Esileht

Millest kõneleb meile orkester?

23.03.2018 / Stina Vürmer

untitled-1

Mõista-mõista, mis see on: parterist ei näe, aga kuuleb küll? Õige vastus on orkester. Etenduse ajal on just orkestrist tulvav muusika see, mis annab laval jutustatavale loole lisadimensiooni – selle, mis poeb hinge ja ütleb enam kui ükskõik mitu sõna. Sel hooajal on teatri mängukavas mitu teatriprojekti, mis tutvustavad just seda müstilist ja kaunist kooslust. 5–12aastastele lastele on juba mõnda aega Estonia talveaias kavas „Orkestrimäng“ trompetirühma kontsertmeistri Priit Aimla juhendamisel. 8. aprillil esietendub teatrisaalis „Aken orkestrimaailma“, mille on kokku pannud ja lavastanud Mart Mikk. Oma muljeid orkestrist nõustus Estoonlasega jagama ka Estonia teatrimajja ära eksinud ja orkestrisüvendisse sattunud tõusev täht Georg Udukübar.

Foto: Pille Riin Pettai

Priit Aimla:

Mis mängu mängib orkester? Eks ikka kuulamis- ja vaatamismängu. Selleks, et paremini mõista, millest orkester kõneleb, mängime talveaias „Orkestrimängu“ ja teeme koos publikuga rännaku pillide ja muusikamaailma. Kas orkestrimäng on pikoloflöödi linnuhäälne sädin, timpani kõuemürin, kuninglik trompetisignaal, tuuba karulaul või mandoliini trillerdus? See on pillide kooskõla, mis haarab kaasa plaksutama, laulma ja tantsima. Kui muusikat südamega kuulata, jutustavad pillid meile põnevaid lugusid. Kutsume kõiki meiega koos tuntud muusikat kuulama ja mängima orkestrimängu!

Mart Mikk:

Iga pilliga saab väljendada kõige erinevamaid meeleolusid ja kui kõik pillid koos mängivad, saab kokku nii palju värve, et orkestrit võiks võrrelda lausa mere või armastusega! Alates aprillist avab Georg Udukübar akna orkestrimaailma, kus kõiki neid värve oma kõrvaga kuulda saab. Ja mitte ainult kuulda, vaid ka näha, sest seekord tõusevad pillid sõna otseses mõttes orkestrisüvendist lavale. Kuidas sama lugu kõlab erinevate pillide esituses? Millisest vanusest alates tasub ühte või teist instrumenti õppima hakata? Vaheldust ja vaatemängulisust lisavad lauljad ja tantsijad ning otse loomulikult kõikvõimalikud tehnilised võimalused, millest rahvusooperis juba puudu ei tule.

Anatoli Tafitšuk – Georg Udukübar:

Orkester tähendab meeletut koostööd – seal ei tohi keegi eksida ja kui eksitakse, siis sõltub andeks andmine sellest, kui hea sõber sa teiste mängijatega oled! Orkestris olles tundus mulle, et see on suur-suur organism, mis töötab ühes rütmis. Minu südame panigi põksuma see, kui sain olla justkui ühe suure looma sees, osa temast, keegi, kes aitab sellel loomal liikuda. On imeline kogemus tunda, kuidas kõik töötavad ühe eesmärgi nimel – just selle konkreetse loo esitamise nimel. Veelgi imelisem on olla publiku hulgas, kuulata seda ühtsust ja saada sellest elamus!

Lugu ilmus ajakirjas Estoonlane 9. veebruaril.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.