeerides?

T. A.: Võimalus süveneda ja pühendada ennast ühele teemale, võimalus töötada koos ühise õnnestumise nimel ning saada osa väikesest maailmaloomisest on suur ja eriline tunne. Seda nii töötamise ajal kui ka pärast. Kõige rohkem pakub rahuldust olukord, mil teatrile komponeeritud muusika saab küpseda mitme hooaja vältel.

Kas ja kuidas on sinu helikeelt mõjutanud rock-muusika taust?

T. A.: Ma arvan, et rütmikasutus ja muusikaline kihilisus on osaliselt seotud ansamblikogemusega. Kindlasti muusikalise ülesehituse olemus ja side tegelikkusega on pärit pigem rock-muusika maailmast, mitte ei esinda mõnda kaasaaegset voolu. Ma kindlasti ei alahinda kaasaegse muusika väljendusvahendite võimalusi, kuid mulle meeldib osa saada ilust, mida suudab interpreet anda traditsioonilisest pillikasutusest väljumata. Kuidas täpselt kõik eelnev kogemus kujuneb uueks muusikaks, on muidugi müstika.

Mida tahad, et sellest teemast jääks publiku hinge helisema?

T. E.: Teater peab tekitama kõrgendatud tunde, katarsise. Ükskõik, mis žanri teater. Ka kaasaegse tantsu puhul võib sageli imetleda kasvõi liigutuste ilu, musikaalsust. Peab midagi olema nii hingele, silmale kui ka kõrvadele … Ka kurbuses on ilu, mis tõstab argipäeva rutiinist kõrgemale. Klassikaline muusika ja tants pakuvad võimalust lasta end sügavuti puudutada millestki ilusast.

T. A.: Armastus ja huvi oma maaga seotud lugude vastu heliseb kindlasti kaunilt.

Lavastuse lisainfo.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.