<empty>
  Ooperid
  Operetid/muusikalid
  Balletid
  Lasteetendused
  Muud
  Osatäitjad
   Uuslavastused
  Estonia talveaias
  Valges saalis
  Infotunnid
<empty>
  Saal ja hinnad
  Kassad
  Tellimine
  Pilet internetist
  Soodustused
  Kinkepilet
  Hea teada
<empty>
  Inimesed
  Estonia maja
  Juhtimine
  Koostööpartnerid
  Estonia Selts
<empty>
  Solistid
  Naistantsijad
  Meestantsijad
  Etendused
  Uuslavastused
<empty>
  Inimesed
  Estonia maja
  Juhtimine
  Koostööpartnerid
  Estonia Selts
Kalender
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31 1 2 3 4
Osta pilet internetist!
Vaheajatellimus internetist
Teenused
Telli uudiskiri
Lastele

Küsitlus Küsitluste arhiiv
Kelle jutustused on aluseks ballettidele „Coppélia“ ja „Pähklipureja“?
M. Bulgakovi
O. Lutsu
E.T.A. Hoffmanni
A. T¹ehhovi
Ch. Perrault’
Rahvusooper Estonia kuulub järgmistesse ühendustesse:
Eesti Etendusasutuste Liit
Opera Europa
reseo
Rahvusooper »
Rahvusooperi ajaloost
1865. aastal asutati Tallinnas laulu ja mängu selts "Estonia".
Näitemänguga alustati selles 1871. aastal. Edasine teatritegemine oli suhteliselt juhuslik, teatritegemisest kui traditsioonist võib rääkida alles alates 1895. aastast, mil seltsis hakati lavastama laulumänge, rahvatükke, naljamänge, enamasti laulu ja tantsuga; XX sajandi algul jõudis lavale aga juba tõsisem draama.
pinna pilt
Paul Pinna
1906 loodi seltsi baasil lavastajate ja näitlejate Paul Pinna ning Theodor Altermanni eestvõtmisel kutseline teater "Estonia", mis jäi seltsiga ning 1908. aastal asutatud Eesti Teater "Estonia" Osaühisusega seotuks kuni 1940. aastani, mil need seoses nõukogude võimu kehtestamisega Eestis saadeti "kodanliku igandina" laiali ja teater natsionaliseeriti. "Estonia" teatril on olnud aja jooksul palju erinevaid nimetusi, kuid aastast 1998 kannab see nimetust Rahvusooper "Estonia" ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina vastavalt Eesti Vabariigis 1997. aastal vastuvõetud (ja 2002. aastal muudetud) Rahvusooperi seadusele.
hermanni pilt
Otto Hermann

Draamatrupi eesotsas seisis aastast 1918 näitleja ja lavastaja Ants Lauter. Draamanäidendeid etendati "Estonias" 1949. aastani, siis likvideeriti teatri draamatrupp ja "Estoniast" sai vaid muusikateater.
1906 palgati tööle esimene muusikajuht - Otto Hermann, 1907 jõudis lavale esimene operett - Hervé "Mam'zelle Nitouche", 1908 ooper - Kreutzeri "Öömaja Granadas"; püsivalt on lavastatud oopereid hooajast 1918/1919.
1911 mängiti teatris esimest eesti operetti - Adalbert Wirkhausi "Jaaniöö".
1912 asutati teatri juurde "Estonia" Muusikaosakond (EMO), mis hakkas korraldama kontserte, ja EMO segakoor, millest kujunes dirigent August Topmani juhatusel hea oratooriumikoor.
1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus - Léo Delibes'i "Coppélia"; 1926 asutas koreograaf Rahel Olbrei teatri juurde alalise balletitrupi, korrapärasemalt hakati balletti etendama 1930-ndatel aastatel.
jaanioo pilt
Jaaniöö

1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased", 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt".
9. märtsil 1944 purunes teatri- ja kontserdimaja õhurünnakus rusudeks. Kuni teatrimaja taasavamiseni 1947. aastal mängiti edasi kinos "Gloria Palace" (praegu asub seal Tallinna Vene Draamateater). Otto Hermannile järgnesid aja jooksul peadirigentide ja muusikajuhtidena: Adalbert Wirkhaus (1908-1912), Raimund Kull (1912-1942), Juhan Aavik (1925-1933), Verner Nerep (1942-1944), Priit Nigula (1942-1951), Kirill Raudsepp (1951-1963), Neeme Järvi (1963-1975), Eri Klas (1975-1994), Paul Mägi (1995-2002, aastast 1998 loominguline juht), Jüri Alperten (2002-2004), Arvo Volmer (loominguline juht hooajast 2004/2005).
krati pilt
Kratt

Oopereid on lavastanud Hanno Kompus (1920-1944 vaheaegadega), Eino Uuli (1937-1951 vaheajaga), Paul Mägi (1954-1961, aastast 1958 peanäitejuht), Udo Väljaots (1961-1979, peanäitejuht aastast 1977), Arne Mikk (aastast 1970, peanäitejuht 1977-1994, loominguline juht 2002-2004), Neeme Kuningas (aastast 1985, pealavastaja 1994-2002 ja taas aastast 2006) jt.
"Estonia" opereti särava maine looja oli Agu Lüüdik (operetilavastaja 1927-1946).
Rahel Olbreile (ballettmeister 1925-1944) järgnesid ballettmeistrid Anna Ekston (1944-1951), Viktor Päri (1956-1964), Enn Suve (1966-1973, peaballettmeister aastast 1969), Mai Murdmaa (1964-2001, peaballettmeister aastast 1974), Tiit Härm (balleti kunstiline juht 2001-2009). Septembris 2009 alustas rahvusooperi balletitrupi kunstilise juhina tööd Toomas Edur.

Aastatel 1994-2009 juhtis teatrit Paul Himma, 2009. aasta septembrist on Rahvusooper Estonia peadirektoriks Aivar Mäe.
vikerlaste pilt
Vikerlased
Prindi  |  Saada
© Rahvusooper Estonia 2010
Powered by AutomatWeb™ - Culture in Database