Blogi uudis

Antiiktragöödia valguses – „Medea“ rahvusballeti laval

04.02.2016 / Stina Vürmer

medea_blogi

Intervjuu “Medea” koreograaf-lavastaja Gianluca Schiavoniga
Tekst: Liina Viru

Miks otsustasid luua balleti Medea müüdi ainetel?
Valisin Medea müüdi, sest naise jõud ületada emainstinkt ja tappa oma järeltulijad, on šokeeriv. Tundub uskumatu, et petmine, hülgamine, lahutamine ja üksindus võivad inimsüdamele sellist laastavat mõju avaldada. Julm mõrv ei ole põhiline, mis Medea loo minu jaoks huvitavaks teeb. See ei erine väga sellest, mida tänastes uudistes räägitakse hullumeelsete emade kohta, kes oma lapsi tapavad. Medea tegu pole sooritatud ainult sõgeduse ajel, vaid johtub valusast arutelust: see on halastamatu epiloog naise loole, kes armastuse pärast jätab kodumaa, reedab isa ja tapab oma venna. Seepärast on Medea, nagu ka Korintose kuninga Kreoni tütar Glauke, üks esimestest patriarhaalse ühiskonna ohvritest – ühiskonna, mis oma eesmärkide saavutamisel on alati armastust kurjasti ära kasutanud. Medea kättemaks on meeleheitliku naise tegu, kes ei taha jätta oma lapsi riigi meelevalda, mis neid ei armasta ega kaitse. Liiatigi on see võimalus võtta nad mehelt, kes on ta reetnud ja pannud reetma oma peret.

Sobiva muusika leidmine oli pikk ja keerukas protsess. Tahan, et see ei kommenteeriks ainult hetkesündmusi, vaid annaks aimu ka tulevikust – otsisin kontraste, et publik tunnetaks üheaegselt nii ilu kui ka alateadlikult groteski ja peatselt saabuvat tragöödiat… Need tunded on olemas Stravinski ja Schnittke loomingus.

Müüdist on loodud palju versioone. Milline on sinu oma?
Mind on huvitanud kõik versioonid Medea müüdist, sõltumata žanrist – eeskätt Euripidese näidend, samuti Pier Paolo Pasolini 1969. aastal ja Lars von Trieri 1988. aastal linastunud samanimelised filmid. Analüüsisime koos libretisti ja näitekirjaniku Marco Gandiniga neid teoseid ja lõime oma versiooni. Tegelaste iseloomustamisel on oluline ka nende kodumaade kujutamine ning vastavate elementide mõjulepääs õõvastava tapatöö hetkel. Medea tuleb maailmast, kus valitseb matriarhaalne sugukonnaühiskond, milles valvatakse kiivalt võimu sümbolit kuldvillakut. Seal elatakse looduslähedast elu, mida juhib võime käsutada loodusjõude. Iasoni maailm on võimukas, ta tuleb argonautidega Kreekast vaid ühel eesmärgil: tungida Kolchisesse ja omandada võimu sümbol. Armunõiduse abil viib ta kaasa ka Medea, õnnetu saatusega tulevase kuninganna. Korintose kuningas annab aga oma ainsa tütre Glauke naiseks sellele, kelle käes on kuldvillak… Ballett on kaasaegne versioon müüdist, mida me sisuliselt muutnud ei ole, kuid sellegipoolest jutustame seda mõjuval ja originaalsel viisil. Maria Rossi ja Andrea Tocchio kujundus ning Simona Morresi kostüümid sobivad suurepäraselt omavahel ja loovad ajatu keskkonna, milles Medea tragöödia ellu ärkab.

Kuidas seostub Medea tegelaskuju ja tema lugu tänapäevaga? Kes on tänapäeva medead, iasonid?
Tänapäeva maailmaga paralleeli tõmbamine ei olegi nii lihtne, isegi kui lugeda uudistest neid koletuid lugusid naistest, kes kättemaksust pimestatuna oma järglased hävitavad. Medea on unikaalne, sest tema veretöö pole ainult petetud armastuse tagajärg. See pole hullumeelsushoog ning see ei johtu instinktist ega mõistuse tuhmumisest. Tema tegutsemine on ajendatud sügavast soovist nii käituda. See ei ole pöörase, vaid lihtsameelse armastuse tagajärg. Medeadeks võib pidada kõiki naisi, kes on langenud meeste pidamata lubaduste ohvriteks, on mahajäetud ja alandatud, liialt nõrgad enda eest seismiseks või liiga uhked end lööduks tunnistama ning elavad valu oma laste peal välja.

Iasonid oleme kõik – sina ja mina: anname rohkem lubadusi kui pidada suudame ega oska näha oma südames tõeliselt olulist, sest meid pimestab võim, raha, seks – igavene kuldvillak. Teeme kõik selleks, et neid asju saavutada, mõistmata, et elame ebaküpset elu.

Kuidas sattusid lavastama Eesti Rahvusballetis?
Kohtusin Toomas Eduriga mitu korda, kui ta käis La Scalas külalisena tantsimas. Me pole pikka aega suhelnud, kuid tänu ühisele sõbrale sain võimaluse tutvustada talle oma loomingut. Minu suureks rõõmuks meeldis see talle ja kui olin mitu korda teie kaunist linna külastanud, otsustasime „Medea“ kasuks. Nii see ballett sündiski. Mulle pakub suurt rahuldust töötada trupiga, kus on nii palju andekaid noori tantsijaid. Eesti publik on väga teadlik! Loodan, et meie koostöö on vastastikuselt viljakas.

Intervjuu on tehtud 2014. aastal

Gianluca Schiavoni “Medea”
Esietendus Rahvusooperis Estonia 13. märtsil 2014
Etendused: 4.02, 18.02, 5.03.2016
Peaosades: Luana Georg, Sergei Upkin, Alena Shkatula ja Jonathan Hanks

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.