 
| Vaheajatellimus internetist | |  |
|
| Rahvusooper Estonia kuulub järgmistesse ühendustesse: |
|
|
|
 |
|
|
Balleti kunstiline juht Toomas Edur - 6831 307, t.edur@opera.ee
Balleti kunstilise juhi assistent Age Oks - a.oks@opera.ee
Balleti administratiivjuht Andrus Kämbre - 6831 206, 5296 909, andrus.kambre@opera.ee
Balleti repetiitorid Tatjana Laid, Elita Erkina, Viktor Fedortšenko, Katrin Kivimägi, Marina Kesler
Kontsertmeistrid Anneli Tohver, Milena Borissevitsh, Vladima Jeremjan, Larissa Beresneva
Balleti inspitsiendid Jüri Kruus, Anton Osul
Massöörid Jüri Gross, Ivar Eensoo
Eesti Rahvusballeti truppi kuulub 56 tantsijat. Hooajal 2011/2012 on repertuaaris: „Othello“ (koreograaf Marina Kesler), „Pähklipureja“ (koreograaf Ben Stevenson), Kenneth MacMillani „Manon“ (koreograafia teostaja Karl Burnett), „Coppélia“ (koreograaf Ronald Hynd), „Kolm musketäri“ (koreograaf David Nixon), „Luikede järv“ (koreograaf Tiit Härm), „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“ (koreograaf Gyula Harangozó), „Metshaldjas“ („La Sylphide“, lavastaja Frank Andersen) ja „Teine sümfoonia“ (koreograaf Uwe Scholz). Hooaja alguses külastab Eesti Rahvusballetti Leedu Rahvusballett pakkudes Eesti publikule tantsunaudingut etendustega „Romeo ja Julia“ (koreograaf Vladimir Vassiliev) ja „Red Giselle“ (koreograaf Boriss Eifmann). 1. oktoobril tuleb maailmaesiettekandele Tiit Helimetsa ballett „Aeg“, mis räägib tänapäeva inimeste ajakasutusest ning inimeseks olemisest. 5. novembril esietendub Estonia kammersaalis nüüdistantsu sarja „PööningTants“ teine lavastus „OOO / Out of Opera“ (koreograaf-lavastaja Dmitri Harchenko) ja 28. veebruaril sarja kolmas lavastus „Jumalate juures. Pärast maailma“ (koreograaf-lavastajad Kenneth Flak ja Külli Roosna). 9. novembril sõidab Eesti Rahvusballett Paidesse ja annab festivali „Ooper ja ballett südames“ raames Tšaikovski „Luikede järve“ II vaatusest ja Scholzi „Teisest sümfooniast“ koosneva balletiõhtu. Tuntud Eesti baleriinil, moderntantsijal ja balletipedagoog-repetiitoril Saima Kranigil täitub sel sügisel 25 aastat tantsija- ja 25 aastat pedagoogikarjääri. Säravat topeltjuubelit tähistab Kranig balletigalaga 27. novembril Estonia kammersaalis. 2. detsembril esietendub Johann Straussi kaunile muusikale loodud särtsakas ja humoorikas ballett „Rosalinde“ (koreograaf Ronald Hynd). 29. aprillil tähistatakse rahvusvahelist tantsupäeva suurejooneliste balletigalaga, kus antakse pidulikult üle ERGO balletiauhinnad. 11. mail esietendub aga Toomas Eduri esimene täispikk ballett „Modigliani – neetud kunstnik“ Tauno Aintsi muusikale.
ESTONIA BALLETI AJALOOST
Estonia lavale jõudis tants juba enne Esimest maailmasõda. Tõsi, siis piirduti vaid tantsuliikumistega muusika- ja sõnalavastustes ehk nn evolutsioonidega. Esimene väljaspool operetti esitatud tantsuline teos, ballett-pantomiim „Unenägu kujuraiuja töökojas” etendus Estonia laval 1914, peaosades Nina Smirnova ja Robert Rood, lavastas Nina Smirnova. 1918 asutati teatris esimene palgaline balletitrupp koosseisus Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood, Emmy Holz, trupijuhiks Sessy Smironina-Sevun. Aastail 1919–1920 jõuti Estonias juba iseseisvate balletiõhtuteni, 1. märtsil 1919 oli kavas kahest osast koosnev „Balleti-õhtu” (koreograaf Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett „Koreograafiliste etüüdide õhtu” , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused.
Esimese õhtut täitva „päris balleti” lavastuseni jõuti 1922. aastal — 28. septembril esietendus Delibes’i „Coppélia”, lavastas Viktorina Krieger (Kriger) Moskva Suurest Teatrist, kes tantsis ühtlasi ka peaosa.
1926 asutas Rahel Olbrei Estonias püsiva tantsutrupi. Olbrei juhtis Estonia balletitruppi kuni 1944. aastani. Ta oli õppinud klassikalist balletti Sessy Smironina- Sevuni ja Eugenia Litvinova juures ning täiendanud end moderntantsu alal Saksamaal Mary Wigmani ja Rudolf Labani juures. Just Olbrei andis Estonia balletitrupile isikupärase näo XX sajandi esimesel poolel. Lavale tulid Adami „Giselle” (1926), Tšaikovski „Pähklipureja” (1936) ja „Luikede järv” (1940), Glieri „Punane moon” (1939), esimene eesti algupärane ballett , Tubina „Kratt” (1944) jt.
Teise maailmasõja keerises põgenesid Eestist mitmed naissolistid ja ballettmeister Rahel Olbrei, õnneks säilis trupi tuumik. Aastail 1944—1951 juhtis truppi Litvinova stuudiotes õppinud ja Antverpenis tantsinud Anna Ekston, kes asutas 1946 ühtlasi Eesti esimese riikliku balletiõppeasutuse — Tallinna Riikliku Koreograafiakooli (praegu Tallinna Balletikool). Märkimisväärseid sündmusi sõjajärgsel ajastul oli vene ballettmeistri Vladimir Burmeistri lavastatud „Luikede järv” (1954), mis tõusis esile eriti Odette’i ja Ottiliet tantsinud Helmi Puuri tõttu.
1960. aastate poliitiline „sula” N. Liidus tõi murrangu ka Estonia teatris. Astusid esile GITIS-es õppinud noored koreograafid Enn Suve, Iraida Generalova ja Mai Murdmaa. Aastail 1967—1973 peaballettmeistrina tegutsenud Enn Suve tõi kavasse XX sajandi teosed, tema lavastustest kujunesid tippudeks Štšedrini ja Bizet’ „Carmen” (1969) ja Štšedrini „Anna Karenina” (1973)
XX sajandi teise poole Estonia balletti on sageli nimetatud Mai Murdmaa (juhtis Estonia balleti 1974 —2001) autoriteatriks. Murdmaa pööras oma ballettides põhitähelepanu filosoofilis-eksistentsialistlikele teemadele ja tema koroegraafia lähtus sageli XX sajandi muusikast, sh eesti heliloojate loomingust, lavale tulid Murdmaa koreograafiaga Tambergi „Ballettsümfoonia” ja „Joanna tentata”, Singi „Surma ja sünni laulud”, Pärdi muusikaga „Kirgastumine” ja „Kuritöö ja karistus”, Sumera „Anselmi lugu”, Tormise „Eesti ballaadid” jmt, aga ka „Naine” Berio muusikale, Prokofjevi „Kadunud poeg”, Raveli „Daphnis ja Chloë”, Bartóki „Võlumandariin”, Gershwini „Ameeriklane Pariisis”, Barberi „Medeia”, Stravinski „Tulilind” jmt. Murdmaa mitmekesine ja stiililt eriilmeline looming kasvatas Estonia trupi liikmeist mitmekülgsed tantsijaisiksused, kelles ühildusid head füüsilised võimed ja suur sugestiivne näitlejameisterlikkus.
Aastail 2001— 2009 oli RO Estonia balleti kunstiline juht Tiit Härm, alates sügisest 2009 juhib RO Estonia balletti Toomas Edur, nad mõlemad on olnud rahvusvaheliselt tunnustatud tantsijad.
Läbi aegade on Estonias tegutsenud väga eriilmelisi andekaid tantsijaid, sh Klaudia Maldutis, Juta Arg, Erika Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag, Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir, Juta Lehiste, Tamara Soone, Larissa Kaur, Jüri Lass, Tiit Härm, Vjatšeslav Maimussov, Jānis Garancis, Jevgeni Neff, Aleksandr Basihhin, Elita Erkina, Irina Fomina-Härm, Inge Arro, Saima Kranig, Olga Tšitšerova, Tatjana Laid, Kaie Kõrb, Tatjana Voronina, Larissa Sintsova, Juri Jekimov, Viesturs Jansons, Meelis Pakri, Toomas Rätsep, Inna Sõrmus, Age Oks, Toomas Edur, Igor Vassin, Stanislav Jermakov, Priit Kripson, Linnar Looris, Viktor Fedortšenko, Eve Andre, Marina Chirkova, Marika Muiste, Galina Lauš, Luana Georg, Heidi Kopti, Olga Rjabikova, Olga Malinovskaja, Vladimir Arhangelski, Anatoli Arhangelski, Sergei Upkin, Aleksandr Prigorovski, Maksim Tšukarjov, Artjom Maksakov jmt. Viimase kümne aastaga on esile tõusnud noored andekad koroegraafid Marina Kesler ja Oksana Titova, kelle tööd on pälvinud ka rahvusvahelist tunnustust.
Estonia ballett on käinud külalisesinemistel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Hispaanias, Ladina-Ameerikas, Süürias, Filipiinidel, Jordaanias, Kuveidis, Ungaris, Bulgaarias, Walesis ja mujal.
|
|
|
© Rahvusooper Estonia 2010
|
|
SEB publikupreemia 2012
