 
| Vaheajatellimus internetist | |  |
|
| Rahvusooper Estonia kuulub järgmistesse ühendustesse: |
|
|
|
 |
|
Uuslavastused ja projektid 2010/2011
|
|
DANCE BY PÄRT
Tantsuetendus festivali „Pärdi pidunädalad“ raames.
Maailma ühe hinnatuma helilooja ning Eesti nüüdismuusika suurima mõjutaja Arvo Pärdi 75. juubeli puhul korraldab Paide linn koostöös Kultuuriminiteeriumi, Eesti Kontserdi, ERSO, Rahvusooper Estonia, Rakvere linna ja ERRiga 17.08–17.09.2010 kestva festivali „Pärdi pidunädalad“. Festivali üks suursündmusi on 17. septembril Paide Kultuurikeskuses toimuv Pärdile pühendatud „Dance by Pärt“, mille koreograafideks-lavastajateks on Toomas Edur, Marina Kesler ja Oksana Titova. Ettekandele tulevad Pärdi muusikale loodud tantsuseaded ning Marina Kesleri tantsuetendus „Othello“. Laval on Eesti Rahvusballeti solistid ja Paide noored tantsijad.
PÄHKLIPUREJA
Pjotr T¹aikovski ballett kahes vaatuses
Marius Petipa libreto E. T. A. Hoffmanni ja Alexandre Dumas’ (sen.) muinasjutu järgi
Maailmaesietendus 18. detsembril 1892 Peterburi Maria Teatris
Esietendus Rahvusooper Estonias 3. detsembril 2010
Koreograaf-lavastaja: Ben Stevenson (Texas Ballet Theatre, USA)
Muusikaline juht ja dirigent: Mihhail Gerts
Dirigent: Jüri Alperten
Kunstnik: Tom Boyd (Houston Ballet, USA)
Ben Stevensoni imepärase lavastusega algab Estonias jõulukuu! Ka kõige võimatumad unenäod muutuvad imekauniks ja ahvatlevaks reaalsuseks. T¹aikovski kaunis muusika viib vaataja koos Klaraga maiustuste, Hiirekuninga, mängusõdurite, lendavate kokkade, hiiglasliku jõulupuu, jõuluõhtu ja tantsu võlumaailma. T¹aikovski „Pähklipureja“ on helilooja tuntumaid ja armastatumaid teoseid, mille muusika on inspireerinud paljusid koreograafe jutustama tantsukeeles E. T. A. Hoffmanni ja Alexandre Dumas’ sen. värvikat jõulumuinasjuttu.
Ben Stevensoni peetakse tänase Ameerika balletikunsti üheks olulisemaks kujundajaks. Ta on pea kolmkümmend aastat olnud Houstoni Balletiteatri kunstiline juht, kelle juhtimisel on trupp kasvanud rahvusvaheliselt tunnustatud balletiteatriks ning aastast 2003 on ta Texase Balletiteatri kunstiline juht. Tema lavastused on pälvinud mitmeid nimekaid auhindu ja kiidusõnu kriitikutelt ning on etendunud Opéra de Paris’s, Kanada Rahvusballetis, La Scalas, Baieri Riigiooperis, Londoni City Ballet’s jm.
WHO CARES?
Estonia ballil 31. detsembril 2010
Rahvusooper Estonia kutsub veetma ainulaadset aastavahetust teatri maagilises õhkkonnas – kuulama George Gershwini kaunist muusikat parimate solistide esituses, kogema särtsakat Manhattani ööelu ja tantsima suure sümfooniaorkestri saatel. Saada vana aasta ära rõõmuga, et tulla saaks uus ja parem!
Balli esimeses pooles tuleb ettekandele Arne Miku lavastatud revüü „Gershwini rapsoodia“ George Gershwini muusikale. Peaesinejaks on Beninis sündinud USA-Pariisi taustaga d¾ässitäht Mina Agossi.
Eesti publikul on esmakordselt võimalus vahetult kogeda ühe maailma tipp-koreograafi George Balanchine’i säravat loomingut. Balli teises pooles tuleb ettekandele tema ballett „Who Cares?“ George Gershwini muusikale. 1937. aastal avaldas Gershwin soovi teha tuntud koreograafiga koostööd ja luua ballett „Goldwyn Follies“, kuid helilooja suri enne teose lõpetamist. Kolmkümmend kolm aastat hiljem lõi Balanchine balleti „Who Cares?“ kuueteistkümnele Gershwini laulule, sh hitid „I Got Rhythm“, „The Man I Love“, „Embraceable You“ ja „My One and Only“. Nii sündis ballett pulbitsevast Manhattani ööelust, millele loob iseloomuliku atmosfääri Gershwini särtsakas muusika. Teose energia kumab läbi igast Balanchine’i perfektse tehnikaga seatud sammust. Balleti toob lavale Ballet du Capitole’i kunstiline juht Nanette Glushak.
MANON
Kenneth MacMillani ballett Jules Massenet’ muusikale
Maailmaesietendus 3. märtsil 1974, Londoni Kuninglik Ballett
Esietendus Rahvusooper Estonias 7. aprillil 2011
Koreograaf-lavastaja: Kenneth MacMillan (Inglismaa)
Koreograafia teostaja: Karl Burnett (Inglismaa)
Muusikaline juht ja dirigent: Risto Joost
Dirigent: Mihhail Gerts
Muusika arran¾eerijad: Leighton Lucas ja Hilda Gaunt
Kunstnik: Mia Stensgaard (Taani Kuninglik Ballett)
Kunstniku assistent: Maja Ziska (Taani Kuninglik Ballett)
Kenneth MacMillani ballett Jules Massenet’ imekaunile muusikale loob kujundirikka pildi 18. sajandi elust ja erinevatest ühiskonnakihtidest – aristokraatidest eluheidikuteni. Balleti aluseks on Abbe Prevost’ „©evaljee des Grieux’ ja Manon Lescaut’ lugu“ („L’Histoire du chevalier des Grieux et de Manon Lescaut“), mis jutustab loo Pariisi ihaldatuimast kurtisaanist Manonist, kellest põnevate ja dramaatiliste sündmusteahela tõttu saab põgenik ja tagaotsitav Louisianas. Emotsioonidest tulvil muusika väljendab peategelase langemist naudinguteküllasest kõrgusest meeleheitlikku elupõrgusse. Balleti muusika on arran¾eerinud Leighton Lucas ja Hilda Gaunt, kes on kasutanud Massenet’ loomingut, kuid mitte ühtegi rida helilooja samanimelisest ooperist. Kõlavad katkendid kolmeteistkümnest Massenet’ ooperist (sh „Le Cid“, „Chérubin“, „Tuhkatriinu“ ja „Don Quijote“), samuti oratooriumitest, salongilugudest („Eleegia“), lauludest ja orkestrisüitidest („Scénes dramatiques“ and „Scénes pittoresques“).
Kenneth MacMillan lõi 20. sajandi ühe menukama balleti Londoni Kuninglikule Balletile 1974. aastal. Sellest ajast alates on „Manon“ olnud vaid tipptasemel balletitruppide repertuaaris, sest balleti esitamiseks peavad tantsijad olema tantsutehniliselt ja näitlejameisterlikkuselt väga kõrgel tasemel. „Ma ei ütle alati „jah“, kui mõni teater pöördub minu poole, et saada luba balleti esitamiseks. Balletitrupi taseme hindamise jätan usaldusväärsete repetiitorite hooleks,“ ütleb Kenneth MacMillani lesk Deborah MacMillan. 2009. aastal sai Rahvusooper Estonia loa balleti lavale toomiseks.
RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA BALLETIGALA
29. ja 30. aprillil 2011
Kunstiline juht: Toomas Edur
Eesti Rahvusballett tähistab rahvusvahelist tantsupäeva suurejoonelise tantsuprogrammiga, pakkudes publikule tantsunaudingut klassikast kaasaegse tantsuni. 30. aprilli galaga tähistab Estonia kauaaegne priimabaleriin Kaie Kõrb oma viiekümnendat juubelit. Lisaks Eesti Rahvusballeti solistidele esinevad tantsutähed American Ballet Theatre’ist, Kuninglikust Balletist (London) ja Suurest Teatrist.
OOPERI- JA BALLETIFESTIVAL „SUVEÖÖ TÄHED“
1.–11. juuni 2011
Rahvusooper Estonia läheb soojale suvele ja rannahooajale vastu traditsiooniks kujunenud festivaliga „Suveöö tähed“. Publiku rõõmuks säravad muusikataevas tunnustatud ooperi- ja balletitähed nii kodu- kui välismaalt. Festivalil tulevad ettekandele ülipopulaarne Bizet’ ooper „Carmen“, Delibes’i muinasjutuline ballett „Coppélia“, Tallinna Balletikooli noorte tantsijate balletigala, Puccini ooper „Tosca“, Harangozó lustakas ballett „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“; Nixoni ballett „Kolm musketäri“, Tüüri ajaloolis-fantastiline ooper „Wallenberg“ ja MacMillani ainulaadne ballett „Manon“.
TALLINNA BALLETIKOOLI GALA
1. ja 4. juunil 2011
1. juunil kell 19.00 ja 4. juunil kell 12.00 toimub Rahvusooper Estonias traditsiooniline Tallinna Balletikooli galakontsert, kus esinevad balletikooli lõpetajad ja õpilased – Eesti balleti tulevased tähed.
VÄIKE PRINTS
Esimene lavastus sarja „PööningTants“ raames Rahvusooper Estonia kammersaalis
2., 4., 5., 8. ja 10. juunil 2011
Koreograafia ja lavastus: Oksana Titova
Muusika: Taavi Kerikmäe
Videokujundus: Andres Tenusaar
Lavakujundus ja kostüümid: Elo Soode
Tantsivad Eesti Rahvusballeti tantsijad.
Sarja avalöögiks on Oksana Titova tantsulavastus „Väike prints“, kus Antoine de Saint-Exuperyle iseloomuliku reaalsuse ja fantaasia vahel balansseerivale maailmale heidetakse pilk läbi väike-printsiliku puhtuseprisma. Etendus valmib koostöös Estonias 2007. aastal esietendunud ja Eesti Teatri aastaauhinna 2008 võitnud tantsulavastuse „Hamlet“ meeskonnaga.
Oksana Titova on Eesti Rahvusballeti tantsija ning on näidanud end originaalse ja mõtlemapaneva käekirjaga lavastaja-koreograafina. Titova toob rahvusooperi kammersaali kaasaegse tantsu lavastuste sarja, mille läbivaks jooneks on balletiteatri pinnasest välja kasvanud nüüdistants. See on tantsuteater, mis rakendab balletitantsija füüsilised võimed kaasaegse kunsti ja esteetika teenistusse. Titova sõnul seostub pööning millegi salapärase, intiimse ja ettearvamatuga: „Rahvusooperi pööningul kehtivad teised reeglid, sealt võib leida mõndagi ootamatut.“
Oksana Titova on lavastanud Rahvusooper Estonias, Vanemuise teatris ning Kanuti Gildi saalis. Kahel korral on ta pälvinud Eesti Teatri aastaauhinna parima tantsulavastuse kategoorias: „The Last Hairy“ (koos Taavet Janseniga, Kanuti Gildi saal, 2005) ning „Hamlet“ (RO Estonia, 2007). Mõlemad tööd on osalenud rahvusvahelistel festivalidel Eestis, Lätis, Venemaal ja Inglismaal.
|
|
|
© Rahvusooper Estonia 2010
|
SEB publikupreemia 2012
