Esileht

Maagiline ja intrigeeriv orkestrimaailm

30.04.2018 / Stina Vürmer

aken_blogi

Kas teate, kuidas kõlab tšembalo või orel ning millist muusikat saab teha kirjutusmasina ja liivapaberiga? Oma seiklusrohkel teekonnal Estonia teatris on Georg Udukübar avastanud nii mõndagi toredat. Eriti meeldib talle orkester, kus on väga palju huvitavaid ja erilise kõlaga pille. Estonia teatri uues kontsertetenduses „Aken orkestrimaailma“ saavad noored tutvuda erinevate pillide ja nende ajalooga. Järgnevalt avab dirigent Kaspar Mänd orkestrimaailma sisu ja hinge.

Mida kujutab endast haridusprojekt „Aken orkestrimaailma“?

„Aken orkestrimaailma“ on omamoodi järg 2012. aastal valminud lavastusele „Aken ooperi- ja balletimaailma“. Kui tookord keskenduti rohkem laval toimuvale ja mõtestati lahti laulu ning tantsuga seonduvat, siis seekord tõusevad orkestriaugust kõik pillirühmad oma erinevates värvides ja kõlades noore publiku silme ette. Oluline roll selle kõige vahendamises lasub Georg Udukübara õlul. See kummalise nimega uudishimulik tegelane on Anatoli Tafitšuki kehastuses ETV saates „Georg Udukübara aaria“ varemgi Estonias ringi seigelnud. Nüüd on aeg küps elavas esituses lavalaudadele astuda ning publikule põnevaid instrumente tutvustada. Loomulikult ei tahaks kõiki üllatusi ette paljastada, aga on mõistlik välja öelda, et tunniajast etendust ilmestavad kõikvõimalikud moodsad tehnilised lahendused, mis ei lase igavust tunda ka kõige püsimatul ja siiani klassikalisest muusikast kiivalt kaugelhoitud rüblikul!

Miks tundsite vajadust seda teemat laiemalt avada?

Rahvusooperi jaoks on lapsed ja noored olnud alati erakordse tähtsusega. Usun, et kui NUKU välja arvata, siis ükski teine teater Eestis ei panusta niivõrd süsteemselt ja järjekindlalt publiku järelkasvu koolitamisse ja julgustamisse. Orkester on tantsu- ja lauluteatri lahutamatu ning väga oluline osa. Täpset protsenti ei oska keegi öelda, kuid võib arvata, et umbes poole kogu muusikateatri tervikmuljest tuleb orkestrilt. Usume siiralt, et „Aken orkestrimaailma“ saab olema sõna otseses mõttes äratav kogemus paljude avastamata annete jaoks ning samal ajal hindamatu lisamaterjal üldhariduskoolide muusikaõpetajatele või lapsevanematele, kelle jaoks intelligentsete inimeste kasvatamise juurde käib harjumus regulaarselt teatrit külastada.

Kuidas on praegu järelkasvuga lood, kas noori pillihuvilisi tuleb peale?

Järelkasvu on, tõsi küll, tihtipeale lapsevanemad soovivad, et laps käiks lisaks pillitunnile veel ka trennis ja muudes ringides, oleks aktiivne ja areneks mitmekülgselt. See võib jällegi last kurnata ja lõpuks ei pruugi enam huvi jaguda. Pillimäng nõuab palju kannatlikkust, kuid seda toredamad on õnnestumised. Ja orkestrimäng on seda huvitavam, et seal mängivad kõik pillid koos ja erinevaid kõlavärve ja kombinatsioone on väga palju!

Millised on populaarsed pillid, mida õppima minnakse?

Arvatavasti ikka viiul ja klaver, need on alati olnud nii laste kui lastevanemate seas populaarsed. Kuid paljud õpivad ka kitarri, saksofoni… On palju pille, milleni jõudmiseks peab alguses muu pilli peal harjuma ja kasvama. Ei saa esimese asjana hakata orelit õppima, kui jalad veel pedaalideni ei ulatu. Või näiteks tuubat.

Millised pillid on vaeslapse staatuses ehk et milliste pillide õppimisele suurt tungi pole?

Oboe- ja fagotiõpilasi on vähe, ometi on need väga ilusa kõlaga pillid ja neile on kirjutatud ka palju toredat repertuaari. Orkestris on mõlemal pillil väga oluline roll kanda. Neid ei ole muidugi lihtne alustada ning ega ka pille vabariigi peale üleliia palju ole. Kuid hiljuti käivitatud programmiga „Igal lapsel oma pill“ on paljud muusikakoolid saanud endale uusi pille juurde, nii et lapsel oleks võimalik õppida just seda instrumenti, mis talle huvi pakub, ja mille mängijat ka tarvis oleks.
Milline näeb välja sümfooniaorkestri liikme argipäev?

Tavaliselt valmistutakse sümfooniaorkestriga nädala jooksul saabuvaks kontserdiks, tehakse proovi uute lugudega, harjutatakse iseseisvalt ja siis proovitakse kokku. Rahvusooperi orkester töötab teisiti, sest teatrimajas on etendused igal õhtul. See tähendab, et hommikuti toimuvad orkestriproovid, kus harjutatakse uusi lugusid, mis varsti on lavale jõudmas või siis harjutatakse neid lugusid, mis on varem juba repertuaaris olnud, kuid pole mõnda aega mängitud. Lisaks omavahelisele koosmängule peab muusika ka lavaltoimuvaga kokku klappima. Nii et erinevaid tahke, millega peab arvestama, on palju. Ja õhtul on etendus. Teatri orkestrandi töö teeb huvitavaks see, et igal õhtul on erinevad etendused. Täna mängitakse balletti, homme ooperit, siis näiteks lasteetendust „Karlsson katuselt“, ja siis jälle midagi hoopis neljandat. Iga päev erinev lugu!

Palju ühel orkestrisse kuuluval liikmel tööga seonduvat reisimist ette tuleb?

Enamasti antakse kontserte ikka kodupublikule, kuid hooajas vähemalt paar korda käiakse ka välismaal esinemas. Rahvusooperi orkester on viimastel hooaegadel külastanud nii lähinaabrite ooperimaju kui ka käinud kaugemates maades: Iisraelis, Türgis… Ooperitrupiga reisimine on väga suur ettevõtmine, sest lisaks inimestele ja pillidele peavad kohale jõudma ka lavakujundus, rekvisiidid ja kõik muu.

Artikkel ilmus ajakirja Pere ja Kodu aprillikuu numbris.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.