<empty>
<empty>
<empty>
<empty>
<empty>
<empty>
  SEB publikupreemia 2012
  Mees La Manchast blogi
  Uudised
  Hooaja erileht "Rahvusooper"
  Uudiskiri
  Arvamused
2012
2011
2010
  Vabad töökohad
FacebookYoutube
Kalender
30 31 1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 1 2 3 4
Osta pilet internetist!
Vaheajatellimus internetist
Müügil "Lembitu" CD!
Telli uudiskiri
Lastele

Küsitlus Küsitluste arhiiv
Rahvusooper Estonia kuulub järgmistesse ühendustesse:
Eesti Etendusasutuste Liit
Opera Europa
reseo
Uudised » Arvamused » 2009
Balletiõhtu Estonias
Rahvusooper Estonia kuulutas novembris välja konkursi parima noore tantsukriitiku leidmiseks. Kriitikud külastasid lühiballettide õhtut, mille raames jõudis lavale kolm kaasaegset balletti: Nils Christe „Enne öö saabumist”, Tiit Härmi „Pelléas ja Mélisande” ning Uwe Scholzi „Teine sümfoonia”. Võistlusele laekus 22 tööd, mida hindasid Toomas Edur ja Age Oks, Tiiu Randviir, Kristiina Garancis, Anneli Sihvart, Ülla Veerg ja Anu Põrk. Kolmele auhinnalisele kohale jõudsid Tallinna ülikooli 19aastane koreograafiaüliõpilane Monika Tomingas, Tartu ülikoolis kommunikatsioonijuhtimist ja teatriteadust õppiv Kertu Hool ja Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse eriala tudeng Merli Antsmaa. Parimad saavad autasuks kutsed rahvusooperi repertuaaris balletilavastuste külastamiseks, võidutöö avaldab Sirp.
18.12.2009 / Monika Tomingas/noor tantsukriitik/Sirp
Külalised ja meie
Alustan tsitaadiga ühest viimase aja põnevamast meenutuste raamatust, Boris Bernsteini „Vanast kaevust”: „Visuaalsete paradokside meister Renè Magritte joonistas kord piibu ja kirjutas sinna juurde „See ei ole piip”. Michel Foucault’l on selle kohta teravmeelne essee.
18.12.2009 / Tiiu Levald/ Sirp
Vulgaar-romantilise ooperi kontsertettekanne Estonias
Wagneri «Tannhäuseriga» 2003. aastal alanud ooperi kontsert­ettekannete traditsioon Estonias on tänuväärne ning elujõuliseks kujunenud algatus, milleta meie rahvusooperi hooaega enam eriti ette ei kujuta.
REKLAAM
14.12.2009 / Alvar Loog, kriitik/ Postimees
Kolm tantsuetendust: kiire-aeglane-kiire
Kolmest lühiballetist koosnev «Balletiõhtu» tõi vaataja ette mõtlemapanevaid ja esteetilisi tantsulugusid, mille lugemiseks ja nautimiseks piisab vähesest koreograafiakeele tundmisest, kuid mis pakuvad elamust ka nõudlikumale tantsuvaatajale.
09.12.2009 / Kertu Hool, noor tantsukriitik / Postimees
Rahvusooperis etendub lastele mõeldud ooperigala
Hiljuti tõi rahvusooper Estonia publiku ette lastele mõeldud ooperigala, mida etendatakse teatris päevastel kellaaegadel ning mida noored ja alles algajad ooperisõbrad saavad koos emade-isadega kaemas käia.
08.12.2009 / Toomas Kuter, laulja ja literaat / Postimees
Balletiõhtu Rahvusooperis Estonia
Võiks arvata, et jala väljaväänamine võib tantsuarmastaja endast välja ajada. Eriti kui ta peab minema veel kergejalgseid baleriine vaatama. Sama seis oli mulgi. Päev varem väljaväänatud jalg ei näidanud pöiasirutuse võimaluse tundemärke. Siiski olin piisavalt julge, et minna vaatama ilusaid sihvakaid baleriine.
07.12.2009 / Merli Antsmaa/ noor tantsukriitik
"Kolm musketäri" Tallinna ooperiteatris
Alexandre Dumas’ kuulus romaan on lihtne lugu "heade" ja "pahade" võitlusest. Kuid asi on keerukam kui esmapilgul paistab: Prantsuse kuningannal on reeturlik armuafäär ning, mis veelgi hullem, tema armuke Buckinghami hertsog on pärit riigist, mis on Prantsusmaa igipõline vaenlane.
04.12.2009 / Stuart Sweeney/ Dance Europe
Mozarti triumf Estonias
Nii head Mozarti ooperilavastust – kompleksselt vokaalsel, mängulisel, orkestraalsel ja visuaalsel tasandil – pole vähemalt sel sajandil Eestis varem tehtud (jätame külalisetendused ja kontsertettekanded kõrvale).
06.11.2009 / Harry Liivrand/ Eesti Ekspress
"Cosi fan tutte" võlub maitseka solistide kooslusega
Wolfgang Amadeus Mozarti mänguline, särav ja veetlevalt kergemeelne ooper "Cosi fan tutte" esietendus 26. jaanuaril 1790 Viini Burgtheateris. Ooperi sündmused on aktuaalsed tänapäevalgi ja teost on saatnud edu läbi mitme sajandi.
04.11.2009 / Toomas Kuter / Pärnu Postimees
Seen and Heard International Opera Review
Kuigi libreto osas kipuvad arvamused jagunema, on Cosi fan tutte muusikaliselt tõenäoliselt Mozarti filigraanseim ooper. Sisse sulanduvate keelpillide ning tasa jutlevate puupuhkpillidega avamäng loob meeleolu ja on tulvil õrnadest orkestrivärvingutest. Vokaalne käekiri on võrratult tundlik ning Mozart ühendab nutikalt hääli erinevateks ansambliteks, millest maagilisim on trio Soave sia il vento.

01.11.2009 / Göran Forsling
Nii pole Eestis (Mozarti ooperit) veel tehtud
Mozarti ja tema säravaima libretisti Lorenzo Da Ponte viimast koostööd, koomilist ooperit „Così fan tutte ossia La scuola degli amanti” („Nii teevad kõik ehk Armastajate kool”), on XIX sajandist peale saatnud kli¹eelik hoiak: tegu olevat labase looga, mis ei vääriks kuigivõrd tähelepanu, kui seda ei saadaks Mozarti geniaalne muusika.
30.10.2009 / Toomas Siitan/ Sirp
Et teie ei petaks, tuleb mul teid petta…
…et te ei petaks iseend oma eneseusus, kujutlustes ja lootuses – nii kõlab kokkuvõttes Wolf­gang Amadeus Mozarti 1790. aastal ehk aasta enne surma – Mozart elas vaid 35-aastaseks (1756–1791) – Viini Burghteatris esietendunud, Estonias hooaegadel 1979/80 ja 1989/90 lavastatud ja nüüd briti lavastaja Walter Sutcliffe’i käe all uuesti sündinud koomilise ooperi «Così fan tutte» («Nii teevad kõik ehk Armastajate kool») moraal.
26.10.2009 / Rein Veidemann / Postimees
Estonia täitus helide armuväest
„Cosi fan tutte” laseb Estonia lauljatel avada end mahlakates karakterrollides.
19.10.2009 / Ruth Alaküla, Andres Laasik / Eesti Päevaleht
Musketärid iga põlvkonna tarvis
Neoklassikaline ballett "Kolm musketäri" pani publiku esietendusel kordamööda südamest naerma ja vaimustunult aplodeerima.
30.04.2009 / Anneli Sihvart / Maaleht
D’Artagnan, kaunid daamid ja armuintriigid õukonnas
Just sellist pealkirja vääriks David Nixoni ballett "Kolm musketäri", sest musketäridest enam valitsevad lava ja meeli (esinemise järjekorras) Mileedi (Marina T¹irkova), kuninganna Anna (Alena ©katula) ja Constance (Olga Malinovskaja), kes tõmbavad intriigidesse kaasa hulga mehi, sh D’Artagnani (Artjom Maksakov) ja balleti nimiosalised (Je­gor Zdor, Aleksandr Pri­gorovski ja Andrei Mihnevit¹).
29.04.2009 / Heili Einasto/ Postimees
Estonia sai uue tähe: Hanna-Liina Võsa tegi särava debüüdi
Muusikalipublik on Hanna-Liinat näinud paljudes eri projektides, kuid Eliza roll "Minu veetlevas leedis" on midagi enamat kui peaosa mõnes lõbusas popmuusikalis. Pilgeni täis saal hüüdis Hanna-Liina Võsale, kes rahvusooperis Estonia selles rollis oma debüüdi tegi: braavo!
28.04.2009 / Mart Sander/ Õhtuleht
Meeldejääv õhtu
Kontserdiga „Mati Palm – grimmis ja grimmita” tähistati Estonia tunnustatud solisti selles teatris tegutsemise 40. aastapäeva. Õhtu oli mitmeti eriline – nii kontrastirohke ja mitmekesise kava kui omapärase kontserdipaiga poolest. Kohe hakkas kõrva Valge saali paindlik akustika ja loomulik kõla. Estonia tutvustas Valget saali kontserdipaigana juba eelmisel aastal, käivitades siin kontserdisarja „Pühapäevased pärastlõunakontserdid”.
24.04.2009 / Alo Põldmäe/ Sirp
Ühel õhtul kaks korda: draamaetendus versus ooper
Tuua lavale ühel õhtul draama ja samaaineline ooper on justkui võistlus, kumb ¾anr on mõjusam. Selline kõrvutus paneb hindama kummagi väljendusvahendeid, täiesti erinevaid mõjufaktoreid. Pealegi, kui veel on tegemist võõrkeelse ooperiga (antud juhul soome keeles).
27.03.2009 / Heili Vaus-Tamm / Sirp
Las Shakespeare puhkab
Eesti ballett ei ole ammu Moskvas käinud – vähemalt kolmkümmend aastat. Nõukogude ajal vastas selle reputatsioon vabariigi reputatsioonile – salajased dissidendid.
27.03.2009 / Anna Gordejeva / Vremja Novostei
Mis loom on muusikakriitika ja millega seda süüakse
Kindlasti teate kulunud nalja, mida parafraseerides võiks öelda: on kaks asja, mille kohta igal inimesel on sõna sekka öelda — laste kasvatamine ja kontserdiarvustused.
26.03.2009 / Tui Hirv / TeMuKi
Tantsud huntidega: “Hamlet”, “Libahunt”, Rahvusooper Estonia
"Hamlet" on tähistatud kui "kaasaegne tantsuetendus", "Libahunt" on "kaasaegne balletietendus". Tundub, nagu kaks sõna kolmest langeksid kokku, kuid isegi iseseisvate ühevaatuseliste ballettidena on neid kahte lavastust samal õhtul korraga veider vaadata.
26.03.2009 / http://users.livejournal.com/
Hamlet. Libahunt. Eesti Rahvusooper „Estonia“
Eestlased demonstreerisid suurepärast kunsti. Nende tehniline tase oli väga kõrge. Esimene etendus neist kahest, "Hamlet", meeldis rohkem.
26.03.2009 / Svobodnoje vremja / LiveJournal
Ooper ühe andeka ¾esti ja heade lauljatega
Arne Miku „Maskiball” on mahukas, kolme koosseisuga ettevõtmine, kaasatud on välissolist ja Eestist mujale suundunud lauljad. Võimalus kogu trupile pilk heita on ka projekti üks põhiväärtusi.
13.03.2009 / Heili Vaus-Tamm / Sirp
Maskid, tunded ja muusika rahvusooper Estonia laval
Rahvusooperis Estonia lavale toodud Giuseppe Verdi ooper “Maskiball” on tulvil armastust, kirge, armukadedust, intriige, nõidust ja müstikat. Tegu on lummavaima teosega Verdi 28 ooperist.
12.03.2009 / Toomas Kuter / Pärnu Postimees
Sõnad muusika ümber. Mõtteid eesti muusikakriitikast
Muusikakriitika on valdkond, millega tegelemisele ei ole kerge inimesi ahvatleda — vähemalt Eestis küll, teiste maade kohta ei tea ma sõna võtta.
05.03.2009 / Anneli Remme / TeMuKi
Türklane Estonias ehk üllatustega “Maskiball”
Uus Verdi-lavastus on Arne Miku nägu. Kuid mõned solistid on saavutanud uue taseme. Harry Liivrand ja Toomas Zupping analüüsivad värsket klassika­töötlust.
21.02.2009 / Harry Liivrand / Eesti Ekspress
Verdi "Maskiball" Rahvusooper Estonias
Maskiballi on Eesti Rahvusooperi sajandipikkuse ajaloo vältel lavastatud kolm korda, kuid seda lavastati juba 1894. aastal Revali, nagu linna saksa keeles kutsuti, Stadttheater'is.
19.02.2009 / Göran Forsling / Seen and Heard International
Mõõdukalt modernne ooper Estonias
Kui kohaliku ooperielu kohta üldse mingeid üldistavaid tähelepanekuid teha, siis esimene neist kõlaks järgnevalt: ei saa me läbi Verdita. Eesti kahe kutselise ooperimaja repertuaarist leiab praegu neli bel canto suurmeistri teost kuues lavastuses.
16.02.2009 / Alvar Loog / Postimees
Ooperi valem. Mari Vihmandi „Armastuse valem”
„Armastuse valemi” aluseks on Esther Vilari romaan „Nina Glucksteini matemaatika”, mis räägib rikkast juuditarist nimitegelase ja kuulsa tangolaulja Chucho Santelmo traagilisest armastusloost 1950. aastate Argentinas.
15.02.2009 / Evi Arujärv / TeMuKi
Armastus kui vale(m)
Mari Vihmandi ooperi "Armastuse valem" lavastusest Estonias.
Ainult matemaatika keeles on võimalik maailma adekvaatselt kirjeldada. Jah - aga kui vähesed inimesed on suutelised säärase kirjelduse mõrkjat ilu mõistma!
(Esther Vilar, "Nina Glucksteini matemaatika")
15.02.2009 / Ester Võsu, Kristel Pappel / TeMuKi
Kas ooperiköök rahuldas gurmaani?
Ooperimaailma gurmaanlik külg on ka bel canto ooperite kontsertettekanded. Gurmaan oskab nautida, ent nõuab lauale ka parimat.
06.02.2009 / Heili Vaus-Tamm / Muusika
Kaks erinevat, aga tublit lastemuusikali
Möödunud aasta lõpus jõudis nii Tartus kui Tallinnas lavale üks igati tubli lastemuusikal. See on väga tore, sest Eestis, kus ¾anrite väärtusskaala on selgelt paigas, seostuvad lastele mõeldud teosed, käigu jutt siis kirjandusest või teatritükkidest, jätkuvalt justkui hinnaalandusega.
16.01.2009 / Brigitta Davidjants / Sirp
Kolm uut plaati eesti klassikast
Cyrillus Kreegi „Requiemi” kaks ettekannet ja „Eesti heliloojad V”
15.01.2009 / Kerri Kotta / TeMuKi
Imelapselik ivalugu Alexandrist ja teistest
Kuigi rahvusooper Estonia kavandas Piret Ripsi ja Leelo Tungla lastemuusikali "Imelaps" jõulu- ja uusaastalooks, jaguks seal lustlikku õpetuseiva kogu aastaks.
10.01.2009 / Inna Grünfeldt / Virumaa Teataja
„Wilhelm Tell” ja kohtumine ajastu fenomeniga
Gioachino Rossini ooperi "Guillaume Tell" kontsertettekanne 18. XII 2008 rahvusooperis Estonia.
Rossini (1792–1868) 1829. aastal esietendunud ooperit "Guillaume Tell" (prantsuskeelne variant) Paris Opéras võib pidada XIX sajandi prantsuse suure ooperi teerajajaks.
09.01.2009 / Tiiu Levald / Sirp
Vabaduse saabumine ja armastuse võit
Gioachino Rossinit teatakse eelkõige suurepäraste koomiliste ooperite autorina. Tema teosed on tulvil sädelevaid meloodiaid, vokaalset meisterlikkust nõudvaid koloratuure ja peensusteni lihvitud orkestrisoolosid
07.01.2009 / Toomas Kuter / Pärnu Postimees
Võrrand teadmata arvu tundmatutega
Olles lõpetanud Esther Vilari romaani “Die Mathematik der Nina Gluckstein” (nüüdseks ilmunud ka eesti keeles Mari Vihmandi tõlkes pealkirjaga “Armastuse valem”) viimase lehekülje ning teades, et pool aastat hiljem kantakse esmakordselt ette Mari Vihmandi esikooper raamatu ainetel, oli mu esimene mõte: mil moel on küll võimalik kirjutada sellest arutlevast, tinglikust, mitmetasandilisest romaanist ooper?
05.01.2009 / Anu Sõõro / Muusika
© Rahvusooper Estonia 2010
Powered by AutomatWeb™ - Culture in Database