Saksa keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega Kestus 5 t, kaks vaheaega
„Parsifal“ on Richard Wagneri viimane ooper ja üks ooperiliteratuuri keerukamaid teoseid, mis esitab tõsise väljakutse nii solistidele, orkestrile kui koorile. Ooper jõuab lavale Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 raames. „Parsifal“ on erakordselt väljendusjõuline ja ammendamatut avastamisrõõmu pakkuv teos ning ainus ooper, mis on kirjutatud Wagneri ooperiteatri Bayreuth Festspielhausi erilist akustikat ja võimalusi silmas pidades. Seepärast nimetas helilooja ooperit Bühnenweihfestspiel ehk „lavale pühendatud pidustus“. See lavateos on täiuslikem kõigist tema püüdlustest ühendada keskaja mütoloogiat ja kaasaegset muusikat. Wagner laenab motiive keskaegsest Graali legendist, Wolfram von Eschenbachi eeposest „Parzival“, Chrétien de Troyes’ „Percevalist“, piiblist, Schopenhaueri filosoofiast ja budismist. Sellest sünteesist sünnib uus vaatenurk käsitletavatele teemadele, mille aluseks on teksti ja muusika pikaajaline küpsemine – ooperi sünnihetke on ette valmistanud Wagneri varasemad ooperid, eriti „Tristan ja Isolde“, mis Rahvusooper Estonias esietendus menukalt 2008. aasta mais. Ooperi muusikaline keel on julge, kaasaegne ja enneolematult värvikas. Hoolimata kriitilisest suhtumisest Wagneri teostesse oma elu hilisematel aastatel, nimetas Claude Debussy ooperit „üheks kauneimaks helimonumendiks, mis eales muusika auks püstitatud“. Pärast ooperi esietendust ütles Gustav Mahler: „Kui ma Festspielhausist täiesti kõnevõimetuna välja astusin, teadsin, et olen osa saanud ülimast hingesuurusest, ülimast kannatusest ja et see kogemus jääb eluks ajaks püha ning rikkumatuna mu hinge.“
Wagner rõhutas ooperi erilisust teiste lavateoste kõrval, keelates kolmekümneks aastaks ooperi lavastamise väljaspool Bayreuthi ooperimaja. Samuti keelas ta aplodeerimise pärast esimest vaatust, toonitades niimoodi muusikadraama tõsidust ja tseremoniaalsust. 1903. aastal võitis Metropolitan Opera siiski kohtu kaudu õiguse tuua ooper lavale.
Nicola Raab on rahvusvaheliselt tuntud noor lavastaja, kelle lennukas karjäär on viinud teda Viini ja Baieri Riigiooperitesse, Zürichi Ooperisse, Salzburgi festivalile, Teatro Regiosse Torinos, La Fenice’sse Veneetsias jm. 2010. aasta kevadel tõi Raab Göteborgi Ooperis menukalt lavale Massenet’ ooperi „Thaïs“.
Sisu Graaliordu ettekirjutuste järgi saavad Graali imettegevast jõust osa ainult mõttelt ja kehalt karsked. Klingsor, keda ordusse vastu ei võetud, on ehitanud kättemaksuks oma võlulossi, mida ümbritsevas meeleliste naudingute aias jalutavad ringi kaunid neiud, et panna rüütleid oma karskusevannet murdma. Isegi Graalirüütlite kuningas Amfortas murrab vannet ja Klingsor röövib temalt püha oda, millega piinati ristilöödud Kristust. Klingsor lööb Amfortasele odaga haava, mis ei parane enne kui „lihtsameelne, kes saab targaks läbi kaastunde“ („Durch Mitleid wissend, der reine Tor“) tagastab talle oda. Esimeses vaatuses näeb lihtsameelne noormees Parsifal kuninga kannatusi. Teises vaatuses rändab ta Klingsori valdustesse, kus teda kutsub nimepidi ja suudleb emalikult kauneim naistest – Kundry. Suudlusega meenub Parsifalile tema päritolu ning saab selgeks ka Amfortase haava olemus. Parsifali haarab kaastunne kõige elava vastu ja ta suudab Kundry võrgutamisele vastu seista, hävitada Klingsor ning oda tagasi võita. Kolmandas vaatuses pöördub Parsifal tagasi Graalirüütlite juurde, et ravida Amfortase haav ning päästa ta kannatustest.
Ooperipaketi hind alates 80,5 EUR (üks inimene kaheses toas). Paketti kuulub: transfeer hotell-ooper-hotell, ooperipilet, majutus koos rikkaliku hommikusöögiga, tasuta pääs ööklubisse Cafe Amigo. Amarillos pileti ettenäitamisel klaas vahuveini toidu kõrvale tasuta, restorani köök avatud kuni 01.00. Broneerimine viru.reservation@sok.fi või telefonil +372 680 9300
SEB publikupreemia 2012
