Blogi uudis

Sõda on ohtlik mäng

15.09.2014 / Liina Viru

tunnuspilt

Juba 18. septembril jõuab lavale selle hooaja esimene ooperilavastus, Händeli „Rinaldo“.
Ooperist räägib lavastaja William Relton.

Teame, et William Relton on „Rinaldo“ lavastaja, kuid paljud kindlasti ei tea, et oled olnud ka laulja…
Arvasin noorena, et mul ei ole suurel laval ooperi laulmiseks piisavalt oskusi, kuid tagantjärele võin öelda, et oleksin hakkama saanud küll. Laulsin enamasti muusikalides, vähem ooperites. Lisaks juhtisin 2,5 aastat Londoni Muusikateatrit, mis keskendus lavastustele, kus laulsid vokaalselt üle keskmise andekad näitlejad. See oli minu jaoks paradiis, sest sain laulda Mozartit ja Rossinit nagu näitleja, mitte ooperilaulja, kellel lasub suur vastutus olla tehniliselt väga täpne. Olin ühtlasi produtsent, organiseerisin ringreise… see oli imeline aeg! Tahtsime lavale tuua Mozarti „Cosí fan tutte“ (see oli ka esimene ooper, kus laulma pidin), kuid lavastaja jäi viimasel hetkel väga haigeks. Otsisime teise kunstilise juhiga asendajat, kuid kellelgi polnud võimalik lavastama tulla. Kui olime kaks nädalat asjatult aega kulutanud, ärkasin ühel hommikul üles ja taipasin: pean seda ise tegema! Ma ei olnud kunagi lavastanud, kuid teistega nõu pidades selgus, et oleksin nagunii järgmine kandidaat olnud. Alustasin lavastamist I vaatuse triost. Pool tundi hiljem mõtlesin – just seda ma teha tahangi! See oli nagu ilmutus! Nüüd, 21 aastat hiljem on mul lavastamata ainult Wagner.

Proovis olles on tunda sinu suurt armastust selle ooperi, helilooja ja oma töö vastu. Rääkisid, et sinu esimene kohtumine „Rinaldoga“ oli väga eriline. Milline peaks olema Eesti publiku kohtumine „Rinaldoga“?
Igale ooperile, mida sa veel ei tunne, tuleks läheneda avatud meele, südame ja kõrvadega. Astudes teatrisaali kindlate ootustega, tuleb igal juhul mingis mõttes natuke pettuda. Kui lavastus on loov, ja meie oma seda on, siis on sul võimalus kogeda midagi uut. Tahan kõigile öelda: ärge tulge ooperit vaatama eelarvamustega. Nii on iga kunstiliigiga: uurige, avastage, esitage küsimusi, olge avatud!

Originaalis toimub ooperi tegevustik 12. sajandil. Meie oma aga 19. sajandi teisel poolel. Miks selline hüpe ajas, millised on puutepunktid tänapäevaga?
12. sajand jääks meie ajast ja olemusest liiga kaugele. Vaatasin paar päeva tagasi Youtube’ist viieminutilist katkendit „Rinaldost“, mis oli lavastatud 12. sajandisse ja püüdis järgida autentselt kõiki barokkooperi traditsioone alates liikumisest ja žestidest. Pärast esimest kaht minutit mõtlesin: „Taevake! See on nii ilus!“ Pärast järgmist kolme minutit mõtlesin: „Taevake! See on nii igav!“ Publik ei ole ju barokiaegne, tänapäeval on vaja midagi enamat.

Praegu toimub maailmas väga palju süngeid sündmusi ja sõja üle ei tohi nalja visata. 18. sajandil ülistas see ooper sõdimist ja vallutusretki, kuid sõda ei ole mitte kunagi hea!!! Mitte kunagi. On imeline, et eestlastel õnnestus 25 aastat tagasi verevalamiseta Nõukogude Liidust lahku lüüa. Kui vaadata, millised häbiväärsed sündmused toimuvad praegu Gazas ja Jeruusalemmas ning millised õõvastavad asjad juhtuvad Süürias, siis oleks rõve lavastada ooper nii, et see ülistaks sõda! See oli ka meie lähtepunkt Cordeliaga – me hoopis õõnestame sõja ideed.
Minu jaoks on kõigis Händeli ooperites tugev inglaslik sõnum. Ilmselt on see mulle kui britile kõige selgemini tajutav – see tähendab, et saame Cordelia ja Johannaga ammutada inspiratsiooni maailmast, mida väga hästi tunneme. See on veel üheks põhjuseks, miks tuua tegevus 19. sajandi teise poolde – siis oli Briti Impeerium oma võimsuse tipul ja kõige vägivaldsem. Üldse toimus siis Euroopas rahvusluse kasv ja impeeriumite laienemine.

Händeli kaasaegsed ootasid lavastustelt suurejoonelisust ja mängulisust, „Rinaldos“ lennutati vaatesaali lae alla terve linnuparv, et luua realistlik linnulaulu efekt. Ka meie lavastus on väga mänguline, juba lavakujunduses viidatakse tsirkusemängule…
Maailmas on vähe ooperimaju, kellel oleks raha imiteerida selliseid lavaefekte, mida Händel oma publikule pakkus. Oleme lavale toonud tsirkusemängu, sest mängu idee on lavastuses kesksel kohal – näitame sõda väga ohtliku mänguna.

Küsinud Liina Viru
Fotol vasakult: William Relton, Johanna Town, Cordelia Chisholm

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.