Blogi uudis

Maestro juubeli puhul on eesti ilusaim ooper taas vaatajate ees

21.05.2015 / Ülla Veerg

cyrano2 (59)e

27. mail ja 14. juunil on pühendusega heliloojale Eino Tambergile vaatajate ees ooper “Cyrano de Bergerac”. „Cyrano de Bergerac“ on Tambergi üks tuntumaid teoseid, pälvides kahtlemata eesti ilusaima ja armastatuima ooperi tiitli. Muusika, mis elab üle aegade, moevoolude ja muutuste. Õnneliku lavasaatusega lugu, mis kõnetab oma kuulajaid ikka ja jälle. Estonias on seda lavastatud kolmel korral ja 1999. aastal jõudis „Cyrano“ läbi rahvusvahelise EBU ooperiprogrammi miljonite kuulajateni. Teatril on helilooja juubeliks valminud orkestri partituur, mis antakse perekonnale üle. 27. mai etendusele eelneb ERR-i arhiivimaterjalidest koostatud lühifilm Eino Tambergist. Nimiosas Rauno Elp, peaosades Kadri Kipper (esimest korda Roxanne’i rollis), Oliver Kuusik, Jassi Zahharov, Helen Lokuta jt. Dirigeerib Vello Pähn.

„Iga ooperi või balleti loomisega kaasneb mingi eriline, ainult sellele teosele omane loominguline atmosfäär, mis annab ilme pikale perioodile ja hiljem meenutades varjutab kõik muu. Kõige lähedamaseks ja armsamaks on mulle selles mõttes jäänud kolme teost saatnud emotsionaalne tonaalsus: „Ballettsümfoonia“ hele-värske õnneaimus, „Joanna tentata“ valus-raske, närvepiitsutav ja ajuti kramplik emotsionaalne plahvatus ning „Cyrano de Bergeraci“ helge, targalt mõrkjas ja küps õnnetunne. Erinevustest hoolimata on nendel teostel ka midagi põhiliselt ühist – see on igatsus,“ ütles Eino Tamberg 1976. aastal.

Eino Tambergi lapsepõlvekodu oli Nõmmel, helilooja sõnul mõtlevate poiste noorusmaal, kus jagus ruumi ja vabadust. 10. keskkoolis tekkinud sõpruskond, kuhu kuulusid teiste hulgas nii klassivendadest pinginaaber Lennart Meri kui Endel Lippmaa, mängisid tulevase helilooja kujunemisel suurt rolli. Pagasiks vaid kuus solfedžotundi ning mõned aastad klaveriõpinguid, sai Tambergist juba keskkooli päevil Tallinna Konservatooriumi heliloomingu üliõpilane. Alates 1968. aastast tegutses ta samas koolis õppejõuna. Tema õpilaste hulka kuuluvad Raimo Kangro, Peeter Vähi, Tõnu Naissoo, Mart Siimer, Alo Mattiisen, Urmas Lattikas, Toivo Tulev, Mari Vihmand jt. Tambergi tulek muusikasse 1950-ndate lõpus sattus aega, mil esile tõusis uus põlvkond heliloojaid. Tema läbimurdeteos „Concerto grosso“ (1956) pälvis mitmeid auhindu.

Tambergi esimene lavateos „Ballett-sümfoonia“ valmis 1959. aastal, esietendus toimus Kurt Masuri dirigeerimisel Saksamaal Schwerini Riigiteatris, koduses Estonias 1963. aastal. Teos oli omas ajas uudne, hüljates traditsioonilised tantsunumbrid ning muinasjutulise ainestiku, väljendades peategelase hingeseisundeid eeskätt läbi sümfoonilise arenduse.

1963. aasta sisse mahtus veel üks esietendus, Tammsaare novellil põhineva ühevaatuselise balletiga „Poiss ja liblikas“ jätkas helilooja sümfoonilise lühiballeti traditsiooni.

Tambergi esimene ooper „Raudne kodu“, aluseks Evald Tammlaane samanimeline näidend, valmis Estonia teatri tellimustööna. „Raudne kodu“ oli peale pikka vaheaega üks kaalukamaid oopereid, astudes E. Kapi „Tasuleekide“ ja G. Ernesaksa „Tormide ranna“ kõrvale. Eesti muusikas oli ooper uudne teravate karakterkonflikide, sõnakesksuse ja kerge muusika elementide poolest. Eriti tuntuks sai jazzilik Sally laul Ülle Ulla esituses.

Ballett „Joanna tentata“ lavaelu kujunes aga erakordseks, püsides Estonia repertuaaris väikeste vahedega pea 19 aastat, olles ka helilooja enda üks erilisi lemmikuid. Seda nii psühholoogiliselt tugeva pingelaengu, traagika poolest kui ka suurepärase koostöö tõttu Mai Murdmaaga, keda Tamberg pidas üheks väljendusjõulisemaks lavastajaks üldse. Esietendus toimus 23. jaanuaril 1971. aastal, peaosades särasid aegade jooksul Juta Lehiste, Tiiu Randviir, Elita Erkina, Tiit Härm jt. Armastuseihast ja vaimsest ahistusest kõnelevas balletis on helilooja kasutanud nii dodekafooniat kui tonaalset muusikat.

1974. aastal valmis ooper „Cyrano de Bergerac“ Edmond Rostand’i värssdraamale Jaan Krossi suurepärases tõlkes. Kross pakkus Tambergile Rostand’i draamat juba varasemalt, kuid läks vaja õiget, sütitavat hetke. Selleks hetkeks kujunes üks filmivõte, kus Eino Tamberg viibis koos Georg Otsa ja Jaan Krossiga. Cyrano roll on kirjutatud Otsa silmas pidades, kahjuks olid elul teised plaanid. Ots jõudis siiski laulda paari aariat Heliloojate Maja loomingulisel õhtul, enne kui lahkus meie seast igaveseks. „Cyrano“ on meistriteos. See oli algselt mõeldud Georg Otsale, aga… Siis pakkus Tamberg Cyrano osa mulle. Algul kahtlesin väga, liiga baritoni roll, kuid Tamberg sai mind nõusse… „Cyrano“ on meistriteos. Väga hingelähedane muusika,“ on öelnud Teo Maiste.

„Tambergi muusika on mulle väga lähedane. Häbenematult emotsionaalne. Ajal, mil kõik heliloojad püüdsid olla ratsionaalsed, kirjutas Tamberg nii romantilise ooperi nagu „Cyrano de Bergerac“… Roxane on üks mu elu olulisemaid ooperirolle. Arusaamine kangelannast muutus proovide käigus kogu aeg ja tegelikult mõistsin alles esietendusel, millest Roxane tegelikult ilma jäi, mida Cyrano väärt oli, mõistsin Cyrano piiritut armastust ja pühendumust. Tambergi minek sellise süžee juurde tol ajal oli imeliselt üllatav.“ Anu Kaal, „Eino Tamberg. Tundeline teekond“, 2005

Nendel sõnadel on määratud aja jooksul veidi muutuda, sest 1983. aastal loodud ooperist „Lend“ saab autorile endale kõige südamelähedasem teos. Läbivaks teemaks taaskord armastus, muusikaline keel on võrreldes eelnevate oopustega aga tunduvalt lakoonilisem ning vahendid napimad. Uuel aastatuhandel valmis helilooja viimane lavateos „Peeglimängud“, mille teemaks inimeseks olemise rõõmud ja raskused. „Peeglimängud“ koosnevad lühiooperist „Inimeseks tahaks saada“ ja lühiballetist „Elutants“. Rahvusooperis Estonia toimunud eesti uue muusika õhtul tulid 2002. aastal lisaks Tambergi teostele ettekandele ka Rene Eespere „Gurmaanid“ ja Toivo Tulevi „Cruz“.

Eino Tamberg lahkus igavikuteele jõululaupäeval, 24. detsembril 2010.

Tekst: Ülla Veerg ja Hele-Mai Poobus.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.