  
| Vaheajatellimus internetist | |  |
|
|
| Operetis „Nahkhiir“ asetleidvates segadustes on süüdi: |
|
|
| Rahvusooper Estonia kuulub järgmistesse ühendustesse: |
|
|
|
|
Rossini maratonooper Estonias
|
Cioachino Rossini «Wilhelm Tell» on siinkirjutaja silmis rahvusooperi hooaja ambitsioonikaim ettevõtmine. Olgugi et teos jõudis publikuni kolmel detsembriõhtul kontsertettekande vormis.
|
| 29.12.2008 / Alvar Loog / Postimees |
|
|
|
Lähenemine Wagnerile
|
|
Viimastel aastatel on Rahvusooper Estonia suutnud publiku ette tuua kolm sellist ooperilavastust, mis saavad kaasa rääkida ka rahvusvahelises kontekstis: „Tuhkatriinu”, „Wallenberg” ning „Tristan ja Isolde”.
|
| 15.12.2008 / Kristel Pappel / TeMuKi |
|
|
|
„Imelapsel” on varu suureks kasvada
|
|
Rahvusooperi kammersaali tulnud lapsed ei saa koguse poolest palju. Ligi 50-minutine lauludega lugu ongi minimuusikal. Ent kvaliteedi poolest tasub etendus ära. Teater vajutab õigele nupule.
|
| 13.12.2008 / Andres Laasik / Eesti Päevaleht |
|
|
|
Rahvusooperis võidutseb “Armastuse valem”
|
|
Hiljuti esietendus rahvusooperis Estonia Argentina kirjaniku Ester Vilari romaani “Nina Glucksteini matemaatika” aineil Maimu Bergi ja Mari Vihmandi libreto alusel valminud eesti algupärane ooper “Armastuse valem”, mille helilooja on samuti Vihmand.
|
| 04.11.2008 / Toomas Kuter / Pärnu Postimees |
|
|
|
Estoonlased otsivad armastuse valemit
|
|
17. oktoobril oli Estonias Mari Vihmandi ooperi "Armastuse valem" maailmaesiettekanne. Ooperi lavastas Liis Kolle, muusikaline juht oli Arvo Volmer.
|
| 01.11.2008 / Sirje Normet / Nädaline |
|
|
|
Walesis tuli esitusele Eesti enda «Hamlet»
|
Walesis jätkub eesti kultuuri festival «Walestonia», mille üheks keskmeks on seni kujunenud Oksana Titova balleti «Hamlet» külalisetendus Swanseas Estonia teatri esituses.
|
| 25.10.2008 / Stuart Sweeney / Postimees |
|
|
|
Armastuse valem
|
Eelmisel reedel sai tõeks meie muusikaringkonnas vaikimisi liikunud unistus – et lavale tuleks täispikk, tehniliste vahenditega koonerdamata tehtud eesti ooper. Hea küll, aines on ladina-ameerika päritolu, libreto on kirjutatud Esther Vilari romaani „Nina Glucksteini matemaatika” ainetel, samuti on koreograaf Ana Mondini Brasiiliast. Kõik muud osalised on aga kohalikud ning lugu on valdavalt eesti keeles. Lõpuks ometi on üle saadud alaväärsuskompleksist, et kvaliteetseid asju saab ainult välismaalt ja valuuta eest. Kangelasteoga said hakkama kanged eesti naised, täpsemalt helilooja Mari Vihmand, lavastaja Liis Kolle, libretist Maimu Berg, kunstnik Ann Lumiste, kui nimetada vaid mõningaid. Dirigendipuldist hoidis lugu ohjes Arvo Volmer.
|
| 24.10.2008 / Tui Hirv, Pįll Ragnar Pįlsson / Sirp |
|
|
|
Armastuse valem
|
Eesti kodumaine ooper on hea tervise juures. 2007. a juunis esietendus Eesti Rahvusooperis Erkki-Sven Tüüri antifa¹istlik ooper "Wallenberg", mis on olnud – ja on siiani – väga edukas. Selle ooperi tellis algselt, 2001. aastal, Dortmundi ooperiteater, kuid Mari Vihmandi "Armastuse valem" on spetsiaalselt Rahvusooperile kirjutatud teos ja eelmisel reedel toimunud maailma esiettekande järgi otsustades on ka sellel kõik eeldused kauaks lavale jääda.
|
| 21.10.2008 / Göran Forsling/ Seen and Heard International |
|
|
|
Ooperivormis loeng
|
Möödunud reede läks eesti muusikateatri ajalukku. Pärast möödunud kümnendil valitsenud vaikust on rahvusooper meie rahvusliku ooperi arendamise viimaks tõsiselt käsile võtnud – tegu on neljanda täispika algupärase eesti nüüdisooperiga viimase kolme ja poole aasta jooksul.
|
| 20.10.2008 / Alvar Loog / Postimees |
|
|
|
Erkki-Sven Tüür: Wallenberg (DVD)
|
"Wallenberg" on Eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri esimeseks ja hetkeseisuga ka ainsaks ooperiteoseks. Ooper valmis 2001. aastal Dortmundi Ooperi tellimusel, samal aastal ja samas teatris toimus ka ooperi esietendus. Kuus aastat hiljem jõudis teos ka Rahvusooper Estonia lavale, peaaegu kolm kuud peale esietendust, 2007.a. juunis, valmis ooperi "Wallenberg" DVD.
|
| 29.09.2008 / His Voice/ Vitĕzslav Mike¹ |
|
|
|
Vaimukalt veetlev: Estonia
|
Estonia teatribussid tõid teatrisõpru 10.-13. septembrini taas rahvusooperisse. Bussi sai istuda 12 Eesti linnast, Rakverest sealhulgas. Seda võimalust kasutati innukalt.
|
| 17.09.2008 / Inna Grünfeldt/ Virumaa Teataja |
|
|
|
Tüür: Wallenberg
|
|
„Minu tehtust ei piisa, aga see on vähemalt heaks hakatuseks", laulsid nii Holocaustist pääsenute kangelane Raoul Wallenberg kui ka ta põhivaenlane Adolph Eichmann Erkki-Sven Tüüri ooperis "Wallenberg“, mis etendus maikuus Tallinnas.
|
| 30.08.2008 / Mary Ellyn Hutton / American Record Guide |
|
|
|
Ooper Wallenbergist
|
|
Budapesti vanas juudi linnaosas paikneb Rootsi diplomaadi ja filantroobi, Raoul Wallenbergi mälestuseks rajatud park. Wallenberg päästis Budapesti saatkonna sekretärina saksa koonduslaagritest sadu tuhandeid juute, väljastades neile Rootsi passid ja nurjates sõja viimastel päevadel natside geto tühjendamise plaani.
|
| 26.08.2008 / Gianluigi Mattietti/ Ruch Muzyczny |
|
|
|
Kooskõlas kompromissitu Shaw'ga
|
|
Muusikal tekkis kunagi kui ooperi ja operetiga võrreldes demokraatlikum ning elulähedasem ¾anr. Viimasel ajal käsitletakse seda pigem meelelahutustööstuse rubriigis, mis segab sisulist pilti ¾anri võimalikust kohast repertuaari mitmekesisuse skaalal.
|
| 18.08.2008 / Lea Tormis / Teater.Muusika.Kino |
|
|
|
Tristan ja Isolde
|
|
Armastus vanas eas – lavastaja Neeme Kuningas julges kartmatult puudutada tabuteemat. Ja seda „Tristani ja Isolde“ lavaletoomisega Eestis, kus puudub veel korralik Wagneri-traditsioon, selline, mida tunneme Saksamaal – kõigi oma eeliste ja puudustega.
|
| 21.07.2008 / Gabriele Helbig / Das Opernglas |
|
|
|
Milleks teatrilavale ajalugu?
|
|
Ajalugu on imeline. Ühest küljest on ta kunagi reaalselt eksisteerinud olevikuna oma täies mahus igavesti kadunud ja teisest küljest elab ta üksikute detailidena — mälestustes, dokumentides, ehitistes ja paljuski muus, seejuures ka nähtamatul kujul, jätkuvalt edasi.
|
| 15.07.2008 / David Vseviov/ Teater.Muusika.Kino |
|
|
|
Vaatajale mõeldud lavastus
|
|
Taas on Estonia teatri laval Frederick Loewe ja Alan Jay Lerneri "Minu veetlev leedi" — üks maailma kaunemaid, kui mitte kõige kaunim muusikal. Taas on etendused pikalt ette välja müüdud, lavastusest ja selle osatäitjatest räägitakse nii teatri kui ka kõikvõimalike muude tähtsate asutuste kuluaarides. Poolel Eestimaa teatrit armastavast rahvast on lavastuse kohta oma kindel arvamus välja kujunenud.
|
| 18.06.2008 / Toomas Kuter / Teater.Muusika.Kino |
|
|
|
Koreograaf, kes julgeb jutustada
|
Igal kevadel toimub Tallinna balletikooli galakontsert, mis annab võimaluse heita pilk tulevastele elukutselistele tantsijatele ja näha ka uusi lühilavastusi või tantse meie nüüdiskoreograafidelt.
|
| 17.06.2008 / Heili Einasto / Postimees |
|
|
|
Tristan und Isolde - esietendus 17.5.2008
|
|
Kui ei õnnestu saada piletit Viin-Tallinn otselennule, on võimalus lennata Helsingi kaudu, kust tuleb minna laevale, et suunduda lõunasse, pea samamoodi nagu Tristan koos Isoldega omal ajal Iirimaalt Cornwalli reisis.
|
| 01.06.2008 / Klaus Billand / Der Neue Merker |
|
|
|
Arvo ja Irmgard
|
|
"Tristan ja Isolde", Richard Wagneri muusikaliselt kõige raskemaid, uuenduslikumaid ja psühhedeelsemaid oopereid (esmalavastus 1865), jõudis paari nädala eest Estonias esietenduseni justkui märkamatult.
|
| 29.05.2008 / Harry Liivrand/ Eesti Ekspress |
|
|
|
Wagneri "Tristan ja Isolde" Rahvusooperis
|
Tristani ja Isolde armastuslugu on Romeo ja Julia armastusloo kõrval peetud üheks maailma kaunimaks lembelooks, mis haarab hinge ja mis mõnel hellematundelisel sageli pisara silmanurka toob. Armujoogi teema ulatub aga väga kaugetesse aegadesse.
|
| 28.05.2008 / Toomas Kuter/ Pärnu Postimees |
|
|
|
Lõhnatu muinasjutt
|
|
Ma kuulan hea meelega aegadetagust muusikat, mille salvestusel on iseloomulik ragin sees, vaatan vanu filme ja fotosid, asju, mis ammu enne mind on olemas olnud.
|
| 25.05.2008 / Johanna Mängel / Muusika |
|
|
|
Wagneri filosoofia, millele vint peale keeratud
|
Richard Wagneri "Tristan ja Isolde" on kultuurisündmus, mis kujuneb proovikiviks nii teatrile kui publikule – et kuidas vastu võetakse ja kui pikk tuleb lavaelu. Et aga kavva võeti üldse Wagner, ja veel tema kõige psühholoogilisem ooper, näitab teatri usaldust oma muusikute ja vaataja vastu – seega laiemalt eesti kultuuri küpsust ja hetkeseisu.
|
| 23.05.2008 / Heili Vaus-Tamm/ Sirp |
|
|
|
Wagner, Tristan und Isolde
|
|
Ooperi "Tristan und Isolde" keskne tegevus toimub ennekõike emotsionaalsel tasandil, action seevastu piirdub Meloti ja Tristani võitlusstseeniga II vaatuse lõpus ja lõpustseeniga, kus langevad Melot ja Kurwenal. Nii otsustaski lavastaja Neeme Kuningas Rahvusooper Estonia uues lavastuses välistest ilustustest praktiliselt loobuda, tehes ooperist sümbolistliku ja teatud määral koguni absurdivõtmes loo.
|
| 23.05.2008 / Göran Forsling/ Seen and Heard International |
|
|
|
Hüpe Wagneri rongile
|
Eestlased elasid 24 aastat ilma Wagnerita. Selle vaikuse katkestab "Tristan ja Isolde", uus lavastus Rahvusooperis Estonia. Richard Wagneri ooperi "Tristan ja Isolde" esietendus, mida 17.mail dirigeeris Rahvusooper Estonia peadirigent Arvo Volmer, oli eriline sündmus, sest see tähendab ei rohkem ega vähem kui Wagneri tõlgendamistraditsioonide taastamist Eesti Rahvusooperis.
|
| 23.05.2008 / Inese Lusina/ Diena |
|
|
|
Liebestod – “Tristani ja Isolde” armusurm
|
Maailm näib vaesena sellele, kes pole kunagi olnud piisavalt haige selle “põrguliku naudingu” jaoks ... (Friedrich Nietzsche)
|
| 23.05.2008 / Tamara Unanova / Den za dnjom |
|
|
|
Naine ei kohku ka elevandikarja ees
|
Muusikat uuendanud romantika muutis argipäevatunded elu suurimateks ja tavalised inimesed kangelasteks. Ja kuna Richard Wagneri Tristan ja Isolde ei ole tavalised inimesed, siis on ka nende armastus megaversioonis. Suuri sündmusi on teosest asjatu otsida, kuna tormid puhkevad sisemaailmades.
|
| 21.05.2008 / Gerry Birgit Ilvesheimo/ Kauppalehti |
|
|
|
“Tristan ja Isolde” – väärikas eneseületus
|
|
Laupäeval rahvusooperis esietendunud muusikalist draamat “Tristan ja Isolde” peetakse paljuski Richard Wagneri kunstiliste taotluste kvintessentsiks.
|
| 19.05.2008 / Tui Hirv / Eesti Päevaleht |
|
|
|
Monoliitne, monotoonne, morbiidne
|
Arvo Volmeri juhtimise all on Estonia ooper oma majanduslike võimaluste ja füüsiliste võimete piire kombates võtnud teha üha ambitsioonikamaid projekte. Otsekui eelmänguks tulid kõigepealt tennisehalli «Aida» ja «Othello», aasta tagasi jõudis järg tõeliste monumentide püstitamiseni: Volmeri eestvõttel toodi Estonia lavale viimaks Erkki-Sven Tüüri "Wallenberg". Nüüd esietendus Richard Wagneri "Tristan ja Isolde", mille lavastamist pidas Estonia viimati jõukohaseks 1933. aastal.
|
| 19.05.2008 / Alvar Loog / Postimees |
|
|
|
Liigutav ja suursugune Tristan
|
Vaevalt suudab ükski teine helilooja mõjutada kuulaja ajataju nii tugevalt kui Richard Wagner.
Võrreldes teiste ooperiheliloojatega ei näi tal ajast põrmugi kahju olevat – stseenid venivad kümnete minutite pikkusteks ja vaatused kestavad tublisti üle tunni. Kogu oopus koos vaheaegadega kestab viis, vahel koguni kuus tundi. Ent nii kummaline kui see ka pole – muusikasse süvenenult ei tundu aeg sugugi nii pikk. Hea näide selle kohta on Tallinna teatris Estonia laupäeval kuuldud "Tristan ja Isolde", loomulikult ka tänu etenduse haruldaselt kõrgele kunstilisele tasemele.
|
| 19.05.2008 / Matti Lehtonen/ Turun Sanomat |
|
|
|
Estonias tähistati rahvusvahelist tantsupäeva
|
|
Estonia teatris tähistati 29. aprillil ja 3. mail rahvusvahelist tantsupäeva särava balletigalaga. Publikule pakuti nii kohalikke kui ka välismaiseid balletisoliste, katkendeid tuntud ja armastatud klassikalistest ballettidest ning ka ühte maailmakuulsat lühiballetti.
|
| 07.05.2008 / Ines Mirov / Linnaleht Tallinn |
|
|
|
Leedi-lugu täitis soprani unelma
|
|
Draamanäitlejad tõid rahvusooperi truppi värskendavaid loomingulisi hoovusi ja uusi väljendusvahendeid. Kumu sellest, et rahvusooperi mängukavva ilmub peatselt imeilus muusikal "Minu veetlev leedi", levis teatrimajas juba mitu aastat tagasi. Jutt jõudis ka sopran Janne ©evt¹enko kõrvu.
|
| 17.04.2008 / Anneli Aasmäe/ Maaleht |
|
|
|
Tuju, tempo, diktsioon!
|
|
„Tuju, tempo, diktsioon!” – see Ants Lauteri legendaarseks saanud kreedo sobib kindlasti iseloomustama Estonia lavalaudadele ilmunud Frederick Loewe’ muusikali „Minu veetlev leedi”.
|
| 11.04.2008 / Tiiu Levald / Sirp |
|
|
|
“Minu veetlev leedi” saabus kord taas
|
|
Frederick Loewe Alan Jay Lerneri libreto järgi valminud ja Bernard Shaw’ näidendil “Pygmalion” põhinevat 1956. aastal New Yorgis Broadwayl esietendunud muusikali “Minu veetlev leedi” võib pidada tänapäevase muusikaliajaloo tippteoseks.
|
| 11.04.2008 / Toomas Kuter / Pärnu Postimees |
|
|
|
Just selline «Leedi», nagu rahvas ootab
|
Estonia teatris esietendunud muusikal «Minu veetlev leedi» küttis juba ammu kirgi. Tuuakse ju Estonias muusikale lavale suhteliselt harva – teatri auväärselt pikas ajaloos kannab praegune «Leedi» järjekorranumbrit 24.
|
| 08.04.2008 / Verni Leivak / Postimees |
|
|
|
Muusikalavastuse auhind – Dmitri Bertman ja Mart Madiste
|
|
Muusikateater on liikumises ülespoole, seda võib tõdeda juba mitu viimast hooaega. Siin ei saa piirduda ainult Estonia ja Vanemuisega, sest oopereid on lavastanud ka Nargen Opera ja Pärnu Ooper.
|
| 28.03.2008 / Raili Sule / Sirp |
|
|
|
Balletilavastuse auhind – Marina Kesler
|
|
Ühest küljest polnud meil raske otsustada, kuigi kõrvuti oli kaks interpreeti: Olga Rjabikova täiuslikult esitatud Sülfiidi roll Estonia samanimelises balletis ja inglanna Hayley-Jean Blackburn kahe rolliga Vanemuise lavastustes, nimiosaline „Giselle’is” ja Tatjana „Oneginis”.
|
| 28.03.2008 / Tiiu Randviir / Sirp |
|
|
|
Tantsulavastuse auhind – Oksana Titova
|
Nominente välja sõeludes oli ¾ürii ühtpidi õnnelik, et valida oli kümmekonna lavastuse hulgast ja teistpidi raskustes, sest mitmed tööd olid meie meelest võrdsed, kuid nende hulgast tuli ikkagi valik teha. Laureaadi osas ilmutas ¾ürii siiski harva esinevat üksmeelt.
|
| 28.03.2008 / Mall Noormets / Sirp |
|
|
|
Estonias kõlas Verdi "Simon Boccanegra"
|
Giuseppe Verdi 21. ooper "Simon Boccanegra", mille maailmaesiettekanne oli 12. märtsil 1857 Venezia teatris Teatro la Fenice, kõlas Maarjamaal esimest korda.
|
| 18.03.2008 / Toomas Kuter/Pärnu Postimees |
|
|
|
Ikka veel hääletust alistumisest
|
|
Viimastel kuudel on taas arutlusteemaks saanud 1939. aasta oma "hääletu alistumisega". Ikka ja jälle tuleb mõni sõjakas mees veel tagantjärele nõudma püssipaugutamist ning tembeldama tollaseid juhte vastutustundetuiks.
|
| 06.03.2008 / Heino Kään/ Meie Maa |
|
|
|
Rauno Elp ja Risto Joost esimest korda Wallenbergi-loos
|
|
20. veebruaril etendus rahvusooperis Estonia Erkki-Sven Tüüri ooper "Wallenberg", mida võiks nimetada teiseks esietenduseks, sest esimest korda astus Wallenbergi rollis üles eesti bariton Rauno Elp ja esimest korda dirigeeris Risto Joost.
|
| 04.03.2008 / Sirje Normet/ Nädaline |
|
|
|
Rauno Elbi Wallenberg
|
|
Muusik Tiiu Levald kiidab noore laulja osatäitmist ooperis "Wallenberg". Mul oli 21. veebruaril õnn kohtuda teist korda Erkki-Sven Tüüri ooperiga "Wallenberg". Põhjuseks uued tegijad Estonias ja seekord täiesti omamaised - peaosas Rauno Elp ja dirigendiks Risto Joost.
|
| 28.02.2008 / Tiiu Levald/Eesti Ekspress |
|
|
|
Kahest „Rigolettost“, rõhuasetusega oma lauljail
|
|
Traktaadis „Tuleviku kunstiteos“ („Das Kunstwerk der Zukunft“, 1850) nimetab Richard Wagner itaalia ooperit täiesti omaette kunsti¾anriks, millel pole midagi ühist draamaga, tõmmates eraldusjoone oma ideaali, muusikadraama ja itaalia bel canto ooperi vahele.
|
| 25.02.2008 / Raili Sule / TeMuKi |
|
|
|
Estonia kammersaalis otsivad kolm meest vastuseid rasketele küsimustele
|
Estonia lavastus 1939. aasta sündmustest Eestis on pigem kuulde- kui vaatemäng."President 1939" on Katri Aaslav-Tepandi kolmas draamalavastus Estonia teatris "Teatriromansi" (2004) ja "Juuditi" (2006) järel. Ehkki "Presidendis" on vaatamata headele näitlejatöödele ja huvitavale tekstimaterjalile rohkem kuulde- kui vaatemängu, võib "Presidenti" mitmes mõttes neist kolmest kõige õnnestunumaks teatriprojektiks pidada. Kõigepealt, valitud teema ei jäta puudutamata ilmselt ühtegi eestlast.
|
| 22.02.2008 / Kristi Eberhart/Eesti Päevaleht |
|
|
|
Päkapikud-rindemehed
|
|
Mul ei ole balleti suhtes, erinevalt ooperist, mingeid eelarvamusi. Kehakeeles mõistan ma emotsionaalset rõhutamist, "ebaloomulikkust" (tehnilises mõttes), teatavat groteski me igapäevase liigutuste jadaga võrreldes paremini kui häälekasutuses. Ekstaole. Eriti võluv on veel modernne, ekspressiivne tants, aga see selleks.
|
| 22.02.2008 / Jürgen Rooste/ Sirp |
|
|
|
Lasteballett Rahvusooperi brändiks
|
Esietenduse Estonia oli pilgeni täis ja sumises nagu mesilastaru. Rõkkav lõpuaplaus ei tahtnud kuidagi vaibuda. Saal aplodeeris püsti seistes nagu mõnel kuulsuse benefissil. Publikule etendus meeldis.
|
| 22.02.2008 / Ago Herkül/ Sirp |
|
|
|
Teatraliseeritud ajalootund
|
Kas Eesti riigijuhid olid reeturid ja Venemaa poolt ära ostetud? Kas Eestil oli võimalus hävingust pääseda? 1939.-1940. aasta hääletu alistumine ning sellele järgnenud häving on Eesti ühiskonnas tänapäevani kinni kasvamata haav.
|
| 22.02.2008 / Mart Laar/ Sirp |
|
|
|
Ettevaatust: Päts!
|
|
Estonia kammersaalis etendub «President 1939» – juba pealkiri tõstatab taas küsimuse, kas Eesti oleks pidanud 1939. aastal Nõukogude Liidule vastu hakkama. Ajal, mil pronkssündmuste järel on Eestis suur ihalus kõva käe järele, tundub Katri Aaslav-Tepandi katse mõtestada lahti Konstantin Pätsi tegevust tol saatuslikul aastal julgustükina.
|
| 20.02.2008 / Erkki Bahovski/ Postimees |
|
|
|
Muinasjutuline balletielamus
|
Ma ei teadnudki, et ballett võib nii tore olla," ütles 7-aastane Alfred esietenduselt koju minnes. "Pöialpoisid olid üle kõige, nad tantsisid nii vingelt."
|
| 19.02.2008 / Külli Värnuk /SL Õhtuleht |
|
|
|
"President 1939" viib teatrikülastaja tagasi minevikku
|
|
Läheneva vabariigi aastapäeva meeleoludes on Estonia teatri kammersaalis laupäeval esietendunud dokumentaaldraama "President 1939" kindlasti omal kohal - sellele tükile olnuks paremat ajastust raske leida.
|
| 19.02.2008 / Ines Mirov/Linnaleht |
|
|
|
Mis toimus Eesti okupeerimise eelõhtul Kadriorus?
|
Estonia rahvusooperis lahvatavad 1939. aasta konfliktid, tulevad välja hirmud ja ebakindlus ning suurmeeste inimlikkus võitluses väikese Eesti eest. Laval on Päts, Laidoner ja Eenpalu.
|
| 16.02.2008 / Tiiu Laks /Eesti Päevaleht |
|
|
|
Lumivalgeke – kärts Ungari paprika
|
|
Lapsevanemana olen viimasel ajal nõrkades teatritükkides karastunud nagu teras. Enam mind ei üllata, et valitseb publiku alahindamisest ning heatahtlikkuse kuritarvitamisest tingitud sügav sü¾eeline lihtsakoelisus ning haltuuramaik. Seda enam tahan kiita Estonias etendatavat Tibor Kocsįki muusikal põhinevat Gyula Harangozó lasteballetti “Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi”.
|
| 15.02.2008 / Karin Paulus / Eesti Ekspress |
|
|
|
Eve Andre ja Sergei Upkin vapustasid hingepõhjani
|
Rahvusooperis Estonia mängiti 8. veebruaril Sergei Prokofjevi balletti "Romeo ja Julia", kus Julia osas astus esmakordselt üles Raplamaalt pärit baleriin Eve Andre. Romeot tantsis Sergei Upkin, lavastas Tiit Härm ja etendust dirigeeris Aivo Välja.
|
| 14.02.2008 / Sirje Normet / Nädaline |
|
|
|
Peaminister Eenpalu monoloog
|
|
Enne draama “President 1939” esietendust käis Jüri Aarmal unes südant puistamas peaminister Kaarel Eenpalu.
|
| 13.02.2008 / Jüri Aarma / Maaleht |
|
|
|
Vene ooperiüllatus Estonias
|
|
Esteet Toomas Zupping kiidab Estonia "La Traviatas" debüteerinud vene sopranit Irina Dubrovskajat.
|
| 08.02.2008 / Toomas Zupping / Eesti Ekspress |
|
|
|
Lumivalgeke koos tulevärgiga
|
|
Rahvusooperis Estonia esietendunud uus ballett «Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi» on kui balletivormi valatud muusikal: tempokas, pakub naeru ja pisaraid, värvikaid karaktereid, valgusefekte ja tantsulist tulevärki.
|
| 04.02.2008 / Heili Einasto / Postimees |
|
|
|
Esimene sajand kolmede kaantega
|
Eesti kutseline teater sai hiljuti saja-aastaseks. Ümmargune sünnipäev on lisaks tähistamisele alati ka kokkuvõtete tegemise aeg, võimalus minevikku teadvustamise ning tähenduslikustamise kaudu taaselustada.
|
| 02.02.2008 / Alvar Loog/Postimees |
|
|
|
Pimeda toa kuningas Indiast
|
18. jaanuaril esietendus Rahvusooper Estonia kammersaalis Rabindranath Tagore näidend “Pimeda toa kuningas”.
Eurooplase kultuuripilk India poole on üldjuhul katkendlik ja ühesuunaline. See hõlmab enamasti läbi XX sajandi kestnud oriendimoega Indiast Euroopasse toodud muljeid ja mõjutusi.
|
| 23.01.2008 / Eero Raun / Maaleht |
|
|
|
Pimedusest valgusse viib enesealanduste ja häbi rada
|
|
Rahvusooper Estonia on üle mitme aastakümne oma katuse all (sõna otseses mõttes – pööningul asuvas kammersaalis) lavale toonud sel kevadel lõpetavate lavakunstikooli XXIII lennu näitlejate bakalaureusetöö.
|
| 22.01.2008 / Katre Väli / Postimees |
|
|
|
Angelika Mikk ja Rauno Elp "Rigoletto" intriigidepuntras
|
|
Kui kaks geniaalset vaimu Victor Hugo ja Giuseppe Verdi ooperilaval kokku said, siis sündis ime - üle aegade mängitumaid oopereid "Rigoletto". Kahju, et meie Jaan Kross ja Arvo Pärt niimoodi ooperilaval kokku ei saanud.
|
| 16.01.2008 / Sirje Normet / Nädaline |
|
|
|
Üks ooper, kaks teatrit ja palju muljeid
|
|
"Rigoletto" kuulub kindlasti nende kümmekonna äravalitud teose hulka, mille kohta öeldakse, et tegu on "maailma ühe armastatuima ooperiga". Paljude muusika ajaloolaste arvamuse kohaselt tähistab just see teos pöördepunkti Verdi loomingus, aga ka üldisemalt itaalia ooperimuusikas.
|
| 14.01.2008 / Helemai Poobus / Muusika |
|
|
© Rahvusooper Estonia 2010
|
Estonia uus eesriie
