Uudised

Peaosatäitjate muudatus ooperis „Tannhäuser” 11. märtsil

10.03.2017 / Ülla Veerg

Tannhäuser_145_v

Seoses peaosatäitjate haigestumisega laulavad laupäeval, 11. märtsil Rahvusooperi Estonia „Tannhäuseri“ etendusel Tannhäuseri rolli Ivar Gilhuus Norrast, Elisabethi/Venuse rolli Bettine Kampp Saksamaalt ja Wolframi rolli Rahvusooper Estonia solist Rauno Elp.

Ivar Gilhuus (tenor)
Ivar Gilhuus õppis laulmist tuntud lauljate-pedagoogide Nicolai Gedda, Reiner Goldbergi, Peter Seifferti, Ingrid Bjoneri, Helena Döse jt juhendamisel. Ooperidebüüdi tegi ta RingsakerOperas 1984. aastal Remendadona Bizet’s „Carmenis“. Kolm aastat hiljem debüteeris ta Norra Ooperis karjasena Wagneri ooperis „Tristan ja Isolde“. Peagi kuulusid tema repertuaari mitmed solistirollid ja 1989. aastal laulis ta nimiosa Gounod’ „Faustis“. 1990–2007 oli ta Norra Ooperi solist. Alates aastast 2007 on Gilhuus vabakutseline laulja, kelle repertuaari kuuluvad Puccini Rodolfo („Boheem“), Pinkerton („Madama Butterfly“), Cavaradossi („Tosca“), Verdi Alfredo („La traviata“), nimiosad „Don Carlos“ ja „Otellos“, Riccardo („Maskiball“), Radames („Aida“), Manrico („Trubaduur“), Canio (Leoncavallo „Pajatsid“), Turiddu (Mascagni „Talupoja au“), don José (Bizet’ „Carmen“), Albert Gregor (Janáčeki „Makropulose juhtum“), Hermann (Tšaikovski „Padaemand“), Tamino (Mozarti „Võluflööt“), Narraboth (Straussi „Salome“), Wagneri Erik ja Lohengrin („Lohengrin“), Walther von Stolzing („Nürnbergi meisterlauljad“), Siegmund („Valküürid“), nimiroll „Tannhäuseris“ jpt. Viimastel aastatel on ta laulnud nimekatel lavadel: Baieri Riigiooper Münchenis, Berliini Deutsche Operis, Glyndebourne’i festivalil, Teatro Giuseppe Verdi (Trieste), Teatro Real, Gran Teatre del Liceu jt.

Bettine Kampp (sopran)
Pärast lauluõpinguid Würzburgi muusikakõrgkoolis laulis Bettine Kampp Düsseldorfi Saksa Ooperi Ooperistuudios ning Schwerini Riigiteatris ning alates 2008. aastast on ta Meiningeni Teatri solist. Ta on laulnud ka Kölni Ooperi, Hamburgi Riigiooperi, Mainzi, Dessau ja Wartburgi ooperiteatrite lavadel. Tema mitmekülgses repertuaaris on juhtivaid sopranirolle Mozartist Wagneri ja Richard Straussini. Nende hulka kuuluvad Mozarti Donna Elvira („Don Giovanni“), Fiordiligi („Così fan tutte“), krahvinna Almaviva („Figaro pulm“), Wagneri Elsa („Lohengrin“), Isolde („Tristan ja Isolde“), Elisabeth ja Venus („Tannhäuser“), Isabella („Armukeeld“), Brünnhilde („Valküür“ ja „Siegfried“), Senta („Lendav hollandlane“), samuti Verdi Amelia („Maskiball“), Leonora („Saatuse jõud“) ja Abigaille („Nabucco“) ning nimirollid Straussi „Elektras“ ja „Salomes“.

Rauno Elp (bariton)
Rauno Elp on Rahvusooper Estonia solist aastast 1992. Ta on hinnatud laulja, kelle repertuaaris on palju eriilmelisi baritonirolle nii eesti kui maailma ooperiliteratuurist. Tema repertuaari kuuluvad Mozarti don Giovanni („Don Giovanni“), krahv Almaviva („Figaro pulm“) ja Guglielmo („Così fan tutte“), Dulcamara ja Belcore (Donizetti „Armujook“), Verdi Rigoletto („Rigoletto“), Renato („Maskiball“), Germont („La traviata“), Rodrigo („Don Carlo“), Jago („Othello“) ja Amonasro („Aida“); nimiosa Hindemithi „Cardillacis“, don Magnifico (Rossini „Tuhkatriinu“), Valentin (Gounod’ „Faust“), Argante (Händeli „Rinaldo“), Jeletski (Tšaikovski „Padaemand“), Puccini Lescaut („Manon Lescaut), Scarpia („Tosca“), Marcello („Boheem“), Wagneri Hollandlane („Lendav hollandlane“), Amfortas („Parsifal“), Kurwenal („Tristan und Isolde“) ja Wolfram („Tannhäuser“), Roderick (Hindemithi „Pikk jõulueine“) jt. Ooperite kontsertettekannetel on ta laulnud Riccardo Forthi (Bellini „Puritaanid“), Wilhelm Telli (Rossini „Wilhelm Tell“) ja Zurga (Bizet’ „Pärlipüüdjad“) partiisid. Eesti muusika esitustest tõusevad esile Cyrano (Tambergi „Cyrano de Bergerac“), Wallenbergi (Tüüri „Wallenberg“), Doktori (Kangro „Süda“), Jürgeni (Tubina „Barbara von Tisenhusen“), Theodori/Hamleti (T. Kõrvitsa „Liblikas“) ja Meelise (V. Kapi „Lembitu“) osad. Elp on suure menuga kaasa teinud ka vokaalsümfooniliste suurvormide esitustel (Tobiase „Joonase lähetamine“, Mahleri 8. sümfoonia, Brahmsi „Saksa reekviem“ ja Rahmaninovi „Kellad“). Külalissolistina on Elp laulnud Oulu Linnateatri, Türgi Riigiooperi ja Läti Rahvusooperi lavadel. Ta on pälvinud mitmeid auhindu: 1993 ja 1997 I auhind Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel, II auhind rahvusvahelisel noorte lauljate võistlusel Walesis (International Young Singer of the Year 1994). 2007. aastal pälvis ta Georg Otsa nimelise auhinna muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperiosade ja kontserditegevuse eest. Rauno Elp on Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendiaat 2006 ja Eesti teatri aastaauhinna 2016 laureaat ooperi „Cardillac“ nimiosalise rolli jõulise ja veenva lahendamise eest.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.