| Vaheajatellimus internetist | |  |
|
|
| Kelle jutustused on aluseks ballettidele „Coppélia“ ja „Pähklipureja“? |
|
|
| Rahvusooper Estonia kuulub järgmistesse ühendustesse: |
|
|
|
|
Vaimustav ballett "Coppelia"
|
4.märtsil 2010 oli Rahvusooper Estonias Leo Delibesi balleti „Coppelia“ esietendus. See oli tõeliselt haarav ja emotsionaalne etendus. Mulle meeldis väga balletiartistide miimika, kehakeel ja kaunis koreograafia.
|
| 10.03.2010 / Ülle Tõnumaa / Ajakiri Lasteaed |
|
|
|
Armastus kolme apelsini vastu
|
|
Eestis on muusikal hoopis teine tähendus kui Lääne-Euroopas. Lisaks rõõmule seostatakse sellega eelkõige rahvuslikku uhkust ja enesemääratlust. Alates 1865. aastast peavad eestlased iga viie aasta järel laulupidu, mis leiab aset lauluväljakul ehk Tallinna eeslinnas Pirital paikneval hiiglaslikul laulmisväljakul.
|
| 07.03.2010 / B. Kempen/Das Opernglas |
|
|
|
Mozart Briti pildiraamis
|
|
Mozarti ooperi „Così fan tutte” lavastus Estonia teatris on mitmeski mõttes nagu pildiraami asetatud. Raam või raamid on lavakujunduse (Liina Keevallik) üks põhielemente — „Così fan tutte” on piltide lahtimängimine, pildid annavad tausta ja atmosfääri, vajadusel kujutavad rahvahulka, millest koor justkui pildi elustumisel esile astub.
|
| 15.02.2010 / Kristel Pappel / TeMuKi |
|
|
|
Päris ja mängult
|
|
Erinevalt traditsioonilisest sõnateatrist võib ooper kui muusikal põhinev nähtus pakkuda lavastajale kavatsuste realiseermisel hoopis suuremat vabadust. Põhjus on selles, et muusika, olles ooperi identiteedi peamine kandja, säilitab oma strukturaalse terviklikkuse üldreeglina ka kõige fantastilisemate lavastuslike ideede tulva all. Ühelt poolt on muusika oma tugeva emotsionaalse laetuse poolest sõnast kui vahendajast küll piiravam, kuid teiselt poolt võimaldab just muusika abstraktne loomus seda mis tahes sisuga suhteliselt vabalt täita.
|
| 12.02.2010 / Kerri Kotta/ Sirp |
|
|
|
PP: apelsinilugu võlub oma kaasaegsusega
|
|
Hiljuti esietendunud ooper "Armastus kolme apelsini vastu" on piiremurdev lavateos, mis püüab läheneda kõigele uudsest küljest. Ja täitsa õnnestunult.
|
| 12.02.2010 / Signe Sillasoo / Äripäev |
|
|
|
Kolm apelsini laulsid Estonia laval lõbusas revüüs
|
|
Estonia uuslavastust võib pidada teatri võiduks kas või sellepärast, et keerulisele materjalile, mida Prokofjevi „Armastus kolme apelsini vastu” on, ei ole alla jäädud. Vaieldavusi on palju, kuid põhiosas on sündinud terviklik, isikupärane ja ette võetud laadis välja peetud lavastus, mida etendatakse noorusliku innu ja pühendumusega.
|
| 01.02.2010 / Ruth Alaküla, Andres Laasik / Eesti Päevaleht |
|
|
|
Bertmani allajäämine Prokofjevile Estonias
|
Tuleb tunnistada, et rahvusooper Estonia viimaste hooaegade uudislavastustest ooperi¾anris on peaaegu iga teine (nt «Wallenberg», Wagner, Vihmand) olnud ajaloolise tähtsusega, murdnud ühel või teisel moel mingeid seniseid piire ja pikalt paratamatuna nähtunud piiratusi, püüdnud nii teatrit kui tema auditooriumi vähehaaval itaaliapärase klassitsismi ja romantismi sipupükstest välja kasvatada.
|
| 01.02.2010 / Alvar Loog / Postimees |
|
|
© Rahvusooper Estonia 2010
|
Uudised
