 
| Vaheajatellimus internetist | | |
|
|
| Operetis „Nahkhiir“ asetleidvates segadustes on süüdi: |
|
|
| Rahvusooper Estonia kuulub järgmistesse ühendustesse: |
|


|
|
|
|
Vincenzo Bellini ooperi kontsertettekanne Estonia kontserdisaalis Libreto: Felice Romani Maailmaesietendus 11. märtsil 1830 Teatro La Fenices (Veneetsia)
Dirigent: Arvo Volmer Peaosades: Annely Peebo ja Irina Dubrovskaja
Vincenzo Bellini oli 19. sajandi alguse itaalia ooperi juhtfiguure Rossini ja Donizetti kõrval, nn bel canto trio noorim liige. Tema ooperitele on omane ülim meloodilisus, romantiline paatos, ülevus ja sentimentaalsus. Suurepärase meloodiameistrina on Bellini mõjutanud mitmeid heliloojaid Verdist Lisztini. Oma kirjas Camille Bellaigue’le kiitis Verdi Bellini muusikat: „Mitte keegi pole suutnud kirjutada nii pikki ja voolavaid meloodialiine kui Bellini.“
„I Capuleti e i Montecchi“ on üks helilooja enimesitatud oopereid. Ooperi libreto aluseks pole mitte Shakespeare’i „Romeo ja Julia“, vaid mitmed itaalia kirjandusteosed, peamiselt Luigi Scevola näidend „Giulietta e Romeo“ (1818). „I Capuleti e i Montecchi“ esietenduse menu oli Bellinile meeltmööda – oli ta ju osaliselt kasutanud muusikat oma eelmisest ooperist „Zaira“, mille kriitikud ebaõnnestunuks tunnistasid. 20. sajandi keskpaiku, tänu võimekatele bel canto lauljatele Maria Callasele, Beverly Sillsile jt oli „I Capuletti e i Montecchi“ paljude ooperiteatrite püsirepertuaaris. Viimati laulsid selle 2009. aastal plaadile tänapäeva ooperitähed Anna Netrebko (Julia) ja Elļna Garanča (Romeo).
Ooper „I Capuleti e i Montecchi“ jätkab rahvusooperi traditsiooni tuua kontsertettekannetena publikuni ooperiliteratuuri väärtteoseid, sh pärleid bel canto-ooperite varasalvest. Varasematel hooaegadel on ülimenukalt ette kantud Mozarti „Tituse halastus“, Catalani „La Wally“, Bellini „Puritaanid“, Verdi „Simon Boccanegra“, Rossini „Wilhelm Tell“ ja Donizetti „Poliuto“.
|
|
|
|
|
| november, 2010 |
|
|
|
|
| Lavastus |
Kuupäev |
Kellaaeg |
Zhanr |
Asukoht |
|
|
© Rahvusooper Estonia 2010
|