Uudised

Rimski-Korsakovi “Snegurotška“ esmakordselt Eestis

15.11.2014 / Ülla Veerg

snegurochka_300x180px

19. novembril esmakordselt Eesti publiku ette jõudev Rimski-Korsakovi „Snegurotška“ jätkab rahvusooperi edukat ooperite kontsertettekannete sarja, olles neljateistkümnes kontserdilaval kõlav teos. Estonia kontserdisaalis publiku ette jõudvat kontserti juhatab Vello Pähn. Solistid on Jevgenia Sotnikova (sopran, Baieri Riigiooper), Maksim Paster (tenor, Moskva Suur Teater), Jaroslava Kozina (Valgevene, metsosopran), Rauno Elp (bariton), Olga Zaitseva (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Pavlo Balakin (bass), Andres Köster (tenor), Jana Boiko (Ukraina, metsosopran) ja Vladislav Horuženko (tenor). Esinevad Rahvusooper Estonia koor, poistekoor ja orkester.

„“Snegurotška“ – see on minu parim teos!“ on helilooja korduvalt öelnud. Ooperi muusika võlub värvikate ja poeetilise loodusemaalingute ning oskuslikult tehtud rahvaviisiseadetega. Helges kevadmuinasjutus vastanduvad reaalsed ja fantastilised jõud, ülistatakse looduse eluandvat väge ja võideldakse talve ülemvõimu vastu.

„Snegurotška“ tegevus toimub ennemuistsel ajal muinasjutumaal, kus ei tunta ülekohut ja elatakse targa ning loodust ülistava tsaar Berendei juhtimisel lihtsat ja üksmeelset elu. Kõik oleks hästi, kui päikesejumal Jarilo poleks Kevade pärast Pakasetaadile armukade. Liiatigi on Kevadel ja Pakasetaadil imeilus tütar Snegurotška. Seepärast ei saada Jarilo soojendavaid kiiri berendeide maale, kus valitseb igavene talv. Snegurotška kõrvu ulatuvad karjase Leli laulud ja äratavad temas soovi minna inimeste hulka elama. Ta saab vanematelt selleks loa. Külas armub temasse noor kaupmees Mizgir, ent Snegurotška, kes on isalt pärinud jäise südame, ei mõista sooje inimtundeid ega suuda vastu armastada. Kevad kingib talle võlupärja, mis äratab armastuse ka neiu südames. Kuid vabanedes külmusest, kaotab Snegurotška kaitse Jarilo kiirte eest ja sulab. Snegurotška hukkumisega lõpeb Pakase võim berendeide riigis, taas tõuseb päike ning taas on Jarilo võtnud berendeide maa oma kaitse alla.

Rimski-Korsakovi ooperitest on kontserdilaval varem kõlanud „Tsaari mõrsja“ (2011).

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.