Uudised

Legendaarne eesti ballett “Kratt” taas Estonia laval

17.09.2015 / Ülla Veerg

kratt_uuskodu_300x180

18. septembril tõi Eesti Rahvusballett publiku ette Eduard Tubina balleti „Kratt“. Legendaarse eesti balleti lavastajaks-koreograafiks on Marina Kesler, kostüümikunstnikuks Gerly Tinn, lavakujunduse on teinud Madis Nurms ja valguskujunduse Karmen Tellisaar Endla Teatrist. Esietendust dirigeerib Vello Pähn, tantsivad Denis Klimuk, Anatoli Arhangelski, Jonathan Hanks, Jevgeni Grib, Marika Muiste jt.

„Kratt“ on esimene eesti ballett ja ühtlasi Eduard Tubina esimene töö muusikateatrile. Eesti mütoloogial põhinev lugu ahnele peremehele rikkusi kokku kandvast kratist ei jää Marina Kesleri tõlgenduses vaid ühe rahva pärimuseks. Kaasaegses varaahnes maailmas on kratt justkui hääl inimese peas, leidmaks mõjuvaid põhjusi, miks raha kunagi küllalt pole. Kuid raha ei tee kedagi õnnelikuks ja ahnuse palk on hukatus – väsides inimlikust aplusest, hävitab kratt oma looja ja hukkub ka ise. Kontrastina apla peremehe ja krati loole, tõuseb esile peretütre ja sulase armastuslugu, millele peremees noormehe vaesuse tõttu kiivalt vastu seisab. Kesleri lavastus tõstatab küsimuse – mis on tänapäeva materiaalses ja kiirustavas maailmas oluline? Kas selles on kohta armastusele?

„Kratt“ esietendus 1943. aastal Vanemuise teatris helilooja juhatamisel, koreograaf-lavastaja oli Ida Urbel. Estonias esietendus ballett aasta hiljem Rahel Olbrei viimase tööna. „Kratt“ sai Estonia laval olla vaid mõned korrad, sest1944. aasta 9. märtsi õhtul alanud Nõukogude õhurünnakus sai teater täistabamuse. Jõudmata riideid vahetada, tormasid kostümeeritud tantsijad lavalt tänavale, hirmutades niigi ehmunud linnakodanikke. Estonias lavastas viimati „Krati“ Mai Murdmaa 1999. aastal. Muusikas on Tubin õnnestunult ühendanud rahvamuusika kaasaegse helikeele ja sümfoonilise väljenduslaadi. Helilooja sõnul on „Kratt“ rajatud täielikult rahvamuusikale, mis on peaaegu ammendamatu varasalv. 1962. aastal kirjutas Tubin balleti muusikast orkestrisüidi.

„Krati“ kavasse võtmisega avaldab rahvusooper austust heliloojale, kelle sünnist möödus juunis 110 aastat. Esietenduseks saabus Eestisse Eduard Tubina poeg Eino Tubin.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.