Esileht

Veneetsias kiita saanud ballett jõuab Paidesse

10.01.2016 / Stina Vürmer

esileht blogi bajadeer

Aasta lõpul Veneetsia kuulsas La Fenice teatris «Bajadeeri» etendanud Eesti Rahvusballeti trupp pälvis jälle kriitikute kiidusõnu. India templitantsijatari ja vapra sõduri lugu näeb kuu aja pärast ka Paides.

Autor: Birgit Itse (Järva Teataja)

Koreograaf-lavastaja Toomas Edur, miks on lugu India templitantsijatarist ja vaprast sõdurist veel tänapäevalgi oluline?

Ma pole selline lavastaja, kes tahab, et vaataja kodus nähtu üle veel kaks nädalat mõtleks. Mulle meeldib, kui teatris on kõik selge. Las inimene vaatab, mõtleb või õpib kohapeal. Kodus on teised asjad olulised.

Kuigi nüüdisaegses teatris meeldib lavastajatele olulist nii-öelda ridade vahele peita, meeldib mulle, kui inimene saab lihtsalt tulla ja nautida etendust.

«Bajadeer» on lugu armastuse ja ühiskonna vastuolust. Mõnes ühiskonnas on säärane ebavõrdsus endiselt päevakorral.

Olete öelnud, et kõige olulisemad on teile «Bajadeeris» emotsioonid. Millised on teie emotsioonid etendust publiku poolelt vaadates?

Olen olnud tantsija, repetiitor, nüüd olen lavastaja ja vaatan seda kõike professionaali pilguga ning ilmselt jälgin publikust hoopis erinevaid asju.

Lavastuse terviklikkuse moodustavad ka detailid, nagu see, kuidas tantsijad välja tulevad, kuidas ja kui kaugel nad üksteisest seisavad ja kas publik näeb neid. Sellised tehnilised asjad.

Lavastades proovisin leida uut ja täpsemat loogikat ning vanale balletile iseloomuliku ülemängitud emotsiooni asemel pakkuda loomulikumat väljendusviisi.

Ka tantsijana oli minule oluline näidata emotsiooni inimlikuna, mitte nii teatraalsena. Et tekiks tunne laval olevatest päris inimestest.

Ka draamateatris mõjub ebaloomulikuna, kui näitlejad lava peal kisavad, mitte ei räägi. Tantsides tähendab selline kisamine ülepakutud žeste ja sellest oleme püüdnud lahti saada.

Iga etenduse eel ja ajal pabistan tantsijate pärast, soovin, et neil laval kõik hästi läheks. Samal ajal mõtlen, kuidas etendust paremaks teha. See töö ei lõpe.

Kui tihti unustate endas professionaali ja jääte oma etendust lihtsalt vaatama?

Eks olukordi, kus mingi koht etenduses kaasa haarab, tuleb ette harva, sest olen näinud sadu etendusi. Tavaliselt on need kohad, kus tantsija loob laval mingi suurepärase nüansi või tantsib tehniliselt väga puhtalt – musikaalselt ja stiilselt. See haarab kindlasti kaasa.

Aasta lõpul tantsis trupp Veneetsias La Fenice teatris. Millised on muljed?

Esinesime esimest korda La Fenice teatris «Pähklipurejaga» kolm aastat tagasi ja siis filmiti seda Mezzo kanali jaoks. Seda näitas 2014. aasta jõulude ajal ka ETV.

Et oleme nii head, kutsuti meid tagasi. Meile rõhutati sel korral eraldi, kui suur au on selles teatris esineda. Paljud trupid soovivad seda ja on valmis ka maksma, aga nad pole sinna pääsenud, sest La Fenice rõhub kvaliteedile.

Olen algse «Bajadeeri» päris palju ümber teinud, jätnud sisse ainult selle, mis loo seisukohalt oluline tundub, ja panin kaks või kolm vaatust kokku. See on hästi toiminud ja ka Veneetsiast saime loo tõlgendamisele head tagasisidet.

Mulle väga meeldis, et nad panid muutusi tähele ega pidanud tehtut lahti seletama. Milanost meid vaatama sõitnud kriitik tõstis esile salli lahendust, mille üle ma pead murdsin.

Nimelt otsisin lavastades võimalust, kuidas kiiremini ja dünaamiliselt tegelaste omavahelisi suhteid tõlgendada. Nii Indias kui ka mõnes Euroopa riigis kasutatavad sallid, mida pulmade ajal ühte seotakse, tundus tervesse etendusse hästi sobivat, seda enam, et ka varjude stseenis on originaalis pikk valge sall.

Nii aitavadki sallid vaatajal aru saada, mis laval toimub, ilma et näitleja peaks üle mängima ja vaataja liiga kaua mõtlema.

Seega on «Bajadeer» hea võimalus teha balletiga esmatutvust?

Seda küll. Lugu ja karakterid on selged ning on palju tantse: fakiirid, kuldne jumalus, romantika ja varjudemaa. Kui mu tütar Elizabeth oli kolmeaastane, meeldis talle väga koht, kus lilledega korvist tuleb uss välja. Ta tantsis seda tantsu pärast kodus mitu nädalat. Aga kolmeaastastele see sobiv lavastus muidugi pole.

Kui vanad võiksid need lapsed siis olla, keda kaasa võtta?

Eks see kõik olene lapsest ja sellest, kas ta on varem teatris käinud ja kas talle tants üldse meeldib. Eks iga lapsevanem otsustab ise lähtuvalt oma lapsest, aga viieaastased on meil küll vanematega vaatamas käinud.

Et see pole otseselt lastetükk, siis ei maksa sealt otsida ka lastepärast. Võib-olla võiks lapse esimene kokkupuude teatriga olla ikka midagi lastele mõeldut. Et lapsed ei pettuks teatris.

Kuivõrd olete nõus ütlusega, et kui teile ei meeldi «Bajadeer», siis ei meeldi teile ükski ballett?

Mitte päris. Sama võib ju öelda ka «Luikede järve» kohta. Ma ei tahaks ühtki teost panna sel moel raamidesse. Nii raske on ju öelda, milline sümfoonia või näitleja on parim maailmas. Igas teoses on erinevat, mida vaadata-kuulata. Nii ka «Bajadeeris», mis oma olemuselt on tõesti mitmekülgne.

«Bajadeer»

Paide kultuurikeskuses 10. veebruaril kell 14 ja 19.

Esietendus Rahvusooperis Estonia 16. mail 2013. Etendused 12.02, 11.03, 9.04, 27.04.

Uusredaktsiooni koreograaf-lavastaja Toomas Edur.

See on Peterburi imperaatorlike teatrite tunnustatud ballettmeistri, «Luikede järve» koreograafi Marius Petipa esimene suur ballett, mille ta tõi koos imperaatorlike teatrite ametliku helilooja Ludwig Minkusega lavale 1877. aastal.

Kogupereetendus «Bajadeer» jutustab igavesest armastusest, kättemaksust ja õiglusest. Balleti kaunimate hetkede hulka kuuluvad meessolistile kõrgeid nõudmisi esitav variatsioon «Kuldne jumalus» ja varjuderiigi stseen, millest on saanud balleti sünonüüm ning mida esitatakse sageli iseseisva numbrina.

Peaosalised

Bajadeer Nikia: Nanae Maruyama, Alena Shkatula.

Radža tütar Gamzatti: Luana Georg, Ekaterina Oleynik, Ksenia Seletskaja Solor.

Sõjamees Solor: Anatoli Arhangelski, Denis Klimuk, Maksim Tšukarjov, Sergei Upkin.

Kuldne templijumalus: Jonathan Hanks, Bruno Micchiardi, Sergei Upkin.

 

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.