Esileht

Kristallkingakesega narvalanna tee laulupeolt ooperilavale

18.01.2016 / Ülla Veerg

Zaitseva

Sopran Olga Zaitsevast kiirgab sedavõrd südikat sära, et kahvatuks vist koguni Kristallkingakese auhind, mille laureaadiks noor Estonia solist lõppenud muusika-aastal pärjati. «Ma tahan laulda! Kogu hingest, iga päev,» pahvatab ta. Säravat lauljannat saab Estonia ooperilaval näha juba 30. jaanuaril, kui etendub Händeli “Rinaldo”.

Tekst: Kristel Trell, foto: Natalja Iospa

Teda kuulates võiks arvata, et see karismaatiline ja talendikas noor naine, kes lisaks juba eelpool mainitud teatriauhinnale on pälvinud I koha Peterburi konkursil „Laulul on naise nägu“ (2008), eriauhinna III ja VII rahvusvahelisel konkursil „Ooper, mägede hing“ Poolas (2008 ja 2012), osalenud Klaudia Taevi nimelisel rahvusvahelisel noorte ooperilauljate konkursil ja võitnud kaks eripreemiat Vello Jürnale pühendatud teisel vabariiklikul vokalistide konkursil (2012) on lavalaudadele justkui sündinud. «Kristallkingakese auhind tuli mulle küll täieliku üllatusena ja olen väga tänulik, et just mind märgati ja selle saajaks pärjati. See on mulle suur au ja suur kohustus minu edaspidises elus laulja ja artistina,» ütleb Olga.

Tänane ooperitäht ei kasvanud sugugi muusika keskel – ta oli täiesti tavaline Narva tüdruk, käis tavalises koolis ning lapsepõlvest Narvas on noorel laujataril vaid head mälestused. Tutvus muusikaga algas kooli lastekooris. «Laulmisega kooli kooris alustasin juba algklassides. Koorilaul oli väga huvitav, esitasime palju igasugust repertuaari ja ma laulsin seal gümnaasiumi lõpuni,» räägib ta.

Koorist solistiks

Koorilaulud kõlasid enamasti eesti keeles, sõideti ka osa võtma Eesti muusikaelu tippsündmusest – laulupeost. See oli muidugi fantastiline kogemus! Minu jaoks oli üllatus, et see on niisugune mastaapne pidu. Need olid esimesed sammud eesti kultuuris, esimesed teadmised eesti muusikast ja luulest,» meenutab Olga.

Peagi otsiti aga esinejaid Narva linna päevadele ning seal soleerima valiti ka toona 11-aastane Olga – tema esimene ülesastumine soololauluga suurel laval. «Meie kooli muusikaõpetaja Olga Rostovtseva harjutas minuga väga palju lisaks, et osaleda Narva linna laulukonkursidel,» meenutab lauljatar. «Muusikaõpetaja rääkis, et mul on väga ilus hääl ja tämber, ja hea muusikaline kuulmine, et minuga on huvitav töötada.» Edaspidi tulid mitmed soleerimised koolikontsertitel, palju klassikalisi romansse. «Mäletan, et esimene romanss, mida laulsin, oli Glinka «Я помню чудное мгновенье», meenutab Olga.

Aastatel 1999 ja 2000 osales tütarlaps oma esimesel laulukonkursitel, ja noppis kohe võidu. «See andis impulsi minna muusikakooli. Alustasin akordioniga, pärast keskkooli läksin õppima Georg Otsa muusikakooli Ludmilla Dombrovska-Keisi lauluklassi. Kooli ajal ka tegelesin samuti teatriga ja võrkpalliga.» räägib naine.

G.Otsa nimelisest muusikakoolist viis tee noore lauljatari mõistagi lauluõpinguid jätkama Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse, kus ta omandas magistrikraadi. Õpetajateks oma ala väärt asjatundjad, Pille Lill ja Jaakko Ryhanen. «Tänu neile arendasin väga palju oma vokaaltehnikat, nii et olen neile väga tänulik,» räägib ta.

Eriline Gianetta

Eriline koht lauljatari südames on aga kõige esimesel ooperirollil – see oli Giannetta Donizetti ooperis «Armujook», mille lavastajaks kuulus, aga ka nõudlik ja huvitav Georg Malvius. Noor lauljatar pani suisa märkmikusse kirja lavastaja märkused rolli kohta – roll nõudis ülimat näitlejameisterlikkust ning järeleandmised kõne alla ei tulnud. «Kui sain teada, et mind on sellesse rolli valitud, elasin sellesse kogu hingest sisse,» meenutab lauljatar. Tegemist on kogu ooperit läbiva, eriimelise rolliga – jutupaunikust avali hingega lihtne piiga, kes otsib tähelepanu ja sobivat peigmeest. «Mõtlesin, missugune võiks Gianetta olla, kuidas käituks ta päriselus, vaatlesin koguni ümbritsevaid inimesi, lootes märgata oma kangelannale omaseid iseloomujooni,» räägib ta.

Esimest korda sattus noor lauljatar, toona küll veel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudeng aga Estoniasse «Traviatat» tihti vaatama – mõistagi vallutas tema südamed ja meeled nimikangelanna Violetta, ilmselt iga soprani unelmate roll. «Kujutasin end kohe teatri laval ette,» meenutab ta. Erinevaid oopereid vaatama hakkas neiu juba õpingute ajal G.Otsa nimelises muusikakoolis, videoid erinevatest ooperitest jälgib tänini. «Minu õpetajad tegid selgeks, et silmaringi avardamiseks tuleb vaadata-kuulata võimalikult palju erinevate heliloojate loomingut, erinevaid oopereid – jälgida erinevaid lavastusi, õppida tehnikaid, mida laval teised lauljad kasutavad. See arendab sind kui lauljat,» räägib ta.

Millist muusikat ta ise aga ooperilaval esitada igatseb? Olga tunnistab, et kindlasti on talle hingelähedased ooperiheliloojad nagu Verdi, Rimski-Korsakov ja Donizetti. «Iga helilooja loomingul on võlud, igal ooperil on oma lugu. Raske on kellegi loomingut eelistada,» leiab ta.

Eesti südames

Tallinnas meeldib aga lauljatarile väga ning praegu ta siit laua maailma rändama igatahes ei kipu. «Siin saab kuulata suurepäraseid kontserte, nautida erinevate Eesti heliloojate loomingut,» toob ta välja. Iseäranis suurt heameelt teeb Olgale asjaolu, et Kristallkingakese auhinna pälvis ta muusika-aastal, kui väärikaid sünnipäevi tähistavad ka kuulsad heliloojad Arvo Pärt ja Veljo Tormis.

«Muidugi oleks tore end ja Estoniat välismaal näidata, aga praegu tahan oma siinsele tööle keskenduda, siin laulda ja ennast arendada,» räägib ta. Olga ei väsi kiitmast rahvusooper Estonia kolleege. «Inimesed on nii toredad, sooja südamega ja positiivsed! Kohe esimeses proovis tulid kolleegid julgustama ja toetama: ära muretse, kõik on korras, sul tuleb hästi välja,» on Olga kolleegidele toetuse eest tänulik. Iga etenduse eel kogunetakse korraks ka väeringi, et tunnetada, et oleme üks meeskond.

«Hääl on hinge instrument. Laulja avab laval oma hinge ja südame ning peab olema üdini aus.» leiab Olga. «Publik näeb ja tunnetab kõike. Oluline on saata publikule head energiat, anda edasi rõõmu – et publik lahkuks saalist hea, rahuloleva tundega.» Nii sünnibki noore lauljatari jaoks igal õhtul teatrilaval uus lugu. «Iga kord, kui lavale astun, unustan ma argielu ja lähen võlumaailma. Ja ma olen väga õnnelik, et saan seda teha läbi laulu.»

Olga Zaitsevast

Omandas bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 2012. aastal prof. Jaakko Ryhäneni lauluklassis. Ta on täiendanud end prof. Ingrid Kremlingi, Elizabeth Wilke ja Yandwiga Rappé meistriklassides Poolas. Zaitseva on pälvinud I koha Peterburi konkursil „Laulul on naise nägu“ (2008), eriauhinna III ja VII rahvusvahelisel konkursil „Ooper, mägede hing“ Poolas (2008 ja 2012), osalenud Klaudia Taevi nimelisel rahvusvahelisel noorte ooperilauljate konkursil ja võitnud kaks eripreemiat Vello Jürnale pühendatud teisel vabariiklikul vokalistide konkursil (2012). Aastal 2015 võitis Olga Zaitseva Kristallkingakese auhinna. Tema repertuaari kuuluvad Almirena (Händeli „Rinaldo“), Giannetta (Donizetti „Armujook“), II lilleneiu (Wagneri „Parsifal“), Tebaldo (Verdi „Don Carlo“), karjuseneiu (Raveli „Laps ja nõidus“), Giannetta (Donizetti „Armujook“) ja sopranipartii Fauré reekviemis op. 48.

Estoonlane nr 1, sügis 2015

Georg Friedrich Händel “Rinaldo”
Esietendus Rahvusooperis Estonia 18. septembril 2014
Etendused: 30.01, 7.02, 10.04, 22.04.2016
Osades: Annaliisa Pillak, Monika-Evelin Liiv, Oliver Kuusik, Helen Lokuta, Aare Saal, Rauno Elp, Helen Lepalaan, Kadri Kipper, Juuli Lill, Olga Zaitseva jt

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.