| Vaheajatellimus internetist | |  |
|
|
| Kelle jutustused on aluseks ballettidele „Coppélia“ ja „Pähklipureja“? |
|
|
| Rahvusooper Estonia kuulub järgmistesse ühendustesse: |
|
|
|
|
|
ARMASTUSE VALEM
I vaatus
Populaarne tangolaulja Chucho Santelmo saab surma ühe oma kontserdi ajal tekkinud massipaanikas. Tema naine Nina Gluckstein, kes kontserdil ei viibinud, saabub mõni aeg hiljem staadioni arstipunkti, kus lebab ta mehe surnukeha. Tunni aja pärast leitakse samast ka Nina laip. Ta on end ise oma hõbedase püstoli, Santelmo pulmakingiga, maha lasknud.
Kirjanik Roberta Gomez Dawson esitleb end ja alustab jutustust Nina ja Santelmo armastusest, mida katkestavad ajakirjanike vahelehüüded, kes hakkavad ise Santelmo hukkumise lugu rääkima, sütitades rahvas taas toonase viha Nina vastu ja tuletades meelde leina Santelmo pärast.
Näeme kõrvuni armunud Ninat koos Santelmoga uusaastaööd veetmas. Kõlavad vastastikused armutõotused. Roberta kahetseb, et tookord oma kallima samuti armastusavaldustega üle külvas.
Järgneb Oscar Wilde’i mõttetera: „Siin maailmas on ainult kahte sorti tragöödiaid. Esimene on, kui sa ei saa, mida tahad, ja teine on, kui sa selle saad. Viimane on palju hullem, viimane on tõeline tragöödia!“
Santelmo hakkab Ninast tüdinema ja ta käitumine naise suhtes muutub aina jahedamaks. Nina mõistab, et kui ta soovib oma armastust päästa, peab ta põgenema. Ta lendab Euroopasse. Kui Santelmo püüab talle helistada, ei võta Nina toru. Mehe kirg lööb uuesti lõkkele ja kui Nina mõnekuise äraoleku järel Buenos Airesesse naaseb, teeb Santelmo talle oodatud abieluettepaneku. Siitpeale tegutseb Nina veendunult oma „armastuse valemi“ järgi: selleks, et meest igavesti enda külge siduda, ei tohi Nina talle oma armastust enam kunagi selgesõnaliselt kinnitada. Ninast saab Santelmo jumalanna ning mees, kes on ise masside jumaldamise objektiks, on õnnelik, et ka temal on keegi, kelle poole palvetada.
II vaatus
Kõlab Ovidiuse soovitus naistele:
Mis kergelt antakse, toidab kestvat armastust halvasti:
rõõmsate naljatamistega tuleb segada aeg-ajalt eemaletõrjumisi.
Las ta lömitab ukse ees, las ütleb: „Julm uks!“
ja las üritab teha palju asju alandlikult, paljut ähvardavalt.
Me ei talu magusust: meid ergutab kibe mahl;
Sageli hukkub räsitud lootsik talle soodsate tuulte käes;
See on, miks abielunaisi ei tasu armastada:
mehed tulevad nende juurde, kui aga tahavad;
Pane uks nende vahele ja las uksehoidja ütleb sulle karmil häälel: „Sa ei tohi!“, ja sind haarab armastus, kui oled eemale tõrjutud.“
Nina ootab kärsitult oma mehe saabumist järjekordselt turneelt. Enda rahustamiseks hakkab ta sirvima ajakirju, kuid need lahkavad halastamatult nende eraelu. Meedia on tembeldanud Nina täitmatuks pillajaks ja põlastusväärseks seiklejaks, külmavereliseks ning egoistlikuks naiseks, kes pole ära teeninud kõigi poolt jumaldatud Santelmo armastust.
Ajakirjanikud ründavad oma iidolit ja heidavad talle ette, et mees laseb end Ninal ära kasutada.
Algab Santelmo järjekordne kontsert. Kui ta teatab, et pühendab järgmise laulu oma naisele, hakkab ajakirjanike poolt provotseeritud publik karjuma solvanguid Nina aadressil. Santelmo haarab Nina kingitud noa ning sööstab sellega rahva hulka.
Kõlab leinakoor: täht on langenud, südameveri on hangunud, päevast on saanud igavene pimedus. Justkui teisest ilmast laulab Santelmo siiski Ninale pühendatud laulu.
|
|
|
© Rahvusooper Estonia 2010
|
|
Uudised
