Esileht

Estonia reisiblogi Peterburist

21.10.2017 / Ülla Veerg

rinaldo-blogi1

26. oktoober kell 11:18

Öösel kell 15 jõudis Tallinnasse viimane bussitäis estoonlasi, ligi 60 inimest, kes asusid teele otse pärast Peterburi Jaani kirikus toimunud suurepärast kontserti. Buss, mis sedakorda oli SIMPEL (või SIMPLE?) oli lihtne, aga kiire ja piiril sekeldusi ei olnud. Jaani kiriku kontserdi külalisteks olid eri maade diplomaadid ja Peterburi Eesti kogukond. Südantsoojendav oli näha rahvariietes memmesid! Kohal olid Eesti suursaadik Venemaal, Peterburi linnavalitsuse ja Maria teatri esindajad jpt. Killuke eesti ja maailma maade muusikast jõudis estoonlaste esituses tillukeses eestluse kantsis otse kuulajate südameisse. Kiidusõnu jätkus taevani! Ringreisi lõpuks jäid kõlama mitmete Peterburi hinnatud kriitikute väljaütlemised, kes tõdesid, et meie “Kratt”, “Rinaldo” ja kontsert olid nagu sõõm värsket õhku ja et selliseid kultuurivahetusi peaks tegema märksa sagedamini. Järgmise 40 aasta pärast siis jälle? Loodame, et ikka kiiremini : ) Estonia aga jätkab nüüd palavikulisel kiirusel Soome ringreisi ettevalmistusi. Soomes oleme 17.-26. novembrini ja seal on etendusi ja kontserte kokku juba kümme! Muide, poistekoor jätkab veel iseseisvate kontsertidega Peterburis. Selline siis on elu Eesti Vabariigile pühendatud hooajal Estonias. Kodulaval käivad ka etendused kogu aeg ja tulge teiegi kõigest osa saama! Balleti “Tramm nimega Iha” esietendus on juba 4. novembril. Kohtumiseni!

24. oktoober kell 23:30.

Peagi on südaöö, aga siin küll keegi ei maga. Just on lõppenud ooperi “Rinaldo” etendus ja samad sõnad nagu eilegi – täis saal ja suur aplaus! Tänased kangelased olid Monika-Evelin Liiv, Mati Turi, Helen Lokuta, Rauno Elp, Helen Lepalaan, Kadri Kipper, Juuli Lill, Mart Laur, Mart Madiste, Mati Vaikmaa, poistekoori poisid ja mimanssidest tüdrukud. Ning muidugi vaimustav orkester, mida dirigeeris Andres Mustonen. Ning muidugi vaimustavad riietajad, grimeerijad, lavameistrid, valgusmeistrid, etenduse juht jpt. Ja Liisa ikka naeratab : ) Siis kui solistid lillesülemeid vastu võtavad ja piltide jaoks poseerivad, alustatakse juba rõivaste pakkimist, korjatakse kokku meigimaterjalid, hakatakse rekasid laadima, võetakse maha näitus. Osa pille läheb homseks galakontserdiks Peterburi Jaani kirikusse ja neid minnakse veel öösel viima. Osa inimesi sõidab õhtuse bussiga Tallinnasse, osa sõidab hotelli. Seal on kohal ka juba homse kontserdi produtsent Mart Mikk. Siin aga valik pilte tänasest toredast päevast ja rõõmsatest estoonlastest.

24. oktoober kell 7:54.

Hommikust! Räägime natuke Maria teatri majast ka. Peterburi Maria teatri ajalugu ulatub aastasse 1783, mil tollasel Peterburi Karusselliväljakul avati Suur Kiviteater. Suursuguse arhitektuuri ja tipptasemel tehnikaga varustatud teater äratas avalikkuses suurt huvi. Peatselt nimetati ümber ka plats, mis kannab tänaseni Teatriväljaku nime.

19. sajandi alguses viidi teatris prantsuse arhitekt Thomas de Thomoni eestvedamisel läbi kapitaalremont, mille tulemusel muutus hoone üheks Peterburi tuntumaks arhitektuurseks vaatamisväärsuseks. Paraku hävis majesteetlik maja 1811. aastal suures tulekahjus. Teater taasavati 1818. aastal. Just tulekahjujärgset aega on peetud Peterburi Suure teatri kuldajastuks, mil lavale toodi rikkalik valik nii vene heliloojate kui ka Euroopa muusika meistriteoseid.

Aja jooksul kolis Vene Ooperikompanii teatri vastas asuvasse hoonesse, ent seegi hävis tulekahjus. 1860. aastal avati uhiuus teatrimaja, mis hakkas keisrinna Maria Aleksandrovna auks kandma nime Peterburi Maria teater. 19. sajandi lõpul tehti teatrihoones mitmeid ümberehitusi – arhitekt Viktor Schröteri initsiatiivil muudeti maja fassaad monumentaalsemaks, lisati kolmekorruseline vasakpoolne tiib ning suurendati publikuala. Samuti toodi Maria teatrisse üle seni Peterburi Suures teatris etendatud balletilavastused.

20. sajandil kandis teater mitmeid erinevaid nimesid. Alles 1992. aastal taastati algupärane nimi – Peterburi Maria teater. Lisaks ajaloolisele hoonele avati 2006. aastal kontserdimaja ning 2013. aastal Teine Lava. Teatri- ja kontserdikompleks on üks olulisemaid kultuuriasutusi maailmas, mahutades ühtekokku pea 5000 külastajat.

Praeguse kunstilise ja üldjuhi Valeri Gergijevi eestvedamisel on muuhulgas oluliseks saanud traditsioonilised heliloojatele pühendatud festivalid, Maria teatri orkestri sümfooniakontserdid, teatri omanimeline plaadifirma ja paljud teised projektid. Teatri ooperitrupis on 22 sopranit, 13 metsosopranit, 23 tenorit, 8 baritoni ning 14 bassi. Balletitrupis tantsib üle 200 tantsija.

Maria teatri majast kirjutas ülevaateartikli Alisson Kruusmaa. Rõõmsat päeva kõigile! Meie asume “Rinaldo” kallale. Muide, poistekoor jõudis eile ilusti kohale. Nende kilkeid oli hotellis õhtupoolikul kuulda : )

23. oktoober kell 21:49

Ongi esimene esinemine läbi. “Kratt” jõudis Peterburi publiku ette ja pälvis puupüsti täis saali tõsised ovatsioonid! Eesti Rahvusballett on bussis teel kodu poole ja jõuab Tallinnasse varahommikul. Kui kiiresti kõik juhtub – alles hommikul saabusid orkester, koor, dirigendid Vello Pähn ja Andres Mustonen ning teatrijuht Aivar Mäe. Suundusime TACC-i pressikonverentsi andma, kus tegime ajalugu – nende üle saja-aastase toimimise jooksul polevat veel keegi seal pressikal tantsinud! Siis kiiresti proovidesse, vahepeal hulk intervjuusid, etendus ja that’s it – juba balletitrupp kodu poole! Teatrikunst on tõesti kaduv, sellest saad sellistel hetkedel hästi aru. Aga meie tänane Kratt Patrick ütles ilusad sõnad: mõelge, kõik maailma kuulsamad tantsijad on sellel laval tantsinud ja nüüd meie ka, uhke tunne on! Hoidkem siis homseks pöialt “Rinaldole”, ainukesele barokkooperile sel hooaja Maria teatri laval!

22. oktoober kell 22:00.

Kaks esimest bussi on Peterburi jõudnud. Tehniline meeskond ja tour manager Liisa Liksor saabusid esimestena, balletitrupp teise bussiga. Oli väheke seletamist Vene piiril – no tõesti, miks peaks äkki ühekorraga Eesti kirdenurgast üritama Lux Expressi bussiga Venemaale pääseda kirev seltskond Brasiiliast, Kanadast, Austraaliast, Shotimaalt, Itaaliast, Hispaaniast, Valgevenest jm. On ju kahtlust äratav? Nii kaugelt tullakse tavaliselt üleüldse lennukiga. Igatahes üle kõik said ja siin oli kõva sõna sekka öelda etenduse juht/bussivanemal Anton Osulil. Buss oli mugav, telekad töötasid, kohvi sai ja vetsu ka – 8 tundi läks nagu lennates. 2 nendest täpsemalt öeldes paigal seistes, tollis. Aga kui WIFI on korralik ja filmid jooksevad, mida siin nutta? Ka hotell, mis ees ootas, on suurepärane nagu nimigi ütleb – Ambassador. Homme päeval saabuvad orkester ja koor ning kell 16 algab “Krati” läbimäng Maria teatri laval. Muide, homme on siinse teatri teises saalis palju kära tekitanud filmi “Matilda” esilinastus, nii et mitmed kultuurisõbrad pidid olema dilemma ees, kumba saali suunduda : ) Meedias leiavad kindlasti kajastust mõlemad teemad ja homsel AK-l tasub silm peal hoida. Ahjaa, mul oli au istuda bussis ühe homse staari, Krati osatäitja Patrick Fosteri kõrval. Just tema on fotol suure kaasavõetud veenõuga. Igasugusteks ootamatusteks tuleb ju valmis olla.

21. oktoober kell 23:26.

Rohkem kui 300 estoonlast asub homme teele Peterburi poole, et esmaspäevast kolmapäevani Maria teatris ja Peterburi Jaani kirikus etendusi ja kontserte anda. Teeme seda Eesti Vabariik 100 programmi raames ja hooaja jooksul jõuame kõikide lähinaabriteni. Viimasest Peterburi külastusest on möödas poolteist aastat, viimasest esinemisest Maria teatris aga ligi 40 aastat. Reisiblogi annab sissejuhatuseks väikese ülevaate sellest, mis aastate jooksul meid Peterburiga sidunud on.

Tihedad kultuurisidemed seovad rohkem kui poolsada aastat Estonia teatrit ja Peterburi, kus estoonlasi on alati erakordselt soojalt vastu võetud. Unustamatuid hetki on pakkunud Georg Ots, Tiit Kuusik, Georg Taleš, Anu Kaal, Margarita Voites, Hendrik Krumm, Mati Palm, Teo Maiste, Helmi Puur, Tiiu Randviir, Aime Leis, Ülle Ulla, Juta Lehiste, Tamara Soone, Elita Erkina, Kaie Kõrb, Uno Puusaag, Jānis Garancis, Endrik Kerge, Tiit Härm jpt. Läheme tagasi aastasse 1954 …

1954. aastal sõideti Leningradi, kus anti 15. aprillist kuni 10. maini kakskümmend üheksa etendust. Ooperitest olid mängukavas Mussorgski „Boriss Godunov“, Borodini „Vürst Igor“, Rubinsteini „Deemon“, Verdi „La traviata“ ja Ernesaksa „Tormide rand“, ballettidest Tšaikovski „Luikede järv“, Pugni ja Glieri „Esmeralda“ ja Eugen Kapi „Kalevipoeg“. Esinemised toimusid kolmes hiiglaslikus kultuuripalees, kus istekohti oli peaaegu kolm korda rohkem kui koduteatris. Publiku vastuvõtt oli erakordselt soe. Tiit Kuusikul tuli „Vürst Igori“ etendustel korrata Igori aariat, Georg Talešil „La traviata“ puhul Germont’i aariat ning Georg Otsal „Deemoni“ nimiosalise aariat II vaatusest. „La traviataga“ anti ka enne kojusõitu plaaniväline lisaetendus Leningradi Väikese Ooperi- ja Balletiteatri suurepärasel laval.

1961. aasta oktoobris oldi taas Leningradis ja anti kakskümmend kaks etendust. „Deemon“, lühiballetid ning kontsertprogramm mõjusid nagu soovikontserdi kava; lisaks olid kavas Verdi ooperid „Maskiball“ ja „La traviata“ ning Puccini „Boheem“, ballettidest Tšaikovski „Luikede järv“ ja Austeri „Tiina“. Kahel korral näidati ka Kálmáni operetti „Bajadeer“, peaosas Georg Ots.

Kahel korral käis Estonia Leningradis 1968. aastal, esmalt „Luikede järve“ ning lühiballettidega „Barokkvariatsioonid“ Haydni muusikale, Bartóki „Võlumandariin“ ja Gershwini „Ameeriklane Pariisis“ ja kahel korral oli kaasas Gershwini ooper „Porgy ja Bess“.

1969. aasta juunis esitati kaks lühiballettide kava Leningradis ning septembris Riias.

1970. aasta jaanuaris oldi taas Leningradis. Kolme päeva jooksul anti neli kontserti pealkirjaga „Eesti kunstimeistrid Lenini linnale“. Kava oli pühendatud Lenini 100. sünniaastapäevale, peale Šostakovitši „Andante“ olid kavas numbrid Verdilt, Donizettilt, Cilealt, Ponchiellilt, Bizet’lt, Tšaikovskilt, Rahmaninovilt ja Rubinsteinilt. Kontserdid anti Leningradi uues 4000 istekohaga kontserdisaalis. Samas saalis anti viis kontserti ka oktoobris.

31. juulist kuni 1. augustini 1974 oli Estonia käsutuses esimest korda Leningradi esindusteatri lava. Praegune Maria teater oli siis S. Kirovi nimeline. Ooperitest olid kavas Kapi „Tasuleegid“, Verdi „Trubaduur“ ja „La traviata“, ballettidest Štšedrini „Anna Karenina“, Tambergi „Joanna tentata“ ning lühiballettidest „Barokkvariatsioonid“ koos Bartóki „Võlumandariini“ ja Bizet’/Štšedrini „Carmeniga“. Neliteist etendust maailmakuulsal laval möödusid suure menuga. Anu Kaal, Margarita Voites ja Hendrik Krumm esinesid edaspidi sageli külalistena selle teatri etendustes.

1978 sõideti külla Leningradi Kirovi-nimelisele teatrile, kus oli kavas Verdi ooper „Attila“, Tambergi „Cyrano de Bergerac“, Šostakovitši „Katerina Izmailova“, Rossini „Türklane Itaalias“ ning ballettidest Sumera „Anselmi lugu“, „Aastaajad“ Vivaldi muusikale, Beethoveni „Prometheus“ ja Prokofjevi „Kadunud poeg“. Anti ka kontsert Leningradi Televisioonile.

1997. aasta kevadel toimusid Venemaal Eesti kultuuripäevad. Estonia teater esitas Moskvas ja Peterburis taas lühiballette: de Falla „Suur võlur – armastus“, Robert Northi balletid „Tütarlaps ja surm“ Schuberti muusikale ja „Blues“ mitme autori muusikale.

2011. aasta veebruaris avati Peterburi Jaani kirik, avamiskontsedil esinesid Rahvusooper Estonia solistid Heli Veskus, Oliver Kuusik ja Rauno Elp ning Kädy Plaas, Maria Šagutš (Maria teater), Rahvusooper Estonia orkester, Eesti Rahvusmeeskoor, Peterburi Jaani kiriku ja Peterburi Eesti Seltsi laulukoor Arvo Volmeri, Kuno Arengu ning Mikk Üleoja juhatamisel. Esmaettekandele tuli René Eesperelt kiriku avamiseks tellitud teos „Glorietur“ („Ülistatagu“) solistidele, meeskoorile ja sümfooniaorkestrile.

2016 sõitis Rahvusooper Estonia trupp rahvusvahelisele kammerooperifestivalile, mille raames tuli Peterburi Jaani kirikus ettekandele Hindemithi ooper „Pikk jõulueine“. Kriitikuilt laialt tunnustust pälvinud lavastus jõudis teatri kammersaalis vaatajateni 2014. aasta kevadel ning Estonia teatri grand old man Arne Mikk tähistas sellega oma 80. sünnipäeva.

Ülevaateartikli autor Liina Viru. Blogi kirjutab ja pildistab Ülla Veerg.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.