Uudised

Eesti Rahvusballett tähistab Juta Lehiste juubelit, müügile jõuab raamat ja DVD “Juta Lehiste”

09.06.2016 / Ülla Veerg

Kratt

9. juunil tähistab Eesti Rahvusballett „Modigliani – neetud kunstnik“ etendusega kauaaegse legendaarse tantsija Juta Lehiste 75. sünnipäeva. Juta Lehiste puhul on tegemist väga erilaadse andega, keda oleks raske suruda range klassikalise tantsu kaanonitesse. Ere isiksus, tugeva nüüdiskunstniku närviga – sellisena leidis Lehiste 1960. aastate teisel poolel endale koha mitmetes tänapäeva heliloojate-ballettmeistrite töödes. Kunstnikuna oli tema haare väga lai – dramatismist-traagikast kuni groteskini välja. 25 aastat kestnud teatriteel lõi Juta Lehiste üle 40 eriilmelise rolli. Neist eredaimana jäävad balletilukku Kratt, Prostituut „Võlumandariinis“, Joanna „Joanna Tentatas“ ja Naine samanimelises monoetenduses, mille Lehistele lavastas Mai Murdmaa.

Tänase juubelietenduse eel jõuab teatris müügile raamat „Juta Lehiste“, mille on välja andnud Eesti Teatriliit. 176-leheküljeline rohkete fotodega illustreeritud raamatuga on kaasas ka DVD eredamate hetkedega lehiste tantsuloost.

Juta Lehiste on sündinud 23. juunil 1941. aastal Pärnumaal. Balletikooli astus ta 1953. aastal, mille lõpetas 1960. aastal hinnatud balletipedagoogi Lia Leetmaa klassis. Kooli lõpetamise järel alustas Lehiste tööd Estonia teatris, kus töötas solistina kuni aastani 1985. 1972. aastal lõpetas Juta Lehiste Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna kaugõppeosakonna inglise keele ja kirjanduse erialal. Pärast teatritööd õpetas Juta Lehiste aastatel 1987–2009 Tallinna Ülikooli koreograafiaosakonnas klassikalist tantsu.

Fotol Juta Lehiste Krati rollis (1966). Foto: Rahvusooper Estonia arhiiv.

Juubilari olulisemad rollid:

Ameeriklanna Grinblatsi balletis „Rigonda“, lavastaja H. Tangijeva-Birzniece (1960)
Saarepiiga Kapi balletis „Kalevipoeg“, lavastaja V. Burmeister (1961)
Printsess Stravinski balletis „Lugu sõdurist“, lavastaja E. Suve (1963)
Medeia Barberi balletis „Medeia“, lavastaja M. Murdmaa (1966)
Kratt Tubina balletis „Kratt“, lavastaja E. Suve (1966)
Myrtha Adami balletis „Giselle“, lavastaja N. Ulanova (1966)
Coppélia Delibes’ balletis „Coppélia“, lavastaja M. Murdmaa (1967)
Küürselg-sälg Štšedrini balletis „Küürselg-sälg“, lavastaja E. Suve (1967)
Prostituut Bartoki balletis „Võlumandariin“, lavastaja M. Murdmaa (1968)
Pariisitar Gershwini balletis „Ameeriklane Pariisis“, lavastaja M. Murdmaa (1968)
Carmen Bizet’ ja Štšedrini balletis „Carmen“, lavastaja E. Suve (1969)
Joanna Tambergi balletis „Joanna Tentata“, lavastaja M. Murdmaa (1971)
Tamara Tsintsadze balletis „Deemon“, lavastaja E. Suve (1972)
Kaunitar Prokofjevi balletis „Kadunud poeg“, lavastaja M. Murdmaa (1975)
Kuradike Petrovi balletis „Maailma loomine“, lavastajad V. Vassiljov ja N. Kassatkina (1976)
Kolmikosa Turueit, Lise ja Nõid Sumera vballetis „Anselmi lugu“, lavastaja M. Murdmaa (1978)
Eksinud neiu Tormise kantaat-balletis „Eesti ballaadid“, lavastaja M. Murdmaa (1980)
Nõid Madge Løvenskioldi balletis „Sülfiid“, lavastaja O. Vinogradov (1982)
Juta Lehiste loominguline õhtu „Tantsib Juta Lehiste“, lavastajad M. Murdmaa ja K. Saareke (1983)

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.