Esileht

Estonia restorani ajaloost

26.10.2018 / Stina Vürmer

talveaed_blogi

Sadakond aastat tagasi kutsuti Estonia restorane eestipäraselt Estooniaks ning need olid rendile antud ühele ettevõtjale. Restoranid asusid kolmes suures saalis: alumisel korrusel puhvet ehk põhirestoran, mida kutsuti Kasiinosaaliks, teisel korrusel Valge ja Punane saal, millele lisandus hiljem intiimsema miljööga veinibaar. Lisaks avati külastajatele 1921. aastal suveaed ning 1930. aastal Roheline saal. Toonase suveaia kohale rajati hiljem talveaed ja siin paikneb ka täna meie uus Estonia restoran.

20. sajandi esimesel poolel käidi peenetes söögikohtades pigem harva, ent Estonia maja oli erandiks – siinseid restorane külastas 300–400 inimest päevas, nädalavahetustel rohkemgi. Toonased poliitikud ja ametnikud kasutasid teatrit ja selle restorane suurte pidustuste ning ametlike vastuvõttude korraldamiseks. Populaarseks said kontsert-suareed, kus muusikakavale järgnes meelelahutus, laul, pillimäng ja tants: üheaegselt võis tantsumuusika kõlada lausa neljas saalis. Tänu rohkearvulisele külastajaskonnale ja menukale meelelahutusprogrammile sai Estoniast õige pea Tallinna esindusrestoran. Populaarse söögikoha reklaamtekstist võis lugeda: kui keegi einestab mõnes teises restoranis, tähendab see vaid seda, et Estonias enam ruumi polnud.

enne_sõdad3Estonia restorani menüüs olid iseloomulikud aastaaegadega seotud rahvuslikud road. Publik oli harjunud etenduse vaheajal restorani külastama, et rüübata õlut, süüa suupisteid või võtta üks 25-sendine naps. 1931. aastast hakati Valges saalis pärast etendust serveerima spetsiaalseid teatriõhtusööke. Menüüs oli borš bortschok diables, pearoog à la polonaise või kana marechal ja magustoiduks õunad à la kardinal. Hilistest õhtusöökidest tingituna sai Estonia restorani Valge saal 1934. aastal ametliku loa olla avatud lausa kella kuueni hommikul.

Restoranid hävisid ühes teatrihoonega 1944. aasta pommirünnakus. Maja küll renoveeriti ja taasavati 1947. aastal, kuid seal ei olnud enam äri- ega restoraniruume. Kogu nõukogude aja tegutsesid teatris kohvikud ning töötajate einela. Arhiivides selle aja toitlustuse kohta märkimisväärseid tähelepanekuid ei ole. Taasiseseisvunud Eestis anti toitlustamine teatrimajas rendile, 2006. aastal otsustas teater aga kohvikute ja söögitoa haldamise enda kätte võtta. Päevane külastajate arv ulatub täna 500 inimeseni.

Olete oodatud väärika ajaloo ja põneva tänapäevaga Estonia restorani!

Tere tulemast!

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.