<empty>
<empty>
<empty>
<empty>
<empty>
<empty>
  Estonia uus eesriie
  Orkestri konkurss
  Uudised
  Arvamused
  2010
2009
2008
2007
2006
  Artiklid
  Panoraampildid
  Foorum
FacebookTwitterYoutube
Kalender
30 31 1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 1 2 3
Osta pilet internetist!
Vaheajatellimus internetist
Telli uudiskiri
Lastele

Küsitlus Küsitluste arhiiv
Operetis „Nahkhiir“ asetleidvates segadustes on süüdi:
©ampanja
Nahkhiir
Michiel Dijkema
Islandi tuhapilv
Naised
Rahvusooper Estonia kuulub järgmistesse ühendustesse:
Eesti Etendusasutuste Liit
Opera Europa
reseo
Uudised » Arvamused » 2010
Ooperi-assortii Eino Tambergi auks
Tänavuste Saaremaa ooperipäevade heliloojate nimistus - Mozart, Verdi, Puccini, Tamberg – kõlab paradoksaalsel kombel kõige eksootilisemalt just viimane. Olgugi, et tegu on Raimo Kangro kõrval seni viimase eesti heliloojaga pärast Eugen Kappi ja Gustav Ernesaksa, kes kirjutanud vähemalt kolm täispikka ooperit. Esmaspäeva õhtul tulid need kõik - «Raudne kodu» (1965), «Cyrano de Bergerac» (1975) ja «Lend» (1983) - maestro 80. sünnipäeva puhul Kuressaare linnateatris ettekandele.
21.07.2010 / Alvar Loog/ Postimees
La traviata Miskolcis
Miskolci ooperifestival.
Reportaa¾ etendusest „La traviata” ja intervjuu ooperi peaosatäitja Aile Asszonyi-Brauniga.
29.06.2010 / Balįzs Csįk / www.operaportal.hu
Wallenberg ooperilaval. Miskolci ooperifestival
Erkki-Sven Tüüri ooperi „Wallenberg“ Ungari esietendusest. Intervjuu lavastaja Dmitri Bertmaniga.
16.06.2010 / Balįzs Csįk / www.operaportal.hu
Wallenbergi kultus? Ainult mitte seda!
Eesti Rahvusooper tõi lavale eduka saksa näitekirjaniku libreto, mõjuka eesti helilooja ooperi ning tuntud vene lavastaja vaatemängulise ja kohati ¹okeeriva etenduse. Miskolcis mängitud külalisetendusel on eriline tähendusrikkus, mis sunnib kohe küsima, kus on Wallenbergi haud.
14.06.2010 / Kornél Zipernovszky / Kultura.hu
Liikumapanevad vastandid
Kaks Eesti Rahvusooperi etendust / Miskolci rahvusvaheline ooperifestival 2010.
Mõnikord annavad kõige pöörasemad vastandid etendusele elujõu ja tõukavad seda edasi. Seda saamegi kogeda Eesti Rahvusooperi kahel ülesastumisel Miskolcis. Pärast „La traviata“ väärikat konservatiivsust mõjus Wallenbergi elust rääkiv kaasaegne ooper lausa ¹okina.
13.06.2010 / Andrįs Csont / NKA
Estoonlaste „Nahkhiir” kui legomäng
Kui laps saab uue ja tundmatu legomängu, ootab ta põnevusega selle kokkupanemise resultaati ja küll on pettumus suur, kui mingil põhjusel nii mõnedki osised sinna konstruktsiooni ei sobi – tegijad on midagi sassi ajanud! Sarnaste emotsioonidega võrdleksin ka oma muljeid Johann Straussi „Nahkhiire” kahelt esietenduselt meie rahvusooperis. Jäi mulje, et Viini klassikaline operett, kuhu kuuluvad kindlasti ka pikantsed stseenid, on miksitud prantsuse vodevilliga ja sealjuures kasutatud ohjeldamatult selle ¾anri mitte just kõige vaimukamaid võtteid nagu lõputud kukkumised ja frivoolsused, mis kuuluvad vahest öökabaree valdkonda jms.
28.05.2010 / Tiiu Levald/ Sirp
Dijkema-Straussi „Nahkhiir“ rõhub tiirasusega
Kas kujutate ette seksi Viini uusaastakontsertide põhikavva kuuluva Johan Straussi galopi saatel? Estonias neli aastat tagasi Rossini „Tuhkatriinu“ lavastamisega triumfeerinud hollandi ooperilavastaja ja kunstnik Michiel Dijkema näitab teile seda nüüd imitatsioonina Straussi loomingu kroonijuveeliks peetavas operetis „Nahkhiir“.
17.05.2010 / Rein Veidemann / Postimees
"Pärlipüüdjad" ja tänapäeva kuulaja
On ju üldtuntud tõde, et kultuuriloo kõikides harudes on viimase kolme sajandi spiraalne areng kaasa toonud korduvaid nähtusi, mis on muide enamasti pretendeerinud uuenduslikkusele. Seegi, et tänases muusikamaailmas ammutavad nii paljud loojad inspiratsiooni oriendist, on ju vana uus – idamaine eksootika ja mõttemallide erinevus on köitnud ka Bizet’d, mõnikümmend aastad hiljem Raveli, Debussyd, Rimski-Korsakovi ja veel paljusid.
23.04.2010 / Tiiu Levald / Sirp
"Gerontiuse unenägu" Estonias
Inglise hilisromantiku Edward Elgari (1857– 1934) muusikat ei kuule meil just sageli, ent suurel reedel selline võimalus avanes: ERSO , suure ühendkoori (Estonia ooperikoor, Estonia poistekoor, Voces Musicales) ja kolme solisti esituses tuli Carlos Spiereri dirigeerimisel ettekandele Elgari ligi kahetunnine oratoorium "Gerontiuse unenägu" op. 38 (1900), mida peetakse helilooja tippteoseks.
16.04.2010 / Igor Gar¹nek/ Sirp
“Armastus kolme apelsini vastu” tuli Eestis esmaesitusele
“Armastus kolme apelsini vastu” on helilooja Sergei Prokofjevi tuntuim ooper. Ei saa öelda, et seda just väga sageli esitatakse, ehkki muusikagurmaanidele tähendab selle teose hea ettekanne tõelist maiuspala.
09.04.2010 / Toomas Kuter / Postimees
Vallatleva tempoga Coppélia
Mike Dixon naudib Tallinnas Toomas Eduri juhtimisel tegutsevas Eesti Rahvusballetis Ronald Hyndi ladusat lavastust.
31.03.2010 / Mike Dixon / Dance Europe
Armastus kolme apelsini vastu
Kui Prokofjev oli 1918. aastal oma esimesel külaskäigul USAs, kus tema esimest sümfooniat saatis suur edu, palus Chicago ooperiühingu direktor kirjutada tal ooperi.
24.03.2010 / Göran Forsling / Seen and Heard International
Viirukid, apelsinid ja koer
Prokofjevi üks populaarsemaid oopereid „Armastus kolme apelsini vastu” (1919) kuulub paljude teatrite püsirepertuaari. See teos ei ole tänaseni oma aktuaalsust kaotanud ning ikka ja jälle pakub see lavastajatele pinget ja inspiratsiooni.
15.03.2010 / Maarja Kindel /TeMuKi
„Coppélia” – natuke muinasjuttu argipäeva
Estonias on lavastatud mitut „Coppélia” versiooni, viimane, aastast 2002, oli traagiline ja mõeldud täiskasvanutele. Uudislavastus on aga helge ja lapselikum ning truu algsele alustekstile – E. T. A. Hoffmanni „Uneliivamehele”.
13.03.2010 / Monika Tomingas / Eesti Päevaleht
Vaimustav ballett "Coppelia"
4.märtsil 2010 oli Rahvusooper Estonias Leo Delibesi balleti „Coppelia“ esietendus. See oli tõeliselt haarav ja emotsionaalne etendus. Mulle meeldis väga balletiartistide miimika, kehakeel ja kaunis koreograafia.
10.03.2010 / Ülle Tõnumaa / Ajakiri Lasteaed
Armastus kolme apelsini vastu
Eestis on muusikal hoopis teine tähendus kui Lääne-Euroopas. Lisaks rõõmule seostatakse sellega eelkõige rahvuslikku uhkust ja enesemääratlust. Alates 1865. aastast peavad eestlased iga viie aasta järel laulupidu, mis leiab aset lauluväljakul ehk Tallinna eeslinnas Pirital paikneval hiiglaslikul laulmisväljakul.
07.03.2010 / B. Kempen/Das Opernglas
Mozart Briti pildiraamis
Mozarti ooperi „Così fan tutte” lavastus Estonia teatris on mitmeski mõttes nagu pildiraami asetatud. Raam või raamid on lavakujunduse (Liina Keevallik) üks põhielemente — „Così fan tutte” on piltide lahtimängimine, pildid annavad tausta ja atmosfääri, vajadusel kujutavad rahvahulka, millest koor justkui pildi elustumisel esile astub.
15.02.2010 / Kristel Pappel / TeMuKi
Päris ja mängult
Erinevalt traditsioonilisest sõnateatrist võib ooper kui muusikal põhinev nähtus pakkuda lavastajale kavatsuste realiseermisel hoopis suuremat vabadust. Põhjus on selles, et muusika, olles ooperi identiteedi peamine kandja, säilitab oma strukturaalse terviklikkuse üldreeglina ka kõige fantastilisemate lavastuslike ideede tulva all. Ühelt poolt on muusika oma tugeva emotsionaalse laetuse poolest sõnast kui vahendajast küll piiravam, kuid teiselt poolt võimaldab just muusika abstraktne loomus seda mis tahes sisuga suhteliselt vabalt täita.
12.02.2010 / Kerri Kotta/ Sirp
PP: apelsinilugu võlub oma kaasaegsusega
Hiljuti esietendunud ooper "Armastus kolme apelsini vastu" on piiremurdev lavateos, mis püüab läheneda kõigele uudsest küljest. Ja täitsa õnnestunult.
12.02.2010 / Signe Sillasoo / Äripäev
Estonia veeretas glamuurseid ooperi- ja teleapelsine
Lavastuse "Armastus kolme apelsini vastu" esietendust rahvusooperis Estonia ümbritsesid apelsinid ja televisioon, sidudes omavahel glamuuri- ja ooperikunsti.
03.02.2010 / Inna Grünfeldt / Virumaa teataja
Kolm apelsini laulsid Estonia laval lõbusas revüüs
Estonia uuslavastust võib pidada teatri võiduks kas või sellepärast, et keerulisele materjalile, mida Prokofjevi „Armastus kolme apelsini vastu” on, ei ole alla jäädud. Vaieldavusi on palju, kuid põhiosas on sündinud terviklik, isikupärane ja ette võetud laadis välja peetud lavastus, mida etendatakse noorusliku innu ja pühendumusega.
01.02.2010 / Ruth Alaküla, Andres Laasik / Eesti Päevaleht
Bertmani allajäämine Prokofjevile Estonias
Tuleb tunnistada, et rahvusooper Estonia viimaste hooaegade uudislavastustest ooperi¾anris on peaaegu iga teine (nt «Wallenberg», Wagner, Vihmand) olnud ajaloolise tähtsusega, murdnud ühel või teisel moel mingeid seniseid piire ja pikalt paratamatuna nähtunud piiratusi, püüdnud nii teatrit kui tema auditooriumi vähehaaval itaaliapärase klassitsismi ja romantismi sipupükstest välja kasvatada.
01.02.2010 / Alvar Loog / Postimees
Apelsinidest sai Eesti ooperisündmus
Sergei Prokofjevi kummalisim teos esietendus lisaks Estonia teatrile kahes telekanalis.
01.02.2010 / Vesa Sirén / Helsingin Sanomat
Christe, Härm ja Scholz Rahvusooper Estonias
MIKE DIXON annab hinnangu Toomas Eduri töö esimestele viljadele Tallinnas
07.01.2010 / Mike Dixon/ Dance Europe
© Rahvusooper Estonia 2010
Powered by AutomatWeb™ - Culture in Database