Johann Straussi operett kolmes vaatuses Karl Haffneri ja Richard Genée libreto Henri Meilhaci ning Ludovic Halévy vodevilli „Le Réveillon“ järgi Esietendus Rahvusooper Estonias 13. mail 2010
Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Mihhail Gerts,Erki Pehk Lavastaja ja kunstnik: Michiel Dijkema Kostüümikunstnik: Claudia Damm Valguskunstnik: Bas Berensen Koreograaf: Marina Kesler
Eesti keeles, eesti- ja inglisekeelsete subtiitritega Kestus: 3 t, üks vaheaeg
Johann Straussi ühe menukama opereti „Nahkhiir“ toob Estonias lavale omanäoliste ja intrigeerivate lavastuste poolest tuntud hollandi lavastaja Michiel Dijkema. Eestis on ta loorbereid lõiganud 2006. aasta „Tuhkatriinu“ lavastusega, mis praegugi Estonia repertuaaris. 1874. aastal Viinis esietendunud „Nahkhiir“ on tänu meeldejäävatele meloodiatele, kaasahaaravatele tantsunumbritele ja peadpööritavale sisule kogu maailmas väga populaarne tänapäevani.
„Kui küsida inimeste käest, miks on selle opereti nimi „Nahkhiir“, siis paljud ei oska seda öelda. Püüan oma lavastuses sõnumit edasi anda nii selgelt kui võimalik. See on seotud sündmusega, mis leidis aset enne opereti algust: Eisenstein ja Falke olid head sõbrad, kuni Eisenstein mängis Falkele vembu, jättes purjus sõbra maskiballilt tulles nahkhiire kostüümis parki magama. Falke on pärast seda õhtut otsinud võimalust Eisensteinile kätte maksta ja see kättemaks ongi opereti sisuks. Lühidalt ja naljatades võiks öelda nii: esimene vaatus – kõigil on mingi probleem. Teine vaatus – kõik probleemid uputatakse alkoholi. Kolmas vaatus – probleemid kerkivad taas üles, kuid õnneks leidub ka süüdlane - ¹ampanja! See annab sisu väga hästi edasi ja ma ei usu, et inimestel oleks rohkem teada vaja. Aga publik peaks üllatusteks valmis olema! Johann Straussi sädelev iroonia on sihitud naudingutele keskendunud ühiskonna pihta, kus sukeldutakse pea ees elumere lainetesse, kus keegi ei ole see, kellena ta näib ja kus kõik veavad kõiki ninapidi ning ollakse vähemalt üheks õhtuks keegi teine.“ - Michiel Dijkema, lavastaja
Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust…
SEB publikupreemia 2012
