Esileht

Intervjuu teatrijuhi Aivar Mäega

11.03.2016 / Stina Vürmer

aivar_blogi1403

Kuidas iseloomustaksid rahvusooperi 111. hooaega? Mida tasub publikul tähele panna?

Ees on põnev tantsusügis. Meie orkestri ja tantsijate jaoks on väärikaks väljakutseks balletiõhtud: MacMillani „Laul maast“ Mahleri muusikale, Kudelka „Aastaajad“ Vivaldi muusikale ja Eduri „Vaikivad monoloogid“ eesti heliloojate teostele. Ooperitest esietendub septembris „Lendav hollandlane“. Estonia on Wagneriga jõudu katsunud ennegi, kavas on olnud „Parsifal“, „Tristan ja Isolde“ ning „Tannhäuser“, viimane pälvis Eesti teatri aastaauhindade jagamisel 2014. aasta parima lavastuse tiitli. „Hollandlase“ puhul mõtleme ka neile eesti lauljatele, kes esinevad maailmalavadel – näiteks Ain Angerile. Lavale toob selle ooperi väga huvitava käekirjaga itaallanna, Pamela Recinella, kelle ideed ja lavastusplaanid on rabavad. Aastavahetuse ball möödub seekord 1930ndate atmosfääris. See oli aeg, kus kõik oli hästi, rahvas oskas elu nautida ja pidutseda. Usun, et stiilipidu on publikule mõnusaks vahelduseks, ja et sel õhtul saab näha palju kauneid õhtutualette.

Mida huvitavat leiavad repertuaarist pere nooremad liikmed?

Lastele on võlusõnaks „Karlsson katuselt“, mis käesoleva hooaja lõpuni on välja müüdud. Nüüd on ka järgmise hooaja piletid saadaval, seega ei tasu pikalt mõelda. Novembris tuleb pisematele välja „Sipsik ja vana aja asjad“. Kammersaalis tegutseva Sipsiku seiklused toob lasteni lavastaja Kati Kivitar, kelle nägemuses ärkab ellu Leino Rei dramatiseering Eno Raua armastatud lastejutust. Lavastuses kõlab elav muusika, heliloojaks on Katri Rebane. Anu ja Mardi rollides on Külli Teetamm ja Andero Ermel.

Rahvusooperil on suur seltskond operetisõpru. Mis peaks nende tähelepanu pälvima?

Üle 60 aasta on taas laval Zelleri „Linnukaupleja“. Muusikaliselt on see väga tugev operett, mis nõuab head vokaalset taset ja suurepärast näitlejameisterlikkust. Just näitlejameisterlikkuse osas pakub see teos meie lauljatele hea väljakutse ning annab võimaluse arenemiseks. Lavastajaks on Marko Matvere.

Kas etendusi jagub ka teistesse linnadesse?

Suureks proovikiviks on festival Narvas, pärast mida sõidame kohe edasi Moskvasse. Narva programm on võimas – alustame kontsertidega kõige pisematele ja lõpetame ooperigala, „La traviata“ ja „Uinuva kaunitariga“. Moskvas ootab meid Helikoni uus teatrimaja. Kavas on „Faust“, „Kratt“ ja ooperigala koos Helikoni lauljatega.

Kui mõelda nendele lavastustele, mis on juba mängukavas – kas on midagi sellist, millele võiks eriti tähelepanu pöörata?

Üheks selliseks on kindlasti Hindemithi „Cardillac“, mis võib oma harjumatu helikeelega publikut üllatada. Samas on kõik, kes seda näinud, täiesti vaimustuses. „Cardillac“ on dramaturgiliselt väga hästi üles ehitatud, suurepärase libretoga, mis meenutab head kriminulli – kõik see teeb teose väga hästi jälgitavaks. Või siis „Kratt“ – huvi on väga suur! Täna on „Kratile“ pileteid saada üsna keeruline, n-ö ainult tutvuse kaudu. Soovitan kiiresti sügiseks piletid ära osta.

Lõpetuseks, mida soovitad teatrikülastajatele?

Soovitan külastajatel olla järjekindel. Kui esimesele välja valitud etendusele piletit ei saa, võtke teisele. Kõik mängukavas olev väärib vaatamist. Lisaks soovitan tegutseda just praegu – parim valik ja head istekohad sügiseks on nüüd saadaval.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.