NB! 5. veebruari "Carmeni" etendusel toimub telesalvestus.
Georges Bizet’ ooper Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy libretole Prosper Mérimée samanimelise novelli järgi Maailmaesietendus 3. märtsil 1875, Pariisi Opéra Comique Esietendus Rahvusooper Estonias 26. mail 2011
Prantsuse keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega Kestus 3 t 20 min, kaks vaheaega
Kui „Carmen“ 1875. aastal esmakordselt Pariisis lavale jõudis, peeti ooperi sü¾eed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks. Bizet ¹okeeris publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast – külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja salakaubavedajate hulgast ning näidates laval peategelase mõrva. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Pjotr T¹aikovski, mõistes teose suurust, ennustas ooperile hiilgavat tulevikku: „Kümne aasta pärast on see kõige populaarsem ooper maailmas.“ Ja tal oli õigus, sest „Carmenist“ õhkub tõelise elu hingust, kirge, vabadust ja dünaamikat.
Bizet suri vaid kolm kuud pärast esietendust ega võinud aimatagi, et „Carmenist“ saab lühikese aja jooksul ooperiliteratuuri populaarsemaid teoseid, mida mängitakse kogu maailma ooperiteatrites ja et toreadoori laulust ning peategelase habaneerast saavad mitmetele põlvkondadele ooperimuusika sümbolid. Rahvusooper Estonias toob „Carmeni“ publikuni eelmisest hooajast tuttav noor briti lavastaja Walter Sutcliffe, kelle fantaasiarohke lavalahendusega „Così fan tuttest“ kujunes hooaja menutükk.
Lavastaja Walter Sutcliffe’i sõnul on Bizet’ „Carmen“ mitmepalgeline. „Ooper on segu pingelisest psühholoogilisest draamast ja melodraamast, dokumentaalfilmist ja mustast komöödiast, mida esitatakse kord üld-, kord lähivõtet kasutades. „Carmenis“ on nii grandioosse ooperi, intiimse sõnateatri kui ka populaarse muusikali¾anri sugemeid. Estonia lavastus mängib nende võimalustega, lastes dokumentaalfilmi jutustavatel elementidel rääkida 19. sajandi Sevillas hargnevat José ja Carmeni lugu.“
SEB publikupreemia 2012
