 
| Vaheajatellimus internetist | |  |
|
| Rahvusooper Estonia kuulub järgmistesse ühendustesse: |
|
|
|
|
Suurepärane tantsuetendus kõigis aspektides
|
Ballett “Rosalinde” võlus elegantse lavakujunduse, kostüümide, huvitava ja mõnusalt humoorika koreograafia, osatäitmiste ja kauni muusikaga.
|
| 23.12.2011 / Signe Sillasoo / Puhkepäev |
|
|
|
Uudne, aga mitte pretensioonikas lavastus
|
Giacomo Puccini ooper „Manon Lescaut”: muusikaline juht ja dirigent Arvo Volmer, lavastaja Andrejs ®agars, dekoratsioonikunstnik Renąte Lorence, kostüümikunstnik Kristļna Pasternaka ja koreograaf Elita Bukovska (kõik Lätist), valguskunstnik Kevin Wyn Jones (Inglismaa). 4. novembril ja 9. detsembril Rahvusooper Estonias.
|
| 22.12.2011 / Kerri Kotta / Sirp |
|
|
|
Norida oleks patt
|
„Kuldne klassika”: Aile Asszonyi ja Tallinna Kammerorkester, dirigent Eri Klas 27. novembril Estonia kontserdisaalis.
|
| 08.12.2011 / Tiiu Levald / Sirp |
|
|
|
Ooper "Manon Lescaut" toidab muusikasõbra ilumeelt
|
|
Ooperihuvilisel tasuks Giacomo Puccini "Manon Lescaut" rahvusooperis ära vaadata eelkõige kahel põhjusel: esiteks on tegu tõepoolest suurepärase muusikaga, mis toidab iga vähegi muusikat hindava inimese ilumeelt, ja teiseks on lavastus õnnestunud.
|
| 29.11.2011 / Toomas Kuter, laulja ja literaat |
|
|
|
Ei saa me läbi Lätita
|
|
"Manon Lescaut" oli Puccini esimene ooper, võitis pärast esietendust 1893. aastal kohe publiku soosingu ja on siiani paljude ooperimajade mängukavas. Selle peategelaste tuline, meeleheitlik, hukatuslik armastus asetab Manoni ja des Grieux’ kõrvuti selliste kuulsate armastajatega nagu Romeo ja Julia, Dido ja Aeneas, Tristan ja Isolde.
|
| 19.11.2011 / Toomas Zupping/ Eesti Ekspress |
|
|
|
Manon sai hea eestimaise tenori
|
|
"Manon Lescaut" lavastuse tähtsaim saavutus on silmanähtav vokaalne kvaliteedihüpe, mille tegi Mart Madiste. Peategelase Renato Des Grieux’ rolli lauldes õigustab Madiste suurelt teatri esitenori staatust.
|
| 18.11.2011 / Andres Laasik/Ruth Alaküla/EPL |
|
|
|
Parsifal
|
Paljudes ooperiteatrites oleks selles nähtud ohtu inimeste tervisele, ent Tallinnas asuva Noblessneri valukoja tööstuslikes avarustes astus Rahvusooper Estonia lavastust Parsifal vaatama tulnud publik vapralt üle tsemendikamakate ja katkise klaasi ning läbi roostes masinatega risustatud põlenud koridoride, kus istusid nõukogude stiilis vormiriideid kandvad ja surilinasse mähitud graale hoidvad sõdurid.
|
| 11.11.2011 / Rosie Johnston / Opera Now |
|
|
|
Boheem. Külalisetendus Leedus, Vilniuses
|
Lavastaja Ran Arthur Braun näeb Boheemi lugu lapse vaatenurgast pärast repressiooni. Põhivärvid ja projitseeritavad multifilmid räägivad lootusest, elust kui lihtsast kulgemisest unistuste täitumise suunas. Siis tuleb Mimi ja illusioonid purunevad – armastus läheb viltu, kunst ei suuda elusid päästa, Mimi sureb. Brauni nägemuse ja Puccini muusika kooslus on raputav.
|
| 11.11.2011 / Rosie Johnston / Opera Now |
|
|
|
Eesti ooperirindel muutustega
|
|
Eesti meedias soiutakse üpris tihti selle üle, et Estonia ooperiteatri tase jääb maha 1960-1970. aastate kõrgajast, kui tegid ilma Tiit Kuusik, Hendrik Krumm, Anu Kaal, Margarita Voites, Urve Tauts jt. Pärast Puccini "Manon Lescaut" esietendust 4. nov võiks küll rõõmust hõisata — maailmatase on meie ooperihoovile tagasi tulnud.
|
| 10.11.2011 / Sirje Vihma-Normet/ Eesti Elu (väljavõte) |
|
|
|
Andrejs ®agarsi tuunitud Puccini Estonias
|
Nii pikka ja tormilist aplausi pole Estonia teatris juba mõnda aega olnud, tunnistas garderoobitädi mulle mantlit ulatades, kui lahkusin Puccini 1893. aastal valminud läbimurdeooperi «Manon Lescaut» esietenduselt.
|
| 08.11.2011 / Rein Veidemann, TLÜ EHI professor / Postimees Online |
|
|
|
Graal jõudis tehase templisse
|
Richard Wagneri ooper "Parsifal" 25., 26., 27. ja 28. augustil Noblessneri valukojas.
|
| 13.10.2011 / Loone Ots / Muusika |
|
|
|
Parsifal
|
25. august, Noblessneri valukoda
|
| 13.10.2011 / G. Helbig / Das Opernglas |
|
|
|
Aeg kui voolavate kehade muster
|
Tore, kui talendid tulevad koju, aga see ei tähenda, et talente, kes kodus, peaks tingimata eirama.
Rahvusooper Estonia „Aeg”, koreograaf ja libreto autor Tiit Helimets, helilooja Paula Matthusen, valguskunstnik Tiit Urvik. Tantsivad Nade¾da Antipenko, Jevgeni Grib, Ksenia Seletskaja, Aleksandr Prigorovski, Galina Lau¹, William Moore, Marika Muiste, Andrus Laur, Olga Rjabikova, Anatoli Arhangelski, Maigret Peetson, Aleksandr Kanapljov, Eve Andre, Heidi Kopti, Seili Loorits-Kämbre, Nanae Maruyama, Jonathan Hanks, Daniel Kirspuu jt. Esietendus 1.10 Estonia teatrisaalis.
|
| 13.10.2011 / Heili Einasto / Sirp |
|
|
|
Parsifal – 27. august
|
Augusti lõpus võis Baltikumi põhjaosas asuvas Eesti pealinnas Tallinnas osa saada ühest eriti tähelepanuväärsest Wagneri teose lavastusest. Rahvusooper Estonial on Wagneri teoste lavastamisel ka varasemaid kogemusi. 2008. aastal toodi rahvusooperis lavale „Tristan ja Isolde”, peaosades Heikki Siukola ja Irmgard Vilsmaier. Nüüd etendati Peetri sadamas Noblessneri valukojas „Parsifali”, lavastajaks saksa lavastaja Nicola Raab. Noblessneri laevaehitustehase valukoda rajati 1913. aastal, niisiis veel tsaariajal, eesmärgiga ehitada ja remontida allveelaevu tsaristliku Venemaa sõjaettevalmistuseks. Mahajäetud valukoda kasutati kontserdipaigana esimest korda 2009. aastal. Dirigent Tõnu Kaljuste algatusel kanti selles ette Lera Auerbachi teos „Vene reekviem”. Sellest ajast alates kasutatakse valukoda muusikaetenduste lavastamiseks.
|
| 01.10.2011 / Klaus Billand / Der Neue Merker |
|
|
|
Richard Wagneri „Parsifal“ Tallinnas
|
Rahvusooper Estonia näitas 25.–28. augustil Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi raames Richard Wagneri ooperit „Parsifal“. See viimane, suursuguse idee ja pikkuse poolest kuulus Wagneri ooper loodi aastal 1882. See on üldse esimene kord, kui Wagneri viimane ooper Eestis lavale tuuakse.
|
| 23.09.2011 / Beata Baublinskienģ / Bravissimo |
|
|
|
Kas saatus või koht aegruumis?
|
Galakontsert „Tiit Kuusik 100” 17. septembril Estonia teatris: lavastaja Arne Mikk, dirigent Arvo Volmer, kunstnik Kustav-Agu Püüman.
|
| 23.09.2011 / Tiiu Levald / Sirp |
|
|
|
Estoonlased juubeldasid Tiit Kuusikut
|
Estonia teatris oli 17. septembril esietendusele omast elevust - toimus ooperigala Tiit Kuusiku 100. juubeli tähistamiseks, mille oli lavale seadnud Arne Mikk. Õhtut juhatas Estonia peadirigent Arvo Volmer. Ooperigala üllatusesinejaks oli Mati Palm, kes on omaaegsetes Estonia menulavastustes koos Tiit Kuusikuga laulnud. Kuusiku juubeliks valmis ka topeltplaat Villem Kapi ooperiga “Lembitu”, kus nimiosalist laulab Tiit Kuusik, Meelist Georg Ots, Kaupot Teo Maiste ja Maret Aino Külvand. Selle 1966. a helisalvestuse restaureeris Jüri Kruus. Plaat ilmus teatril koostöös plaadifirmaga Estonian Record Productions.
|
| 22.09.2011 / Sirje Vihma-Normet / Toronto Eesti Elu |
|
|
|
Piirilinna „Parsifal”
|
Volmer dirigeeris end „Parsifaliga” Wagneri-dirigentide rahvusvahelisse klassi.
Richard Wagneri lavamüsteerium „Parsifal” Rahvusooperis Estonia: muusikaline juht ja dirigent Arvo Volmer, dirigent Risto Joost, lavastaja Nicola Raab (Saksamaa), kaaslavastaja Ran Arthur Braun (Iisrael), kunstnik Robert Innes Hopkins (Suurbritannia), valguskunstnik David Cunningham (©otimaa). 25. ja 28. augusti etendused.
|
| 09.09.2011 / Kristel Pappel / Sirp |
|
|
|
Wagner Eesti laval
|
Valukoda sobis kui valatult.
|
| 02.09.2011 / Toomas Zupping / Kultuuripealinn |
|
|
|
«Parsifal» – noormehest sirgub lunastaja
|
Richard Wagneri «Parsifal» (1882), mis räägib üleisikulisest võitlusest Valguse ja Pimeduse jõudude vahel, on geneetiliselt Piibli ja keldi mütoloogia sohilaps, «Sõrmuste isanda», «Star Warsi» ja «Harry Potteri» vanem vend. Ainult selle vahega, et kristliku pühakirja dramaturgilisest derivaadist ja esteetilisest representatsioonist on «Parsifali» – nagu laiemalt peaaegu kogu Wagneri kunstikreedo – puhul saanud omaette kultusobjekt või otsapidi koguni uus konfessioon, millel omad rituaalid ja dogmad ning jüngrite-apostlite silmis vaidlustamatu sisemine tõde.
|
| 29.08.2011 / Alvar Loog / Postimees |
|
|
|
Parsifal avas Tallinnas Wagneri ajastu
|
Vanasse valukotta toodud ooper tundub veidi ülelavastatuna, aga seab edaspidiseks kõrge lati.
|
| 27.08.2011 / Ruth Alaküla, Andres Laasik / Eesti Päevaleht |
|
|
|
Parsifali arvustus saates "Helikaja"
|
Rahvusooper Estonia tõi Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 ja Nargen Festivali raames Eesti esiettekandele Richard Wagneri lavamüsteeriumi “Parsifal”. 25. augustil toimunud esietendust analüüsivad muusikateadlane Kristel Pappel ning kunstiteadlane ja ooperikriitik Harry Liivrand. Küsitleb Kersti Inno.
|
| 27.08.2011 / Klassikaraadio |
|
|
|
Sajandi kontsert Saaremaal
|
Saaremaa ooperipäevade peasündmuseks, vastates väljareklaamitud ootustele, kujunes Euroopas elava Argentina päritolu tenori Jose Cura kontsert. Esimest korda jõudis Saaremaa ooperipäevadele esinema oma karjääri tipus olev maailma ooperilavade täht.
|
| 11.08.2011 / Toomas Zupping / Eesti Ekspress |
|
|
|
Ooper suvises raekojas
|
Kontserdisari „Ooper raekojas” 5.–22.07 Tallinna raekojas.
|
| 05.08.2011 / Vaike Kiik-Salupere / Sirp |
|
|
|
Otsekui „tähehaav” meie muusikamaastikul
|
Saaremaa ooperipäevad lõppkontsert: José Cura, Aile Asszonyi, Estonia orkester ja koor Arvo Volmeri juhatusel. 23. juulil Kuressaare lossi ooperimajas.
|
| 28.07.2011 / Tiiu Levald / Sirp |
|
|
|
José Cura hääl ja sära võlus ooperipubliku jäägitult
|
Saaremaa ooperipäevadele pani särava punkti Argentina päritolu kuulsa tenori José Cura ülimalt läbimõeldud ja sütitav galakontsert ehk nagu kirjutas Eesti Päevaleht: “José Cura poetas Saaremaale tõelise ooperidopingu.”
|
| 26.07.2011 / Heli Salong / Meie Maa |
|
|
|
Tantsiv keha suudab kõike – nutust naeruni, kõnest täiuseni
|
Kadunud poegade ja tütarde kodukülastused on alati põnevad: ühelt poolt vaadata, mida uut on maailmas omandatud ja kogetud; teiselt poolt aga mõelda, mis sellest on kodus rakendatav ja mida üldse sellest õppida.
|
| 21.06.2011 / Heili Einasto / Postimees Online |
|
|
|
Armastuse lugu sordiini all
|
Georges Bizet’ ooper „Carmen”: dirigendid Arvo Volmer ja Risto Joost, lavastaja Walter Sutcliffe (Inglismaa), kunstnik Liina Keevallik, solistid, rahvusooperi Estonia koor, poistekoor ja orkester 28. ja 29. V Estonias.
|
| 17.06.2011 / Vaike Kiik-Salupere / Sirp |
|
|
|
Kakukaamera: Mitu väikest printsi mahub ühe mao kõhtu?
|
Juunis alustas Rahvusooper Estonia oma kammersaalis “PööningTantsu” sarjaga, mille eesmärk on tuua tantsupõrandale kokku väga mitmesuguse taustaga loovinimesi – videokunstnikke, interpreete, koreograafe.
|
| 15.06.2011 / Eesti Ekspress |
|
|
|
Väike Prints
|
|
Käisin kolm aastat prantsuse keele eriklassis ja ometi pole ma lugenud Antoine de Saint-Exupéry maailmakirjanduse klassikavaramusse kuuluvat raamatut „Le Petit Prince“ (ilmselt ehmataks mu prantsuse keele õpetaja seda kuuldes oma hommikuse croissant’i kurku ja köhiks koledal kombel). Oma „tee“ balleti juurde leidsin umbes aastat poolteist tagasi ja seda mõneti kummalisel kombel. Nimelt sattus mulle raamatukogus ette raamat pealkirjaga „Keiserlik baleriin. Matilda K¹essinskaja ja Romanovid“. Edasi tuli „Vene balleti kulissidetagune ajalugu: Djagilevist Picassoni, Cocteau'st Stravinski ja Nurejevini“ ning sealtpeale juba Lifari „The Three Graces“, Nijinsky elulugu jne. Ma olin nagu väike laps, kellele pidi alguses moosiga pudru peale pilte joonistama, et ta sööma hakkaks. Lihtsalt see „puder“ oli ballett ja see „moos“ oli intriigid. Asjade edasine käik kulges üsna loogiliselt – paratamatult tekkis ju huvi, kuidas näeb „päriselt“ välja see, mis juba nii pikka aega nii paljudele inimestele elu sisuks ja mõtteks olnud. Loomulikult olin ma ballette ennegi näinud, ent mingi sisemine põlemine ja positiivne rahutus tekkisid alles nüüd. Loomulikult tähendas ballett minu jaoks ikkagi „Pähklipurejat“ ja „Luikede järve“ ehk surematuid meloodiaid ja kauneid kaharaid seelikuid ning muidugi neid müstilisi varvaskingi. Sõbranna, kellega koos ma peamiselt teatris käin, ikka ohkab kergelt või muigab, kui ma jälle teatan, et „mulle need moodsad asjad ei meeldi“. Aga ma üritan endale meelde tuletada, et kõik koreograafiad ei ole enam ammu sellised, nagu nad Marius Petipa käe alt tulid ning tegelikult meeldib mulle siiski kõik mis on hästi, see tähendab armastuse ja hingega tehtud, olgu ta siis modernne või klassikaline.
|
| 07.06.2011 / absolutraspberri.blogspot.com |
|
|
|
Kaasaegse tantsu taltsutamine
|
Oksana Titova lavastus «Väike prints» on esimene pääsuke, mis kuulutab Estonia teatri uut kaasaegse tantsu sarja «PööningTants». Sari ise on loodud tänuväärse eesmärgiga hajutada klassikalise ja kaasaegse tantsu vahelisi institutsionaalseid, ideoloogilisi ja koreograafilisi piire, mis praegu on Eesti tantsupildis liiga sügavalt kinnistunud.
|
| 07.06.2011 / Leenu Nigu / Postimees |
|
|
|
Roos, Rebane ja kollases kombinesoonis Lendur teel tähtede poole
|
Oksana Titova lühiballeti “Väike prints” alguses ripub lae all kollane nukk, mis sähvatuse ja mürina saatel – nagu välk selgest taevast või nagu Kuu pealt kukkudes – tantsijate hulka potsatab. Kollase kombinesooni lukk tõmmatakse lahti ja üsna nõutu näoga tantsija loobib kombekast välja paar õhupalli. Tabab kerge hämming – kas tõesti on keegi, kes pole Saint-Exupery ja Väikese Printsi lummusesse langenud ja tahab meile näidata, kui õhku täis puhutud on Väikese Printsi kultus (mõelge “seltskonnakangelaste” ankeetidele, mida ju ikka ajakirjades avaldatakse – kui tihti võib sealt lemmikraamatu kohalt lugeda “Väike prints”? Kas maailmas muid raamatuid kirjutatud polegi?)? Kogu ülejäänud lavastus tegeleb aga siiski legendi hingestamise, elu sisse puhumisega, ja tühi, õhku täis kombinesoon saab etenduse lõpus tähenduse hoopis Saint-Exupery enese elusaatusega haakudes.
|
| 04.06.2011 / Susapesa's Weblog |
|
|
|
Tramm nimega Carmen sõidab uutel rööbastel
|
Ooperikunsti standardrepertuaari kuuluvate teoste lavastamistsükleid võib võrrelda ühistranspordi sõiduplaanidega. Georges Bizet’ «Carmen» (1875) on selles mõttes nagu tramm – kui eelmisest maha jäid, pead natuke ootama ja peagi tuleb uus. Ainuüksi Estonia teatris on seda ooperit lavale toodud kümme korda. Seni eelviimase, 1998. aastal publiku ette jõudnud versiooni mängukavast kadumise (2006) ning läinud neljapäeval toimunud järjekordse esietenduse vahel jõuti «Carmenit» Eestis lavastada veel Tartus (KaivConsort 2006) ning Pärnus (PromFest 2007).
|
| 30.05.2011 / Alvar Loog / Postimees Online |
|
|
|
„Othello“ vs „Who cares?“
|
Märtsi keskel õnnestus mul vaatamas käia Rahvusooper Estonia järjekordset balletiõhtut. Seekord olid kavas M. Kesleri „Othello“ ja G. Balanchine’i „Who Cares?“.
|
| 13.04.2011 / Rahel Otsa / noor tantsukriitik |
|
|
|
Lugu Manonist, kes küll armastas, aga...
|
See on endast lugupidavate teatrite ballett. Nende ballett, kel pole vaja vaatajat odavate trikkidega ära osta. Asjata ei nimetata selle tegelase rolli ka iga moodsa baleriini unistuseks – eelkõige dramaatilisuse ja psühholoogilise varjundirikkuse pärast.
|
| 11.04.2011 / Tiit Tuumalu / Postimees Online |
|
|
|
Pipi jõudis tagasi sünniteatrisse teistsugusena
|
Estonia teatri laval laulab oma trippidest ja trikkidest jälle Pipi Pikksukk. Lehekülg rahvusooperi kuulsusrikkast ajaloost on saanud uue sära.
|
| 10.03.2011 / Andres Laasik / Eesti Päevaleht |
|
|
|
Pipi ooperis on elamus omaette
|
See on kahtlemata üks neist lavastustest, mida pea iga laps võiks vaatama jõuda. On ju tänapäeval erisuguseid ja eri vanuses tegelasi, kes lapsi paeluvad, märksa enam kui oli kümmekond aastat tagasi, sest igaühest neist vormitakse ka turundusartikkel, ja Pipit paljud pisikesed põnnid veel ei teagi. Uus, värskendatud ja noorte osavõtjatega särtsakas Pipi-lavastus on kindlasti suur samm selle vea parandamise poole.
|
| 07.03.2011 / Esme Kassak / Postimees |
|
|
|
Rõõmustav „reaetendus”
|
T¹aikovski „Padaemand”: uued peaosalised Heli Veskus (Liisa) ja Mart Madiste (Hermann) 26.02 Rahvusooperis Estonia.
|
| 04.03.2011 / Vaike Kiik-Salupere / Sirp |
|
|
|
Balletiõhtu
|
Balletiõhtul sai nautida kahte eriilmelist etendust: “Othello” ja “Who cares”. Esimene neist on pigem tõsine ning pinev, samas kui teine vastandub kerguse ja rõõmsameelsusega. Seega peaks õhtu pakkuma midagi huvitavat igale maitsele.
|
| 01.03.2011 / Marili Vosmi / noor tantsukriitik |
|
|
|
Kontrastid balletiõhtus
|
Eesti Rahvusballett tõi seekord Balletiõhtu ürituse raames lavale kaks lühiballetti, mis esmapilgul annavad põhjuse arvata, et need on täiesti eriilmelised ja vastandlikud tantsulavastused, mille sobivus ühte õhtusse ehk ei ilmnegi. Lähemal vaatlemisel annab just see mitmekesisus ülevaate liikumiskeele rikkusest ning moodustab teineteist täiendava koosluse.
|
| 28.02.2011 / Kertu Hool / noor tantsukriitik |
|
|
|
Contance on elus!
|
|
Tuntud Eesti teatri külalisetenduste käigus nägime LRO laval esmakordselt David Nixoni balletti „Kolm musketäri“ Malcolm Arnoldi muusikale. Stsenaariumi kirjutas Dumas vanema samanimelise romaani ainetel David Drew, balleti maailmaesietendus toimus 2006. aasta sügisel Northern Ballet Theatre’is (Leeds).
|
| 23.02.2011 / Natalija Morozova / telegraf.lv |
|
|
|
Rimski-Korsakovi lavamuusikat (taas)avastamas
|
Ei oska arvatagi, mis oleks eesti muusikaloos teisiti, kui Mihkel Lüdigi, Mart Saare, Rudolf Tobiase, Artur Kapi, Artur Lemba õpetajaks Peterburi konservatooriumis poleks olnud Rimski-Korsakov. Rimski-Korsakovi arvukast palju¾anrilisest loomingust on meie lavadel viimastel aastakümnetel kõlanud väga vähe. Seda sümpaatsem, et rahvusooper tegi Peterburi Jaani kiriku avamise eel (olid ju RimskiKorsakovi õpilased Tobias ja Lüdig pikemat aega seotud Peterburi Jaani kirikuga) kummarduse helilooja loomingule, tuues kontsertettekandes lavale ooperi "Tsaari mõrsja".
|
| 18.02.2011 / Raili Sule/ Sirp |
|
|
|
Balletiõhtu Estonias
|
|
Õhtu koosnes kahest osast: Marina Kesleri „Othellost“ Arvo Pärdi muusikale ja George Balnchine „Who cares?“ George Gershwin“i muusikale. Mõlemas on muusikal oma suur roll. Kui tihti on tantsuetendustes liikumine tähtsam kui muusika, siis siinkohal on mõlemad võrdse osakaaluga, kuna mõlemas töö puhul on koreograaf inspireeritud muusikast. Nii Arvo Pärt kui George Gershwin on täiesti omaette fenomenid.
|
| 16.02.2011 / Monika Tomingas / noor tantsukriitik |
|
|
|
Jagod pole kusagile kadunud, sisendab «Othello»
|
Eesti Rahvusballett on kokku pannud kahest lühiballetist koosneva programmi, mille kelmikas kontrastsus avaldub juba pealkirjades «Othello» ja «Who cares?» ehk «Keda see huvitab» või slängis tabavamalt «Meil on poogen».
|
| 15.02.2011 / Tiit Tuumalu / Postimees |
|
|
|
Eesti Rahvusooperi külalisetendused Riias 18. kuni 23. jaanuaril. Märksõna - väljapeetud
|
Käesoleva aasta jaanuaris muutsid Riia ja Tallinna ooperiteatrid kodu, etendades kolmepoolse lepingu raames külalisetendusi naaberriigis. Vaatamata sellele, et ooperisõbrad võtavad tõenäoliselt ka tulevikus ette tee Viini, Berliini ja Milanosse, tasuks mõnikord siiski pöörata pilk ilma upsakuseta lähimate naabrite suunas: meil ikka on parim ooper Baltikumis.
|
| 03.02.2011 / Lauma Mellena / Neatkariga Rita Avize Latvijai |
|
|
© Rahvusooper Estonia 2010
|
SEB publikupreemia 2012
