Uudised

Saja-aastane Estonia äratas Paul Pinna ellu

26.03.2013 / Ülla Veerg

Paul Pinna Estonia ees

Kristel Kossar // Postimees // Foto Peeter Langovits //

Tänavu saja-aastaseks saav Estonia alustas täna juubelitutvustusega – maja ette veeres hobukaarik ning hämaral rahvusooper Estonia laval tervitas külalisi ei keegi muu kui Paul Pinna isiklikult, sedapuhku rahvusooperi tippsolisti Urmas Põldma kehastuses.

Teatavasti asutati1865.aastal Tallinnas küll laulu ja mängu selts «Estonia», kuid samanimeline kutseline teater sündis seltsi baasil 1906 lavastajate ja näitlejate Paul Pinnaning Theodor Altermanni eestvõttel.

Elavad pildid

Estonia maja ajalugu etendati elavates piltides, läbi hulga majas tegutsevate tegutsevate organisatsioonide. Estonia sajandat sünnipäeva tähistatakse suurejoonelise festivaliga 6.-20. septembrini ja selle korraldajateks on Estonia majas läbi aegade toimetanud Rahvusooper Estonia, Eesti Kontsert, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Kaasa löövad Riiklik Akadeemiline Meeskoor, ansambel Hortus Musicus, Läti Rahvusballett, Teater Varius jpt.

Festivali avab ajalooline avaüritus 6. septembril, päev hiljem toimub lastele ja noortele pühendatud päev ning 8. septembril leiab aset Estonia teatrilaat, kus seekord löövad kaasa kõik festivali korraldavad kollektiivid. Festivali raamesse mahub ka «Saja luige järv»  koostöös Läti Rahvusballetiga 11. septembril,  Estonia algusaegadest jutustav Tõnu Kõrvitsa ooper  «Liblikas» 13. ja 15. septembril ning 14. septembril toimuv «Põlvkondade ooperigala.»

Külalisi läbi Estonia ajaloo juhtinud kauaaegne pealavastaja Arne Mikk meenutas loomulikult Eesti teatri- ja muusikaajaloo eredamaid tähti, kes kõik sealsamas Estonia laval oma esitusega publikut vaimustanud – olgu see siis Milvi Laid või Georg Ots, Kaarel Karm, Ants Lauter,Ants Eskola või mõni muu tuntud, tunnustatud ja armastatud kodumaine lavatäht, külalistest rääkimata. Kuid ka hoopis teistsuguseid mänge on Estonia lavalauad näinud, näiteks möödunud sajandi viiekümnendatel, kui samal laval hoopis spordisaali puudumisel korvpalli mängiti, või siis tegutses majas laatsaret.

Estonia 2013

Rahvusooperi peadirektor Aivar Mäe kinnitab laia naeratuse saatel, et Estonia käsi käib täna igatahes paremini kui sada aastat tagasi ning teine sada seisab kindlasti veel ees.  «Palju vaieldakse kultuuri rahastuse üle, aga tuleks elada natuke mõnes teises riigis, et näha, kui palju meil seda kõike on. Me suudame kultuuris maksumaksja rahaga ikka väga palju ära teha, » rõhutas Mäe, kelle sõnul vajaks rahvusooperis uuendamist ennekõike lavatehnika, viimased tehnoloogilised uuendused jäävad kuue aasta taha. «Aga räägime siin 2-3 miljonist eurost, mida preagu pole. Kuid täna saame uue katuse, seegi väga hea, » rõõmustas Mäe.

Hulk põnevaid kunstilisi projekte on rahvusooperil peadirektori sõnul veel kevadel ees. «Tuleb välja üks ülisuur ja keeruline ballett «Bajadeer»,  samuti ootan suure huviga 6. maid, kui lõpetab meie ooperiakadeemia – siis on näha, mis neist noortest aasta jooksul saanud on. Kammersaalis on tulemas välja kaks lühiooperit, nii et erinevaid projekte on palju,» loetles Mäe.

Ent ometi mõlgub rahvusooperi direktori meeles ka uus ooperimaja. «Vahest tundub, et oleme sellele lähedal, siis jälle, et veidi kaugemal, kuid see tuleb täpselt õigel ajal, » usub Mäe. Estonia aga jääb, kinnitas ta. «Siin ei muutu midagi, ooperi- ja balletižanr lihtsalt arenevad.»

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.