Esileht

Rongi rattad ragisevad

09.10.2016 / Ülla Veerg

blogi

17. oktoober kell 17.31 /

Nüüd on siis üle kontrollitud. Rongi rattad ragisevad endiselt, 16-tunnise reisiga raputab mõnusalt läbi. Nostalgialaksu saab soovija sealt aga igatahes kätte. Kel aega vähe või kel merehaigus kerge tekkima, tasub lennukiga minna – lennuk lendab enam-vähem kaks tundi, sama kaua, kui rongil piirikontrollis aega läheb. Estoonlaste ajalooline Tallinn-Narva-Moskva reis on läbi. Enamus on rõõmsalt kodus tagasi, viimased saabuvad homme. Siis jääb veel oodata veoautosid ja kraam lahti pakkida/ladustada. Estonia on taas ajalukku jälje jätnud ja loonud nii olulised kultuurisillad. Aitäh Helikonile, aitäh mõlema teatri juhile, aitäh estoonlastele ja publikule! Ida-festival kogus kokku 7000 vaatajat. Reisist teeb kokkuvõtte ETV saade Mi neljapäeval, 27. oktoobril. Olge siis telerite ees. Järgmisena veerevad rattad novembri lõpus Pärnusse, Paidesse ja Jõhvi. Reisiblogi lõpetab, tänan lugejaid ja ootame teid alati Estonias!

16. oktoober kell 20.23

Käib tuuri viimane vaatus, igas mõttes. Laval on “Kratt”, nimiosas Eneko Amoros, kellel on täna sünnipäev. Palju õnne! Meie tuuri manager Kristel Konsa naeratab endiselt … : )

16. oktoober kell 12.35

Just praegu lahkume hotellist ja siia tagasi enam ei tule. Õhtul on viimane etendus, ballett „Kratt“, ja pärast seda otse rongijaama. Nagu ikka, jääb maha tehniline meeskond, et dekoratsioonid kokku korjata, autodele pakkida ja Eesti poole teele saata. Nemad tulevad alati esimestena ja lahkuvad viimastena.

Aga eilsest. Eile toimus Moskvas (üleeile Tallinnas) galakontsert „Kahe pealinna duett“, kus esinesid mõlemal pool mõlema teatri solistid. Meie soliste niitis gripp ja nii pidime abi otsima moskvalaste ridadest. See tähendas kiiret ümberorienteerumist, orkestrile nootide hankimist, uute lugude läbiharjutamist ja ühesõnaga väheke ootamatusi ja peavalu. Prooviaega kuskilt juurde võtta ei olnud. Tore, et Helikon suutis ruttu solistid leida, kavalehed muuta, tiitrid vahetada jne. Maestro Vello Pähn, lavastaja Mart Mikk ja kõik artistid andsid endast parima. Laval särasid Helen Lokuta, Rauno Elp, Pavlo Balakin, meie alaline külalissolist Marie Fajtová ja Helikoni solistid. Gala võeti soojalt vastu.

Publikust. Laupäevaõhtune galakontsert oli riietuse mõttes nagu tavaline argiõhtu. Ei mingit ülearust pidulikkust. Teksad, kampsunid ja seljakotid. Tundus ka, et tegemist ei olnud Helikoni tavapublikuga, sest hästi palju uudistati ja pildistati saali ja maja. Võib-olla turistid? Pilet galale maksis 6000 rubla, ehk umbes 92 eurot.

Eile oli estoonlastel võimalus külas käia oma suurte kolleegide juures – Bolshoi teatris. Ekskursioonid olid vene ja inglise keeles, maja väga uhke. Oma kuninglikus säras ei erinenud see minu meelest paljudest muudest suurtest ajaloolistest teatritest, uhke museaalne loss. Suures saalis 1700 kohta (meil 800), töötajaid üle 3000 (meil 460). Ja nii turvatud, nii turvatud…. Nagu ka Helikon, igal pool metsikult turvamehi, sisse pääseb ainult läbi turvaväravate ja kotid vaadatakse läbi. Muide, turistil peab ka tänaval käies pass kogu aeg kaasas olema. Võõrast keelt kuuldes võidakse küsida. Miilits ei ole ka siin enam miilits, vaid politsija.

Nalja sai ühe baleriiniga, kes ostis poest õhtuks veini. Noorelt naiselt küsiti passi, mida tal kaasas ei olnud ja siis ta hädaga esitas pensionitunnistuse : ), et vast ikka tohib. Teate ju, et tantsijad saavad varakult pensionile, oma parimas eas ja parima väljanägemise juures.

Piltidel on näha veel, kuidas koorisolist Aule Urb Bolshoi teatris laulab. On seal üks haruldase kõlaga saal, kus keskel suunaga põrandale lauldes harukordne akustika on. Nii et siis üks meist on nüüd maailmateatris laulnud. Teatri välisseinal on tahvel, mis kinnitab, et just Bolshoi teatris pidas oma elu viimase kõne 1922. aasta novembris seltsimees Lenin.

Aga Helikoni teatrist veel. Kuue mõttekaaslase poolt mõnikümmend aastat tagasi alguse saanud teater on kasvanud 600-liikmeliseks tunnustatud ooperiteatriks, mis viljeleb kaasaegsemat suunda. Palgal on 61 solisti! Moskvas on üldse muusikateatreid seitse, Helikon on Moskva linna poolt ametlikult toetatud teater. Tõsi, need suhted ei ole kogu aeg nii head olnud. Võimuvahetuse aegu peatati rahade liikumine ja uue hoone ehitus ning toetajad kogu maailmas kogusid allkirju, et toetada tegusat innovatiivset teatrit nende uue kodu ehituse lõpetamiseks. Maja sai valmis ja see on haruldaselt võluv. Kasutusel on terve kvartal, hoonete seinad on aga jäetud endisele kohale, nii on endises sisehoovis asuva saali dekoratsioonideks helendavad aknad seintel ja tähistaevas pea kohal ning mitmed tornid, võlvid ja väravad. See kõik ei ole suur (saalis on 500 kohta), aga kõik on eriliselt nutikas. Ja nutikas ka selle sõna tänapäevases tähenduses – fuajeedes helendavad kümnetes endistes akendes reklaamid, lillekimpe saab osta automaadist, rahvast lõbustavad raamaturiiulid liftides, nn petufotode seinad selfide jaoks, muusikalised veeseinad, klaasist põrandad, kust paistab maa-alune maailm jne. Väga meeldib ka see, et hästi palju on väljapanekutes austusega meenutatud endisaegseid tähti. Teenindajad on majas kõik noored mehed, enamasti lauluüliõpilased. Väga elavad, asjatundlikud ja vastutulelikud. Ahjaa, ja majas elab kolm kassi! Liiguvad vabalt ringi ja üks neist pidi käima igal õhtul laval kummardamas : )

15. oktoober kell 0.25

Ja ongi ka siin Moskvas esimene etendus läbi. Kõik läks hästi, publiku tänu oli südamlik. Ma tahaksin tsiteerida Rauno Elpi, kes ütles, et tegemist on kõige olulisema gastrolliga pärast Eesti taasiseseisvumist: me oleme ühes maailma kolmest metropolist – New York, Pariis, Moskva. Ja tasub ka veelkord meenutada, et tee siia sai äsja alguse Narvast. Lastegala kunstilise juhi Priit Aimla sõnul kulutavad Euroopa riigid miljoneid ladusamaks lõimumiseks, aga Estonia lihtsalt läks ja tegi ära. Kui Ida-Virumaa muusikaõpetajad olid algul tõredavõitu, siis programmi lõppedes nad lõid juba sisuliselt koos estoonlastega tantsu. Ja kõik olid häppid.

Reisidel juhtub alati nii mõndagi. Rongis kadus üks mobiiltelefon. Tallinnas väänas üks moskvalane jala välja. Aga Moskvas sai meie tehnikadirektor Taivo Pahmann poja isaks! Palju õnne talle! Muidugi sündis laps Tallinnas haiglas ja kahjuks ei saanud Taivo selle rõõmsa sündmuse juures viibida, aga selline see rändurielu juba kord on. Igatahes on väikemehega kõik hästi ja peagi kohtub ta oma isaga.

Homme läheb seltskond Arne Miku juhatusel suurte teatrimeeste haudadele lilli viima ja estoonlastel on võimalus ka külastada Bolshoi (Moskva Suure Teatri) uut maja. Uusi pilte on eelmise galerii lisas.

14. oktoober kell 19.56

Head sõbrad! Moskvas käib “Fausti” etendus, Tallinnas galakontsert “Kahe pealinna duett”. Ongi tõepoolest duett ja sellest räägiti väga põhjalikult tänasel ülivõimsal TASS-i pressikonverentsil. Vaadake AK-d, seal teeb Neeme Raud ülevaate. Ilmselt veel homme ka. Huvi meie teatri vastu on megasuur, telekaameraid sagib teatris ringi hulganisti ja anda tuleb üks intervjuu teise otsa. Pressikal küsiti muidugi ka riikidevahelise poliitika kohta, et siis kas nagu ikka segab see kultuurivahetust kuidagi. Dmitri Bertman vastas väga huvitavalt – kus on raha mängus, seal segab. Et nagu abieluski – kui on armastus, pole mingit jama. Kui ollakse ainult raha peal väljas, tulevad tülid ja kohtuskäik. Aga kuna ooperiteatrites kunagi raha ei jätku, siis on ainult armastus ja jama pole : ) Aga kõik inimesed, kellega räägime, ütlevad end kui ühest suust Eestit armastavat. Ja vastuvõtt siin Helikonis on suurepärane, ainult küsi ja kõik tehakse. Kuuldavasti on nii ka Tallinnas.

Meie pressikas tõsteti muide paar tundi ettepoole, et siis meile ettenähtud ajal kõneles hoopis Bolshoi ja Anna Netrebko. Noh, oleme suuremeelsed ja mõistame – sellised staarid ikkagi.

P.S. Arvake, kelle saapad ja nööbid on pildil?

14. oktoober kell 11.50

Õnnelikult Moskvas! Need, kes ootasid teekonnal aastakümneid rongi akna taga vilksatanud siniseid valge pitsäärisega katustega puumajakesi, pidid pettuma. Majakesed on euroremonditud käepäraste vahenditega ja tõelist vana vene küla ei näe enam. Teeklaasid on rongis aga endiselt metallist hoidjaga ja restoranvagun sumiseb rõõmsalt.

Bussid olid jaamas vastas, liiklus tihe ja aeglane, hotell ja vastuvõtt suurepärane! Kohe edasi – kes tearisse proovi, kes ITAR-TASS pressikonverentsile, kes filmima ja kel aega, muidugi Moskvaga tutvuma. Pildikesi ka teekonnalt vaatamiseks. Pöörake tähelepanu detailidele : ) Kirjutamiseni õhtul!

13. oktoober kell 19.06

Ongi Narvas kõik. Festival kogus ligi 3000 külastajat. Aitäh narvakatele! Palju küsiti, et kas järgmisel aastal jälle. Kuna oleme käinud sellise festivaliga juba Paides ja Kuressaares, siis arvan, et järgmiseks tuleb näiteks … Võru või Valga. Elame, näeme. Praegu aga loksub rong Moskva poole ja 1o minuti pärast võtame Narvast peale viimased festivalil esinenud estoonlased. Rongi rattad väga ei ragise, suht sujuvalt sõidab. Kupeed on väga kitsad, kogu vaguni (36 inimest) peale on koridoris üks pistik. See on muide praegu vaba : ) Anti õhtusööki kupeesse (pannkoogid kanaga, muffin, jogurt, shokolaad ja vesi), see on hinna sees. Tellimise peale tuuakse kohvi-teed, hind 130 rubla. See teeb umbes 2 eurot. 100 euro eest sai vahetada 6500 rubla. Alkoholi hakatakse restoranvagunis müüma pärast piiri. Peterburis lubatakse 17 minutiks õue. Ahjaa, meie toetajad Kalev ja Liviko olid kupeelauale valmis pannud kenad kingitused. Nii südantsoojendav! Kalevi komme jagame ka vaheajal Moskvas publikule.

Reisides väikseid segadusi ikka tekib, eriti kui 190 inimest korraga reisib. Keegi jääb haigeks, keegi kaotab viisaga passi, keegi avastab, et ta Eesti elamisluba on aegunud (kas riskida Venemaale jäämisega?), keegi tuleb lennukiga kuskilt mujalt, keegi otsustab kauemaks Moskvasse jääda jne. jne. Ja peadirigendi kingapaar võib kogemata maha ununeda…

Hetkel oleme Vene tollis. Hundikoerte asemel külastas kupeed väike armas spanjel, ukse tagant käisid ridamisi läbi tursked vormis ja vormita mehed. Neil on tõsine mure suure hulga pillide pärast ja pille uuritakse hoolega. Passid korjati ära ja neid me hetkel ootame. Kell on nüüd 20.41. Passid tagasi! Peagi algab sõit, restoranvagunis müük ja oleme levist väljas. Kuulmiseni Moskvast! Ja minge seni Helikoni galat ja “Tsaari mõrsjat” vaatama, mõned piletid on veel saada.

Kolmapäev, 12. oktoober kell 18.03

Just on lõppenud pidulik lastegala Narvas – üks olulisemaid festivalisündmusi, sest nimelt seal oli 250 Ida-Virumaa lapsel võimalus koos estoonlastega ja nende juhendamisel esineda. Lapsed valiti välja juba kevadel ja kuni sügiseni käis väsimatu meeskond Narvas nendega proove tegemas – Tuuli Potik, Priit Aimla, Triin Ella, Pavlo Balakin, Hedi Pundonen, Daniel Kirspuu, Lydia Roos ja Ülle Kogerman. Millised vapustavad noored solistid ja koorid meil laval olid ning milline orkester! Killukest sellest on võimalus vaadata pühapäeval kell 20.00 algavas ETV+ saates AK+. Loodame, et noored muusikud said veidigi aimu teatri tööst ja telgitagustest ning et nende hulgast võrsub uusi estoonlasi. Narvas on jäänud veel vaadata-kuulata ooperi- ja balletigala ning “La traviata”. Pärast “Traviatat” asjad kokku ja rongi peale. Moskvasse jõudes ootab kohe ees ITAR-TASS pressikonverents ja siis juba proov ning “Fausti” etendus. Bertmani oma lavastus impordituna Tallinnast : ) Põnev küll, kuidas see Moskva publikule eestlaste esituses meeldib. Seda saame hiljem kuulda muusikasaatest Mi, kelle meeskond reisi kaasa teeb. Ka Moskva kriitikute armee pidi olema juba suled teravaks ihunud.

Meie külalised Moskvast Helikon-Operast jõudsid täna Tallinnasse, majutusid Virus ja valmistuvad vaikselt. Neile on Eestis-käik suisa igapäevane, alles hiljuti anti etendusi Birgittal ja Saaremaal. Estonia viimane etendus Moskvas jääb aga aastasse 1989, kui kavas oli ooper “Boris Godunov”. Ootame reisi uues ja väidetavalt väga kaasaegses Venemaa rongis põnevusega. Meid on viis vagunitäit ja sõit kestab 16 tundi.

Siin aga meenutus tänasest lastegalast.

Teisipäev, 11. oktoober kell 21.30

Teine “Uinuva kaunitari” etendus on just lõppemas, kostavad viimased helid. Oo, ja juba ka braavod! Midagi pole öelda, erakordselt hea vastuvõtt on siin Narvas. Hommikuse etenduse solistid Alena Shkatula ja Denis Klimuk ütlesid, et lihtsalt tundsid publikust uhkavat head energiat ja et väga hea oli tantsida. Loodan, et Luana Georg ja Sergei Upkin tunnevad praegu saalis sama. Toomas Eduriga oli enne õhtust etendust kohtuma tulnud ligi 30 inimest ja see kohtumine oleks võinud tunni asemel vabalt ka kaks-kolm kesta, nii palju oli juttu vesta. Aitäh Sillamäe muusikakooli direktorile Vladimir Võssotskile, kes vabatahtlikuna jutuajamist modereeris! Temast on ka lastegala ettevalmistamisel hindamatu abi olnud.

Mis siis Moskva poolt kuulda vahepeal? Kaks rekkat said üle, kolmandat hoiti Vene piiril pool päeva kinni. Aga nüüd on seegi üle pääsenud. Laadimine küll hilineb veidi, aga jõuame õigeks ajaks küll. Tore segadus (mitte küll logistiku jaoks) on mister tshellodega endiselt. Tshellosid on viis ja plaanis oli neile ja nende omanikele anda invaliididele mõeldud suurem kupee, kuid see tühistati. Ei ole invaliide, ei ole ka kupeed. Tshellod ei lähe invaliididena läbi.

Ballett alustab poole tunni pärast kojusõitu. Siia jäävad veel need, kes homsel ooperi- ja balletigalal esinevad. Ja muidugi lastegala väsimatud korraldajad, orkester, tehniline meeskond ja paljud teised. NB! Kui pilte vaatate, siis pöörake tähelepanu harfi asukohale – erakordne!

Esmaspäev, 10. oktoober kell 23.45

Tegus päev on seljataga. Piletikassa Geneva keskuses avatud, beebikontserdid ja kammerkontserdid peetud, dekoratsioonikoormad maha laetud, lavale balletipõrand pandud (pealtnägija sõnul 10 minutiga!), näitus üles seatud, festival pidulikult avatud. Tunni eest jõudis kohale balletitrupp ja dirigent Kaspar Mänd, kes suundus veel vastu südaööd koos peadirektoriga Geneva keskusesse orkestri paigutust planeerima. Nagu varem välja öeldud, on homme orkestriaugust kostev sound kõigile üllatuseks, sest sealt pole ligi 40 aastat piiksugi tulnud. Ehk siis täpselt nii kaua, kui Estonia viimati Narvas etendusi andis. Balletitrupiga ühes bussis olid ka 12 balletikooli last ja omaette istekohti evisid kaks härra kontrabassi.

Vastuvõtt Narvas on venekeelne, aga väga südamlik. Piletikassasse tuli infot hankima proua, kes oli spetsiaalselt Moskvast kohale sõitnud, et meie “Uinuvat kaunitari” vaadata. Teine mäletas armastusega Hendrik Krummi, aga kohale oli tulnud hoopiski Pavlo Balakini pärast. Tõeliseks publikumagnetiks oli Narvast pärit Olga Zaitseva. Lauljaid saatis klaveril Tarmo Eespere. Lilled viiakse siin ise esinejatele kätte ja lilli oli PALJU! Beebikontsertidest ei olnud varem keegi midagi kuulnud (ka moskvalanna mitte) ja neid nauditi täiega.

Homme kell 9.00 algavad Geneva laval tehnilised tööd, samal ajal alustab Tallinnast väljasõitu orkester. Kõik see mees saab kokku kell 14, kui algab esimene “Uinuva kaunitari” etendus. Saali mahub ligi 600 inimest, mõned kohad on veel saadaval.

Kas teate, miks pillimehed söövad korraliku kõhutäie alles südaöö paiku ja mitte enne etendust? Sest täis kõht segab keskendumist ja häirib mängu. Vot seda saime täna õhtulauas teada. Ja vastuseta jäi veel küsimus, et kui rongiga Moskvasse sõites on ühes kajutis – vabandust, kupees – neli tshellomängijat, siis kuidas paigutatakse tshellod?

Pühapäev, 9. oktoober kell 20.49

Seda, kas rongi rattad tõepoolest endiselt ragisevad, saame kuulda juba algava nädala neljapäeva õhtul, sest siis asuvad estoonlased teele Moskvasse, et Helikon-Opera uues teatrimajas etendusi anda. Enne seda aga oleme tänasest kuni 13. oktoobrini Narvas festivalil “Narva täis muusikat”. Nii astuvadki osad rongi Tallinnast, osad aga peale viimast “La traviata” etendust Narvast. Oma lava loovutame äraoleku ajaks Kuldsele Maskile ja Helikoni teatrile. Suund itta on võetud niisiis juba täna, sest täna õhtul toimus Sillamäel Narva-festivali esimene kontsert “See on vaid operett”, kus särtsaka operetikavaga olid publiku ees Janne Ševtšenko ja René Soom. Klaveril saatis Riina Pikani. Priit Aimla käe all algasid ka lastegala proovid Geneva keskuse laval – siit teile mõned pildid.

Enne hommeõhtust pidulikku avamist toimuvad hommikupoolikul veel kaks beebikontserti. Õhtul saabub balletitrupp ja peagi on Narva estoonlastest tulvil – igatahes hotelli “Narva” me ära ei mahu. Nad on seal muuseas ka kõik lisavoodid käiku pannud.

Moskvasse sõidab neljapäeval täpselt 190 estoonlast, kamba peale kokku on inimesi 12 riigist – Eesti, Läti, Moldaavia, Valgevene, Venemaa, Sloveenia, Jaapan, Ungari, USA, Kanada, Suurbritannia ja Austraalia. Vahest on huvitav teada, et 53 inimest pidid enne reisi omale uue passi tegema ja täna pole veel teada, kas need homme koos viisadega tagasi tulevad … Muuseas on ka igal Moskvasse sõitval pillil oma pass. Kogu koormasse minev kraam tuli tolli jaoks ükshaaval üles pildistada ja iga ese peab tagasiteel alles olema. Rekkad koos koormatega on nii Narva kui ka Moskvasse teele asunud, kokku on neid üheksa. Ootame piirilt häid uudiseid. Muide, Narvas kehtib euro, et lihtsalt keegi küsis.

Reisiblogi peab Ülla Veerg. Fotod: Ülla Veerg.
Lastegala fotod: Tanel Meos, Tuuli Potik.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.