 
| Vaheajatellimus internetist | |  |
|
| Rahvusooper Estonia kuulub järgmistesse ühendustesse: |
|
|
|
|
Rossini maratonooper Estonias
|
Cioachino Rossini «Wilhelm Tell» on siinkirjutaja silmis rahvusooperi hooaja ambitsioonikaim ettevõtmine. Olgugi et teos jõudis publikuni kolmel detsembriõhtul kontsertettekande vormis.
|
| 29.12.2008 / Alvar Loog / Postimees |
|
|
|
Lähenemine Wagnerile
|
|
Viimastel aastatel on Rahvusooper Estonia suutnud publiku ette tuua kolm sellist ooperilavastust, mis saavad kaasa rääkida ka rahvusvahelises kontekstis: „Tuhkatriinu”, „Wallenberg” ning „Tristan ja Isolde”.
|
| 15.12.2008 / Kristel Pappel / TeMuKi |
|
|
|
„Imelapsel” on varu suureks kasvada
|
|
Rahvusooperi kammersaali tulnud lapsed ei saa koguse poolest palju. Ligi 50-minutine lauludega lugu ongi minimuusikal. Ent kvaliteedi poolest tasub etendus ära. Teater vajutab õigele nupule.
|
| 13.12.2008 / Andres Laasik / Eesti Päevaleht |
|
|
|
Rahvusooperis võidutseb “Armastuse valem”
|
|
Hiljuti esietendus rahvusooperis Estonia Argentina kirjaniku Ester Vilari romaani “Nina Glucksteini matemaatika” aineil Maimu Bergi ja Mari Vihmandi libreto alusel valminud eesti algupärane ooper “Armastuse valem”, mille helilooja on samuti Vihmand.
|
| 04.11.2008 / Toomas Kuter / Pärnu Postimees |
|
|
|
Estoonlased otsivad armastuse valemit
|
|
17. oktoobril oli Estonias Mari Vihmandi ooperi "Armastuse valem" maailmaesiettekanne. Ooperi lavastas Liis Kolle, muusikaline juht oli Arvo Volmer.
|
| 01.11.2008 / Sirje Normet / Nädaline |
|
|
|
Walesis tuli esitusele Eesti enda «Hamlet»
|
Walesis jätkub eesti kultuuri festival «Walestonia», mille üheks keskmeks on seni kujunenud Oksana Titova balleti «Hamlet» külalisetendus Swanseas Estonia teatri esituses.
|
| 25.10.2008 / Stuart Sweeney / Postimees |
|
|
|
Armastuse valem
|
Eelmisel reedel sai tõeks meie muusikaringkonnas vaikimisi liikunud unistus – et lavale tuleks täispikk, tehniliste vahenditega koonerdamata tehtud eesti ooper. Hea küll, aines on ladina-ameerika päritolu, libreto on kirjutatud Esther Vilari romaani „Nina Glucksteini matemaatika” ainetel, samuti on koreograaf Ana Mondini Brasiiliast. Kõik muud osalised on aga kohalikud ning lugu on valdavalt eesti keeles. Lõpuks ometi on üle saadud alaväärsuskompleksist, et kvaliteetseid asju saab ainult välismaalt ja valuuta eest. Kangelasteoga said hakkama kanged eesti naised, täpsemalt helilooja Mari Vihmand, lavastaja Liis Kolle, libretist Maimu Berg, kunstnik Ann Lumiste, kui nimetada vaid mõningaid. Dirigendipuldist hoidis lugu ohjes Arvo Volmer.
|
| 24.10.2008 / Tui Hirv, Pįll Ragnar Pįlsson / Sirp |
|
|
|
Armastuse valem
|
Eesti kodumaine ooper on hea tervise juures. 2007. a juunis esietendus Eesti Rahvusooperis Erkki-Sven Tüüri antifa¹istlik ooper "Wallenberg", mis on olnud – ja on siiani – väga edukas. Selle ooperi tellis algselt, 2001. aastal, Dortmundi ooperiteater, kuid Mari Vihmandi "Armastuse valem" on spetsiaalselt Rahvusooperile kirjutatud teos ja eelmisel reedel toimunud maailma esiettekande järgi otsustades on ka sellel kõik eeldused kauaks lavale jääda.
|
| 21.10.2008 / Göran Forsling/ Seen and Heard International |
|
|
|
Ooperivormis loeng
|
Möödunud reede läks eesti muusikateatri ajalukku. Pärast möödunud kümnendil valitsenud vaikust on rahvusooper meie rahvusliku ooperi arendamise viimaks tõsiselt käsile võtnud – tegu on neljanda täispika algupärase eesti nüüdisooperiga viimase kolme ja poole aasta jooksul.
|
| 20.10.2008 / Alvar Loog / Postimees |
|
|
|
Erkki-Sven Tüür: Wallenberg (DVD)
|
"Wallenberg" on Eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri esimeseks ja hetkeseisuga ka ainsaks ooperiteoseks. Ooper valmis 2001. aastal Dortmundi Ooperi tellimusel, samal aastal ja samas teatris toimus ka ooperi esietendus. Kuus aastat hiljem jõudis teos ka Rahvusooper Estonia lavale, peaaegu kolm kuud peale esietendust, 2007.a. juunis, valmis ooperi "Wallenberg" DVD.
|
| 29.09.2008 / His Voice/ Vitĕzslav Mike¹ |
|
|
|
Vaimukalt veetlev: Estonia
|
Estonia teatribussid tõid teatrisõpru 10.-13. septembrini taas rahvusooperisse. Bussi sai istuda 12 Eesti linnast, Rakverest sealhulgas. Seda võimalust kasutati innukalt.
|
| 17.09.2008 / Inna Grünfeldt/ Virumaa Teataja |
|
|
|
Tüür: Wallenberg
|
|
„Minu tehtust ei piisa, aga see on vähemalt heaks hakatuseks", laulsid nii Holocaustist pääsenute kangelane Raoul Wallenberg kui ka ta põhivaenlane Adolph Eichmann Erkki-Sven Tüüri ooperis "Wallenberg“, mis etendus maikuus Tallinnas.
|
| 30.08.2008 / Mary Ellyn Hutton / American Record Guide |
|
|
|
Ooper Wallenbergist
|
|
Budapesti vanas juudi linnaosas paikneb Rootsi diplomaadi ja filantroobi, Raoul Wallenbergi mälestuseks rajatud park. Wallenberg päästis Budapesti saatkonna sekretärina saksa koonduslaagritest sadu tuhandeid juute, väljastades neile Rootsi passid ja nurjates sõja viimastel päevadel natside geto tühjendamise plaani.
|
| 26.08.2008 / Gianluigi Mattietti/ Ruch Muzyczny |
|
|
|
Kooskõlas kompromissitu Shaw'ga
|
|
Muusikal tekkis kunagi kui ooperi ja operetiga võrreldes demokraatlikum ning elulähedasem ¾anr. Viimasel ajal käsitletakse seda pigem meelelahutustööstuse rubriigis, mis segab sisulist pilti ¾anri võimalikust kohast repertuaari mitmekesisuse skaalal.
|
| 18.08.2008 / Lea Tormis / Teater.Muusika.Kino |
|
|
|
Tristan ja Isolde
|
|
Armastus vanas eas – lavastaja Neeme Kuningas julges kartmatult puudutada tabuteemat. Ja seda „Tristani ja Isolde“ lavaletoomisega Eestis, kus puudub veel korralik Wagneri-traditsioon, selline, mida tunneme Saksamaal – kõigi oma eeliste ja puudustega.
|
| 21.07.2008 / Gabriele Helbig / Das Opernglas |
|
|
|
Milleks teatrilavale ajalugu?
|
|
Ajalugu on imeline. Ühest küljest on ta kunagi reaalselt eksisteerinud olevikuna oma täies mahus igavesti kadunud ja teisest küljest elab ta üksikute detailidena — mälestustes, dokumentides, ehitistes ja paljuski muus, seejuures ka nähtamatul kujul, jätkuvalt edasi.
|
| 15.07.2008 / David Vseviov/ Teater.Muusika.Kino |
|
|
|
Vaatajale mõeldud lavastus
|
|
Taas on Estonia teatri laval Frederick Loewe ja Alan Jay Lerneri "Minu veetlev leedi" — üks maailma kaunemaid, kui mitte kõige kaunim muusikal. Taas on etendused pikalt ette välja müüdud, lavastusest ja selle osatäitjatest räägitakse nii teatri kui ka kõikvõimalike muude tähtsate asutuste kuluaarides. Poolel Eestimaa teatrit armastavast rahvast on lavastuse kohta oma kindel arvamus välja kujunenud.
|
| 18.06.2008 / Toomas Kuter / Teater.Muusika.Kino |
|
|
|
Koreograaf, kes julgeb jutustada
|
Igal kevadel toimub Tallinna balletikooli galakontsert, mis annab võimaluse heita pilk tulevastele elukutselistele tantsijatele ja näha ka uusi lühilavastusi või tantse meie nüüdiskoreograafidelt.
|
| 17.06.2008 / Heili Einasto / Postimees |
|
|
|
Tristan und Isolde - esietendus 17.5.2008
|
|
Kui ei õnnestu saada piletit Viin-Tallinn otselennule, on võimalus lennata Helsingi kaudu, kust tuleb minna laevale, et suunduda lõunasse, pea samamoodi nagu Tristan koos Isoldega omal ajal Iirimaalt Cornwalli reisis.
|
| 01.06.2008 / Klaus Billand / Der Neue Merker |
|
|
|
Arvo ja Irmgard
|
|
"Tristan ja Isolde", Richard Wagneri muusikaliselt kõige raskemaid, uuenduslikumaid ja psühhedeelsemaid oopereid (esmalavastus 1865), jõudis paari nädala eest Estonias esietenduseni justkui märkamatult.
|
| 29.05.2008 / Harry Liivrand/ Eesti Ekspress |
|
|
|
Wagneri "Tristan ja Isolde" Rahvusooperis
|
Tristani ja Isolde armastuslugu on Romeo ja Julia armastusloo kõrval peetud üheks maailma kaunimaks lembelooks, mis haarab hinge ja mis mõnel hellematundelisel sageli pisara silmanurka toob. Armujoogi teema ulatub aga väga kaugetesse aegadesse.
|
| 28.05.2008 / Toomas Kuter/ Pärnu Postimees |
|
|
|
Lõhnatu muinasjutt
|
|
Ma kuulan hea meelega aegadetagust muusikat, mille salvestusel on iseloomulik ragin sees, vaatan vanu filme ja fotosid, asju, mis ammu enne mind on olemas olnud.
|
| 25.05.2008 / Johanna Mängel / Muusika |
|
|
|
Wagneri filosoofia, millele vint peale keeratud
|
Richard Wagneri "Tristan ja Isolde" on kultuurisündmus, mis kujuneb proovikiviks nii teatrile kui publikule – et kuidas vastu võetakse ja kui pikk tuleb lavaelu. Et aga kavva võeti üldse Wagner, ja veel tema kõige psühholoogilisem ooper, näitab teatri usaldust oma muusikute ja vaataja vastu – seega laiemalt eesti kultuuri küpsust ja hetkeseisu.
|
| 23.05.2008 / Heili Vaus-Tamm/ Sirp |
|
|
|
Wagner, Tristan und Isolde
|
|
Ooperi "Tristan und Isolde" keskne tegevus toimub ennekõike emotsionaalsel tasandil, action seevastu piirdub Meloti ja Tristani võitlusstseeniga II vaatuse lõpus ja lõpustseeniga, kus langevad Melot ja Kurwenal. Nii otsustaski lavastaja Neeme Kuningas Rahvusooper Estonia uues lavastuses välistest ilustustest praktiliselt loobuda, tehes ooperist sümbolistliku ja teatud määral koguni absurdivõtmes loo.
|
| 23.05.2008 / Göran Forsling/ Seen and Heard International |
|
|
|
Hüpe Wagneri rongile
|
Eestlased elasid 24 aastat ilma Wagnerita. Selle vaikuse katkestab "Tristan ja Isolde", uus lavastus Rahvusooperis Estonia. Richard Wagneri ooperi "Tristan ja Isolde" esietendus, mida 17.mail dirigeeris Rahvusooper Estonia peadirigent Arvo Volmer, oli eriline sündmus, sest see tähendab ei rohkem ega vähem kui Wagneri tõlgendamistraditsioonide taastamist Eesti Rahvusooperis.
|
| 23.05.2008 / Inese Lusina/ Diena |
|
|
|
Liebestod – “Tristani ja Isolde” armusurm
|
Maailm näib vaesena sellele, kes pole kunagi olnud piisavalt haige selle “põrguliku naudingu” jaoks ... (Friedrich Nietzsche)
|
| 23.05.2008 / Tamara Unanova / Den za dnjom |
|
|
|
Naine ei kohku ka elevandikarja ees
|
Muusikat uuendanud romantika muutis argipäevatunded elu suurimateks ja tavalised inimesed kangelasteks. Ja kuna Richard Wagneri Tristan ja Isolde ei ole tavalised inimesed, siis on ka nende armastus megaversioonis. Suuri sündmusi on teosest asjatu otsida, kuna tormid puhkevad sisemaailmades.
|
| 21.05.2008 / Gerry Birgit Ilvesheimo/ Kauppalehti |
|
|
|
“Tristan ja Isolde” – väärikas eneseületus
|
|
Laupäeval rahvusooperis esietendunud muusikalist draamat “Tristan ja Isolde” peetakse paljuski Richard Wagneri kunstiliste taotluste kvintessentsiks.
|
| 19.05.2008 / Tui Hirv / Eesti Päevaleht |
|
|
|
Monoliitne, monotoonne, morbiidne
|
Arvo Volmeri juhtimise all on Estonia ooper oma majanduslike võimaluste ja füüsiliste võimete piire kombates võtnud teha üha ambitsioonikamaid projekte. Otsekui eelmänguks tulid kõigepealt tennisehalli «Aida» ja «Othello», aasta tagasi jõudis järg tõeliste monumentide püstitamiseni: Volmeri eestvõttel toodi Estonia lavale viimaks Erkki-Sven Tüüri "Wallenberg". Nüüd esietendus Richard Wagneri "Tristan ja Isolde", mille lavastamist pidas Estonia viimati jõukohaseks 1933. aastal.
|
| 19.05.2008 / Alvar Loog / Postimees |
|
|
|
Liigutav ja suursugune Tristan
|
Vaevalt suudab ükski teine helilooja mõjutada kuulaja ajataju nii tugevalt kui Richard Wagner.
Võrreldes teiste ooperiheliloojatega ei näi tal ajast põrmugi kahju olevat – stseenid venivad kümnete minutite pikkusteks ja vaatused kestavad tublisti üle tunni. Kogu oopus koos vaheaegadega kestab viis, vahel koguni kuus tundi. Ent nii kummaline kui see ka pole – muusikasse süvenenult ei tundu aeg sugugi nii pikk. Hea näide selle kohta on Tallinna teatris Estonia laupäeval kuuldud "Tristan ja Isolde", loomulikult ka tänu etenduse haruldaselt kõrgele kunstilisele tasemele.
|
| 19.05.2008 / Matti Lehtonen/ Turun Sanomat |
|
|
|
Estonias tähistati rahvusvahelist tantsupäeva
|
|
Estonia teatris tähistati 29. aprillil ja 3. mail rahvusvahelist tantsupäeva särava balletigalaga. Publikule pakuti nii kohalikke kui ka välismaiseid balletisoliste, katkendeid tuntud ja armastatud klassikalistest ballettidest ning ka ühte maailmakuulsat lühiballetti.
|
| 07.05.2008 / Ines Mirov / Linnaleht Tallinn |
|
|
|
Leedi-lugu täitis soprani unelma
|
|
Draamanäitlejad tõid rahvusooperi truppi värskendavaid loomingulisi hoovusi ja uusi väljendusvahendeid. Kumu sellest, et rahvusooperi mängukavva ilmub peatselt imeilus muusikal "Minu veetlev leedi", levis teatrimajas juba mitu aastat tagasi. Jutt jõudis ka sopran Janne ©evt¹enko kõrvu.
|
| 17.04.2008 / Anneli Aasmäe/ Maaleht |
|
|
|
Tuju, tempo, diktsioon!
|
|
„Tuju, tempo, diktsioon!” – see Ants Lauteri legendaarseks saanud kreedo sobib kindlasti iseloomustama Estonia lavalaudadele ilmunud Frederick Loewe’ muusikali „Minu veetlev leedi”.
|
| 11.04.2008 / Tiiu Levald / Sirp |
|
|
|
“Minu veetlev leedi” saabus kord taas
|
|
Frederick Loewe Alan Jay Lerneri libreto järgi valminud ja Bernard Shaw’ näidendil “Pygmalion” põhinevat 1956. aastal New Yorgis Broadwayl esietendunud muusikali “Minu veetlev leedi” võib pidada tänapäevase muusikaliajaloo tippteoseks.
|
| 11.04.2008 / Toomas Kuter / Pärnu Postimees |
|
|
|
Just selline «Leedi», nagu rahvas ootab
|
Estonia teatris esietendunud muusikal «Minu veetlev leedi» küttis juba ammu kirgi. Tuuakse ju Estonias muusikale lavale suhteliselt harva – teatri auväärselt pikas ajaloos kannab praegune «Leedi» järjekorranumbrit 24.
|
| 08.04.2008 / Verni Leivak / Postimees |
|
|
|
Muusikalavastuse auhind – Dmitri Bertman ja Mart Madiste
|
|
Muusikateater on liikumises ülespoole, seda võib tõdeda juba mitu viimast hooaega. Siin ei saa piirduda ainult Estonia ja Vanemuisega, sest oopereid on lavastanud ka Nargen Opera ja Pärnu Ooper.
|
| 28.03.2008 / Raili Sule / Sirp |
|
|
|
Balletilavastuse auhind – Marina Kesler
|
|
Ühest küljest polnud meil raske otsustada, kuigi kõrvuti oli kaks interpreeti: Olga Rjabikova täiuslikult esitatud Sülfiidi roll Estonia samanimelises balletis ja inglanna Hayley-Jean Blackburn kahe rolliga Vanemuise lavastustes, nimiosaline „Giselle’is” ja Tatjana „Oneginis”.
|
| 28.03.2008 / Tiiu Randviir / Sirp |
|
|
|
Tantsulavastuse auhind – Oksana Titova
|
Nominente välja sõeludes oli ¾ürii ühtpidi õnnelik, et valida oli kümmekonna lavastuse hulgast ja teistpidi raskustes, sest mitmed tööd olid meie meelest võrdsed, kuid nende hulgast tuli ikkagi valik teha. Laureaadi osas ilmutas ¾ürii siiski harva esinevat üksmeelt.
|
| 28.03.2008 / Mall Noormets / Sirp |
|
|
|
Estonias kõlas Verdi "Simon Boccanegra"
|
Giuseppe Verdi 21. ooper "Simon Boccanegra", mille maailmaesiettekanne oli 12. märtsil 1857 Venezia teatris Teatro la Fenice, kõlas Maarjamaal esimest korda.
|
| 18.03.2008 / Toomas Kuter/Pärnu Postimees |
|
|
|
Ikka veel hääletust alistumisest
|
|
Viimastel kuudel on taas arutlusteemaks saanud 1939. aasta oma "hääletu alistumisega". Ikka ja jälle tuleb mõni sõjakas mees veel tagantjärele nõudma püssipaugutamist ning tembeldama tollaseid juhte vastutustundetuiks.
|
| 06.03.2008 / Heino Kään/ Meie Maa |
|
|
|
Rauno Elp ja Risto Joost esimest korda Wallenbergi-loos
|
|
20. veebruaril etendus rahvusooperis Estonia Erkki-Sven Tüüri ooper "Wallenberg", mida võiks nimetada teiseks esietenduseks, sest esimest korda astus Wallenbergi rollis üles eesti bariton Rauno Elp ja esimest korda dirigeeris Risto Joost.
|
| 04.03.2008 / Sirje Normet/ Nädaline |
|
|
|
Rauno Elbi Wallenberg
|
|
Muusik Tiiu Levald kiidab noore laulja osatäitmist ooperis "Wallenberg". Mul oli 21. veebruaril õnn kohtuda teist korda Erkki-Sven Tüüri ooperiga "Wallenberg". Põhjuseks uued tegijad Estonias ja seekord täiesti omamaised - peaosas Rauno Elp ja dirigendiks Risto Joost.
|
| 28.02.2008 / Tiiu Levald/Eesti Ekspress |
|
|
|
Kahest „Rigolettost“, rõhuasetusega oma lauljail
|
|
Traktaadis „Tuleviku kunstiteos“ („Das Kunstwerk der Zukunft“, 1850) nimetab Richard Wagner itaalia ooperit täiesti omaette kunsti¾anriks, millel pole midagi ühist draamaga, tõmmates eraldusjoone oma ideaali, muusikadraama ja itaalia bel canto ooperi vahele.
|
| 25.02.2008 / Raili Sule / TeMuKi |
|
|
|
Estonia kammersaalis otsivad kolm meest vastuseid rasketele küsimustele
|
Estonia lavastus 1939. aasta sündmustest Eestis on pigem kuulde- kui vaatemäng."President 1939" on Katri Aaslav-Tepandi kolmas draamalavastus Estonia teatris "Teatriromansi" (2004) ja "Juuditi" (2006) järel. Ehkki "Presidendis" on vaatamata headele näitlejatöödele ja huvitavale tekstimaterjalile rohkem kuulde- kui vaatemängu, võib "Presidenti" mitmes mõttes neist kolmest kõige õnnestunumaks teatriprojektiks pidada. Kõigepealt, valitud teema ei jäta puudutamata ilmselt ühtegi eestlast.
|
| 22.02.2008 / Kristi Eberhart/Eesti Päevaleht |
|
|
|
Päkapikud-rindemehed
|
|
Mul ei ole balleti suhtes, erinevalt ooperist, mingeid eelarvamusi. Kehakeeles mõistan ma emotsionaalset rõhutamist, "ebaloomulikkust" (tehnilises mõttes), teatavat groteski me igapäevase liigutuste jadaga võrreldes paremini kui häälekasutuses. Ekstaole. Eriti võluv on veel modernne, ekspressiivne tants, aga see selleks.
|
| 22.02.2008 / Jürgen Rooste/ Sirp |
|
|
|
Lasteballett Rahvusooperi brändiks
|
Esietenduse Estonia oli pilgeni täis ja sumises nagu mesilastaru. Rõkkav lõpuaplaus ei tahtnud kuidagi vaibuda. Saal aplodeeris püsti seistes nagu mõnel kuulsuse benefissil. Publikule etendus meeldis.
|
| 22.02.2008 / Ago Herkül/ Sirp |
|
|
|
Teatraliseeritud ajalootund
|
Kas Eesti riigijuhid olid reeturid ja Venemaa poolt ära ostetud? Kas Eestil oli võimalus hävingust pääseda? 1939.-1940. aasta hääletu alistumine ning sellele järgnenud häving on Eesti ühiskonnas tänapäevani kinni kasvamata haav.
|
| 22.02.2008 / Mart Laar/ Sirp |
|
|
|
Ettevaatust: Päts!
|
|
Estonia kammersaalis etendub «President 1939» – juba pealkiri tõstatab taas küsimuse, kas Eesti oleks pidanud 1939. aastal Nõukogude Liidule vastu hakkama. Ajal, mil pronkssündmuste järel on Eestis suur ihalus kõva käe järele, tundub Katri Aaslav-Tepandi katse mõtestada lahti Konstantin Pätsi tegevust tol saatuslikul aastal julgustükina.
|
| 20.02.2008 / Erkki Bahovski/ Postimees |
|
|
|
Muinasjutuline balletielamus
|
Ma ei teadnudki, et ballett võib nii tore olla," ütles 7-aastane Alfred esietenduselt koju minnes. "Pöialpoisid olid üle kõige, nad tantsisid nii vingelt."
|
| 19.02.2008 / Külli Värnuk /SL Õhtuleht |
|
|
|
"President 1939" viib teatrikülastaja tagasi minevikku
|
|
Läheneva vabariigi aastapäeva meeleoludes on Estonia teatri kammersaalis laupäeval esietendunud dokumentaaldraama "President 1939" kindlasti omal kohal - sellele tükile olnuks paremat ajastust raske leida.
|
| 19.02.2008 / Ines Mirov/Linnaleht |
|
|
|
Mis toimus Eesti okupeerimise eelõhtul Kadriorus?
|
Estonia rahvusooperis lahvatavad 1939. aasta konfliktid, tulevad välja hirmud ja ebakindlus ning suurmeeste inimlikkus võitluses väikese Eesti eest. Laval on Päts, Laidoner ja Eenpalu.
|
| 16.02.2008 / Tiiu Laks /Eesti Päevaleht |
|
|
|
Lumivalgeke – kärts Ungari paprika
|
|
Lapsevanemana olen viimasel ajal nõrkades teatritükkides karastunud nagu teras. Enam mind ei üllata, et valitseb publiku alahindamisest ning heatahtlikkuse kuritarvitamisest tingitud sügav sü¾eeline lihtsakoelisus ning haltuuramaik. Seda enam tahan kiita Estonias etendatavat Tibor Kocsįki muusikal põhinevat Gyula Harangozó lasteballetti “Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi”.
|
| 15.02.2008 / Karin Paulus / Eesti Ekspress |
|
|
|
Eve Andre ja Sergei Upkin vapustasid hingepõhjani
|
Rahvusooperis Estonia mängiti 8. veebruaril Sergei Prokofjevi balletti "Romeo ja Julia", kus Julia osas astus esmakordselt üles Raplamaalt pärit baleriin Eve Andre. Romeot tantsis Sergei Upkin, lavastas Tiit Härm ja etendust dirigeeris Aivo Välja.
|
| 14.02.2008 / Sirje Normet / Nädaline |
|
|
|
Peaminister Eenpalu monoloog
|
|
Enne draama “President 1939” esietendust käis Jüri Aarmal unes südant puistamas peaminister Kaarel Eenpalu.
|
| 13.02.2008 / Jüri Aarma / Maaleht |
|
|
|
Vene ooperiüllatus Estonias
|
|
Esteet Toomas Zupping kiidab Estonia "La Traviatas" debüteerinud vene sopranit Irina Dubrovskajat.
|
| 08.02.2008 / Toomas Zupping / Eesti Ekspress |
|
|
|
Lumivalgeke koos tulevärgiga
|
|
Rahvusooperis Estonia esietendunud uus ballett «Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi» on kui balletivormi valatud muusikal: tempokas, pakub naeru ja pisaraid, värvikaid karaktereid, valgusefekte ja tantsulist tulevärki.
|
| 04.02.2008 / Heili Einasto / Postimees |
|
|
|
Esimene sajand kolmede kaantega
|
Eesti kutseline teater sai hiljuti saja-aastaseks. Ümmargune sünnipäev on lisaks tähistamisele alati ka kokkuvõtete tegemise aeg, võimalus minevikku teadvustamise ning tähenduslikustamise kaudu taaselustada.
|
| 02.02.2008 / Alvar Loog/Postimees |
|
|
|
Pimeda toa kuningas Indiast
|
18. jaanuaril esietendus Rahvusooper Estonia kammersaalis Rabindranath Tagore näidend “Pimeda toa kuningas”.
Eurooplase kultuuripilk India poole on üldjuhul katkendlik ja ühesuunaline. See hõlmab enamasti läbi XX sajandi kestnud oriendimoega Indiast Euroopasse toodud muljeid ja mõjutusi.
|
| 23.01.2008 / Eero Raun / Maaleht |
|
|
|
Pimedusest valgusse viib enesealanduste ja häbi rada
|
|
Rahvusooper Estonia on üle mitme aastakümne oma katuse all (sõna otseses mõttes – pööningul asuvas kammersaalis) lavale toonud sel kevadel lõpetavate lavakunstikooli XXIII lennu näitlejate bakalaureusetöö.
|
| 22.01.2008 / Katre Väli / Postimees |
|
|
|
Angelika Mikk ja Rauno Elp "Rigoletto" intriigidepuntras
|
|
Kui kaks geniaalset vaimu Victor Hugo ja Giuseppe Verdi ooperilaval kokku said, siis sündis ime - üle aegade mängitumaid oopereid "Rigoletto". Kahju, et meie Jaan Kross ja Arvo Pärt niimoodi ooperilaval kokku ei saanud.
|
| 16.01.2008 / Sirje Normet / Nädaline |
|
|
|
Üks ooper, kaks teatrit ja palju muljeid
|
|
"Rigoletto" kuulub kindlasti nende kümmekonna äravalitud teose hulka, mille kohta öeldakse, et tegu on "maailma ühe armastatuima ooperiga". Paljude muusika ajaloolaste arvamuse kohaselt tähistab just see teos pöördepunkti Verdi loomingus, aga ka üldisemalt itaalia ooperimuusikas.
|
| 14.01.2008 / Helemai Poobus / Muusika |
|
|
|
Verdi “Rigoletto” ajatu sõnum
|
|
Giuseppe Verdi ooperit “Rigoletto” on Eestis korduvalt lavastatud, seda nii rahvusooperis Estonia, Vanemuise teatris kui 2003. aastal Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali (PromFest) raames Pärnus.
|
| 12.12.2007 / Toomas Kuter / Pärnu Postimees |
|
|
|
Marina Kesleri kaks mõõdet
|
Kui korraldataks konkurss meie aja parima koreograafialavastuse nimele teatri Estonia laval, siis tuleks võitjaks tunnistada Marina Kesleri ballett "Libahunt".
|
| 12.12.2007 / Tamara Unanova/Den za Dnjom |
|
|
|
Rigoletto: õukonnas küünik, kodus lüürik
|
|
Juba augustis Rootsis Dalhalla festivalil esietendunud Estonia uus «Rigoletto», mis ülemöödunud reedel esimest korda ka kohaliku publiku ette jõudis, on vanamoodsalt autori- ning ajastutruu ooperilavastus. Ja seda nii heas kui ka halvas mõttes.
|
| 19.11.2007 / Alvar Loog / Postimees |
|
|
|
Rigoletto versus Rigoletto
|
|
1850. aastaks oli Giuseppe Verdi loonud ooperi „Nabucco”, mis tegi temast itaalia rahvuskangelase: lavadel mängiti edukalt tema oopereid "Ernani", "Macbeth", "Korsaar", "Luisa Miller" ja "Stiffelio".
|
| 16.11.2007 / Tiiu Levald/ Sirp |
|
|
|
Hispaaniapärane tantsu- ning armastuslugu
|
Rahvusooperis Estonia etendub sellest sügisest taas ballett “Don Quijote”.
Kooliajast mäletan romaani don Quijotest kui äärmiselt tõsiseid probleeme käsitlevat teost.
|
| 14.11.2007 / Anneli Sihvart / Maaleht |
|
|
|
Narr jääb narriks
|
Verdi “Rigoletto” on pärast 40 aastat taas Estonia laval. 175 aastat tagasi loodud tegelaskuju on läbi teinud nii väliseid kui ka sisemisi muutusi, ent tema saatus ei muutu sellest põrmugi rõõmsamaks.
|
| 10.11.2007 / Tiiu Laks / Eesti Päevaleht |
|
|
|
Hingedeaeg Dvorakiga
|
Kõigi pühakute päeval tähistati hingedepäeva eelõhtut Kaarli kirikus Dvořįki Reekviemiga op. 89, mille kandsid ette Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja ooperikoor, solistideks sopran Heli Veskus, metsosopran Juuli Lill, tenor Mart Madiste ja bass Piit Volmer. Dirigendipuldis oli Sloveenia Rahvusooperi peadirigent Peter Feranec.
|
| 09.11.2007 / Nele-Eva Steinfeld / Sirp |
|
|
|
Hamlet vs Libahunt
|
Estonia ooperiteatris on 2., 3. ja 18. novembril võimalus taas (esietendus kevadel) jälgida titaanide heitlust ja valida endale meelepärane nüüdistantsu arenguharu. Oksana Titova “Hamlet” ja Marina Kesleri “Libahunt” kasutavad eri esteetikat ja esitlevad polaarselt erinevaid võimalusi loo jutustamiseks tantsu kaudu, seega ühe pileti eest saab lausa kaks einet: üks on moodsa fusion-köögi keeruline hõrgutis ja teiseks siis korralikult läbitambitud kartulipuder.
|
| 31.10.2007 / Anne Vettik / Eesti Ekspress / Areen |
|
|
|
Suur lehvikutega tantsupidu
|
|
Meelde jäävad Goya-teemalised lehvikud, mis on kadunud Eldor Renteri lavakujunduse peamine element lihtsal oran¾il taustal. Samuti meenuvad kostüümid oma punaste-kuldsete-oran¾ide-türkiissiniste-mustade kombinatsioonidega.
|
| 11.10.2007 / Heili Einasto / Postimees |
|
|
|
Teose olemusest. G. Puccini "Tosca"
|
|
Sel ajal, kui meie lavadel ei lähtu lavastajad juba enam ammu teose sisust ega mõttest, vaid on seda kramplikult aktualiseerida püüdes haaranud endile domineeriva rolli, võib Baltimaade teatrites näha veel lavastusi, mis vastavad helilooja ettekujutusele.
|
| 01.10.2007 / Ingeborg Kalkus / Orpheus |
|
|
|
Kuidas virulased Estonias Nuki sünnipäeval käisid
|
Rahvusooperil Estonia tuli mõte ulatada käsi pealinnast kaugemale. Bussina. Et rahvas Rakverest, Jõhvist ja mujalt Eestist saaks osa nende lavastustest. Neljast reisist esimene sõidutas lapsed ja lapsehingelised rahvusooperisse Nuki sünnipäevale ehk vaatama-kuulama hitipidu "Pipi!Nuki! Puhh!".
|
| 22.09.2007 / Inna Grünfeldt/Virumaa Teataja |
|
|
|
Festival “Suveöö tähed”. "Wallenberg" ja "Cyrano"
|
|
Kui Rahvusooper Estonia otsustas lavale tuua viimase 50 aasta ühe kõige olulisema eesti ooperi esietenduse Eestis ja palus Venemaa ühel juhtivamal lavastajal see teoks teha, poleks keegi osanud ette näha, et selle lavastamist ümbritseb rahvusvaheline poliitiline kriis – just nii see välja tuli.
|
| 19.09.2007 / Brendan Carroll / Opera Now |
|
|
|
Bizet “Carmen” Dalhallas. "Seen and Heard International" ooperiarvustus
|
|
Nüüd juba mitmeid aastaid on Eesti Rahvusooper olnud regulaarseks külalistrupiks Dalhalla suurel välisareenil, mis asub Siljani järvest põhjas Kesk-Rootsis. Seni on nad ette kandnud oma Tallinna kodulava etendusi, mis on kohandatud suure lava ja Dalhalla looduslike tingimuste – lava kolmest küljest ümbritsevate kõrgete kaljuseinte ja sinikasrohelise järve jaoks.
|
| 31.08.2007 / Göran Forsling |
|
|
|
Verdi Rigoletto Dalhallas. "Seen and Heard International" ooperiarvustus
|
Teine esietendus kahe päeva jooksul, Verdi hävimatu “Rigoletto” oli midagi täiesti teistsugust – pingul, intensiivne ja kütkestav. Üheks põhjuseks on muidugi Verdi ja Piave dramaturgia, mis on sedavõrd rohkem kontsentreeritud, sedavõrd rohkem keskendunud kesksele draamale, kus pinge ei anna sekundikski järele.
|
| 31.08.2007 / Göran Forsling |
|
|
|
Ometigi see õige „Wallenberg"!
|
|
Kuus aastat tagasi, pärast Erkki-Sven Tüüri „Wallenbergi” maailma-esietendust Dortmundis hõiskasime, et sündinud on suurepärane ooper. Nüüd on see ka vääriliselt lavastatud ja kõigil neljal etendusel juunikuus hõiskas saalitäis publikut.
|
| 27.08.2007 / Merike Vaitmaa / TeMuKi |
|
|
|
Nii peab kõlama Rigoletto
|
|
Kaks noort lauljad muudavad Dalhalla Rigoletto absoluutselt parimaks, mida sellel laval on nähtud. Kultuuritoimetaja Jens Runnberg selgitab meile, mis teda sellisel tänulikul viisil üllatas.
|
| 25.08.2007 / Jens Runnberg / Dalarnas Tidningar |
|
|
|
Sugestiivne Rigoletto
|
|
Kui Verdi otsustas kirjutada Victor Hugo näidendi alusel oma ooperi, nimetas ta seda ise kaasaegse draama suurimaks teoseks. Kuid vältimaks hammasrataste vahele haardesse sattumist kandis ta jutustuse prantsuse kuninga amoraalsest elust üle fiktiivsesse õukonda. Alates Veneetsia ooperiteatris 1851. aastal toimunud esietendusest on Verdi Rigoletto olnud ennekuulmatult edukas.
|
| 25.08.2007 / Björn Gustavsson / Dala-Demokraten |
|
|
|
“Lavastaja ei ole jumal”. Neeme Kuningas ei soovi lavastada avatud Rigolettot.
|
|
Vale inimese tellimusmõrv, oma tütart sel määral armastav isa, et ta sulgeb tütre luku taha, ning naine, kes ohverdab oma elu teda vägistanud mehe eest. Kas lavastaja jaoks on tegemist pigem tänulike või hoopis võimatute väljakutsetega? Meie kultuuritoimetus küsis seda Neeme Kuninga käest. Tema peaks teadma.
|
| 25.08.2007 / Jens Runnberg / Dalarnas Tidningar |
|
|
|
"Rigolettoga" Rootsis
|
|
Estonia lummas Dalhallas rootsi publikut ja tõi esimest korda välismaal välja esietenduse.
|
| 16.08.2007 / Kersti Inno / Eesti Ekspress |
|
|
|
Ilus Rigoletto järgib ooperitavasid. Carmen, Rigoletto – Eesti Rahvusooperi külalisetendused.
|
|
Ah! Tenor trikoos! Ja metsosopran salliga ümber puusade! Selliseid lauljate arhetüüpe näeb praegusel ajal harva, kuna kaasaegsed ooperilavastajad näevad palju vaeva pääsemaks sedalaadi tavapärasusest. Dalhallas külalisetendusi andev Eesti Rahvusooper pakub meile möödunud aegade arusaama ooperikunstist, mille meeldetuletamine mõjub üsna värskendavalt.
|
| 15.08.2007 / Bo Löfvendahl / Svenska Dagbladet |
|
|
|
Ning äkitselt võibki Carmenisse uskuma hakata
|
|
Kostüümipidu ning asjaolu, et armastajapaar hakkab äkki ja ootamatult uskuma iseenda poolt kehastatut, päästis Carmeni ülimalt konservatiivse reedeõhtuse lavastuse Dalhallas.
|
| 15.08.2007 / Jens Runnberg / Dalarnas Tidningar |
|
|
|
Muusika jääb Dalhalla Rigolettos võitjaks
|
Dalhallas pühendutakse augustikuus tavaliselt hoopis enam ooperile kui kontserttegevusele. Juba mitmeid aastaid on kombeks olnud kutsuda külalisesinemistele teiste maade ooperimaju, ja seda lavastustega, mille esietendus on sageli juba toimunud.
Sel aastal oli külas Eesti Rahvusooper, kes sättis Bizet Carmeni uuslavastuse esietenduse ning eelkõige Verdi Rigoletto täiesti uue lavastuse ettekandmise just Dalhalla päevadesse. Mõlema esietendus oli nädalavahetusel ning mõlemat ooperit kantakse ette ka tuleval nädalavahetusel.
|
| 15.08.2007 / Per Feltzin / Rootsi Raadio P1 kultuuriuudised |
|
|
|
Carmen kasvab järk-järgult
|
|
Bizet Carmen tekitas uskumatult palju lahkarvamusi, kui ta pärast mitmeid keerdkäike jõudis Pariisis 1875. aastal siiski oma esietenduseni. Mitmed lauljannad olid enne seda osast keeldunud, kuna nad pidasid tiitelrolli liiga häbituks.
|
| 15.08.2007 / Björn Gustavsson / DALA-DEMOKRATEN |
|
|
|
Mati Palm kehastas jõulisi kangelasi
|
Pianist Tarmo Eespere eestvedamisel korraldatava kontserdisarja “Ooper raekojas” 20. VII muusikaõhtu oli meie tuntuima bassbaritoni Mati Palmi päralt. Tänavu jaanuaris oma 65. sünnipäeva tähistanud maestro kõrval astus laval kaastegevana üles Palmi õpilasena äsja muusikaakadeemia lõpetanud noor metsosopran Monika-Evelin Liiv ning lauljate partnerina klaveril esines Tarmo Eespere ise.
|
| 10.08.2007 / Allan Vurma / Sirp |
|
|
|
Wallenberg
|
|
Et ooper ei ole tänapäeval omaette eksisteeriv museaalne nähtus, vaid ühiskondliku reaalsuse osa, näitas "Wallenbergi" esmalavastus Eestis.
|
| 10.08.2007 / Johannes Schmitze/DAS OPERNGLAS |
|
|
|
Kahekordse peegelefektiga "Hamlet"
|
Koreograaf Oksana Titova koreograafimõttest Estonia lavale ilmunud "Hamlet" on küllap tuhande ühesaja viies versioon visuaalsele teatrikeelele loodud nartsissistliku maailmavaluleja loost. Ja mis siis?
|
| 22.06.2007 / Kristiina Garancis / Sirp |
|
|
|
Hästi lavastatud nüüdisooper viib karmi tegelikkusse
|
|
Üheks Eesti muusikateatri viimase aja suursündmuseks võib vaieldamatult pidada juunikuu alguses rahvusooperis Estonia esietendunud Erkki-Sven Tüüri ooperit "Wallenberg".
|
| 19.06.2007 / Toomas Kuter/ Pärnu Postimees |
|
|
|
Siis, kui surnud ärkavad…
|
Ehk oli see vaid kujutlus, et tundsin 2001. aastal, Erkki-Sven Tüüri "Wallenbergi" maailmaesietendusel Dortmundi ooperiteatris, saalis mingit külma hingust. Saksa lavastuse haakristid, viisnurgad ja natsijulmus (Eichmanni poomisstseen) pluss see jahe hingus publikust – sellest aimus mingit juba rituaaliks saanud kollektiivset süütunnistust ja teatavat hingelist kapseldumist. Aga ehk ma eksin…
|
| 08.06.2007 / Evi Arujärv/ Sirp |
|
|
|
Kafkalikult läbi kollektiivse süü ja hirmu
|
Erkki-Sven Tüüri ooperi "Wallenberg" esietendust Estonia teatris võib kujundlikult võrrelda Kalevi kojutulekuga. Kas see just tervet põlve uueks hakkab looma on küsitav, ent kaugel piiri taga juba aastate eest kestva tunnustuse pälvinud teose esmalavastus koduses rahvusooperis oli kahtlemata kauaoodatud sündmus.
|
| 04.06.2007 / Alvar Loog / Postimees |
|
|
|
"Wallenbergi" triumf Estonias
|
Nii poliitiliselt ebakorrektset, kuid sisuliselt ometi paikapidavat etendust kui Dmitri Bertmani lavastatud ja Ene-Liis Semperi kujundatud "Wallenberg", oskas vaevalt oodata – isegi varasemast kogemusest teades, millises esteetilises võtmes mõlemad üldjuhul töötavad.
|
| 04.06.2007 / Harry Liivrand / Eesti Ekspress / Areen |
|
|
|
Mati Palm ja sõbrad
|
|
Oma 65 aasta juubelit pidav eesti ooperi vanameister Mati Palm otsustas tähtpäeva puhul oma sõpradega kokku saada Estonia teatri laval 15. aprillil toimunud galakontserdil.
|
| 03.06.2007 / Allan Vurma/ Muusika |
|
|
|
Erkki-Sven Tüüri ooper “Wallenberg”
|
|
Üks alguspunkt: Dortmundi ooperiteater tellis helilooja Erkki-Sven Tüürilt ooperi näitekirjaniku ja lavastaja Lutz Hübneri libretole "Wallenbergs Tod". 2001. aasta 5. mai esietendus ¹okeeris saalis istunud vanemat generatsiooni suureformaadilise totalitaarsümboolika eksponeerimisega.
|
| 01.06.2007 / Eero Raun / Sirp |
|
|
|
Sülfiid sai presidendilt preemia
|
|
Helena Tulve, Jaanus Rohumaa, Anu Tali... Estonia teatri 31-aastasele tantsijale Luana Georgile ei mahu siiani pähe, et eilsest kuulub temagi nende sekka. Jutt käib, mõistagi, presidendi noore kultuuritegelase preemia laureaatidest. Neist, kelle kunstilised saavutused on leidnud laialdast tunnustust, nagu ütleb preemia statuut.
|
| 26.05.2007 / Tiit Tuumalu/ Postimees |
|
|
|
Kellele Libahunt, kellele Hamlet
|
|
Enamasti kaasaegset tantsu ju Estonia teatri lavale ei lasta – seal võimutseb Tema Kõrgeausus Ballett. Aga nüüd lasti ja kohe kaks etendust korraga.
|
| 22.05.2007 / Anneli Sihvart / Maaleht |
|
|
|
Mälestus heast kontserdist laagerdub nagu vana vein ... üha paremaks ja paremaks
|
|
Meenutan 16. ja 17. märtsil toimunud Vincenzo Bellini ooperi “Puritaanlased” ehk praeguses Estonia versioonis “Puritaanid” kontsertettekannet Rahvusooper Estonias teatri põhijõududega koori, orkestri ning enamiku solistide osas. Tallinn on nii väike, et uudis võimalikust muusikasensatsioonist levib kulutulena ja täidab saalid pilgeni. Nii oli see kaks õhtut järjest ning oleks kindlasti olnud ka kolmandal.
|
| 07.05.2007 / Virve Normet / Muusika |
|
|
|
Sada aastat Estonia teatris
|
"Sada aastat Estonia muusikalavastusi kavalehtedel" on Vilma Paalma koostatud ja rahvusooper Estonia poolt välja antud fotode ja trükiste kildudega kroonika. Mahukas üllitis (294 lk) sisaldab informatsiooni 1906/07. hooajast aastani 2006.
|
| 04.05.2007 / Tiiu Levald / Sirp |
|
|
|
Aastatega aina paremaks
|
Cyrano: “Miski – jaa, mis mulle jääb – on mulgi…”
Roxane: “Mis asja mõtlete?”
Cyrano: “Oma kaabusulgi.”
Ülaltoodud sõnadega lõpeb meie aja üks kaunimaid heliteoseid, Eino Tambergi ooper “Cyrano de Bergerac” Jaan Krossi libretole Edmond Rostand’i samanimelise värssnäidendi ainetel.
|
| 04.05.2007 / Tiiu Levald / Sirp |
|
|
|
Hamlet ja libahunt, olgu neid veel
|
On lootustandev, et oma kuuenda Estonia-hooaja lõpuks on balletijuht Tiit Härm usaldanud eeskavasse võtta ka kodumaise algupäraga kaasaegse (tantsukeelega) balleti(õhtu), autoreiks teatri enda tantsijad Oksana Titova ja Marina Kesler.
|
| 03.05.2007 / Tiit Tuumalu /Postimees |
|
|
|
Nagu öö ja päev Estonia teatris
|
Kaasaegse tantsu etendused Estonia teatris pole päris ühetähenduslikult nüüdistants, kuid oma kategoorias eraldi on "Hamlet" ja "Libahunt" tippklass.
|
| 03.05.2007 / Tiiu Laks / Eesti Päevaleht |
|
|
|
Hamlet ja Tiina, Margus ja Ophelia
|
Tänapäeva tants Estonia teatri laval on ühest küljest täiesti klassikaline. 29. aprillil esietendub Oksana Titova lavastuses maailmaklassikasse kuuluv "Hamlet" ja Marina Kesleri Eesti absoluutseks klassikaks peetav "Libahunt".
|
| 23.04.2007 / Tiiu Laks / Eesti Päevaleht |
|
|
|
Hamlet ja Tiina, Margus ja Ophelia
|
Tänapäeva tants Estonia teatri laval on ühest küljest täiesti klassikaline. 29. aprillil esietendub Oksana Titova lavastuses maailmaklassikasse kuuluv "Hamlet" ja Marina Kesleri Eesti absoluutseks klassikaks peetav "Libahunt".
|
| 23.04.2007 / Tiiu Laks / Eesti Päevaleht |
|
|
|
Avastades minevikku ja unustades oleviku
|
|
16. veebruaril tähistasid Rahvusooperi sümfooniaorkester ja ooperikoor oma 100. aastapäeva, kandes Estonia kontserdisaalis peadirigent Arvo Volmeri juhatusel ette Alfredo Catalani ooperi "La Wally" kontsertversiooni.
|
| 12.04.2007 / |
|
|
|
Estonia "Puritaanid" vaimustas põhjamaist publikut
|
Vincenzo Bellini kaunite meloodiate ja ilusate ansamblinumbritega ooper "Puritaanid" esietendus Pariisi Théātre des Italiensis 25. jaanuaril 1835. Ooperile sai kohe osaks publiku vaimustunud vastuvõtt, samuti Bellini kaasaegsete heliloojate heakskiit.
|
| 30.03.2007 / Toomas Kuter/ Pärnu Postimees |
|
|
|
Bertmani lood
|
|
Kui hakatakse tegema kokkuvõtteid Eesti ooperihooajast 2006–2007, siis on juba praegu ilmselge, et Gioachino Rossini "Tuhkatriinu" Estonias ja Jacques Offenbachi "Hoffmanni lood" Vanemuises on lavastused, mis aitavad kujundada hooaja positiivse ja heas mõttes üllatava näo.
|
| 29.03.2007 / Harry Liivrand/ Eesti Ekspress |
|
|
|
Vabaduse trompetid, bel canto ja Bellini
|
|
17.03. Estonia teatrilavalt pakutud kontsertettekanne oli nii mõjus, et kohati tundusin viibivat nagu ajamasinas, mille rännak viis kaugele – 150 aasta tagusesse maailma!
|
| 23.03.2007 / Tiiu Levald / Sirp |
|
|
|
"Oo mu jumal, oo mu jumal..."
|
Itaalia lüüriline tenor Mario Zeffiri hullutas Tallinna ooperipublikut eelmisel nädalal Estonias Vincenzo Bellini ooperi "Puritaanid" kontsertettekandes. Mida ta romantilisest ooperirepertuaarist üldse arvab, uuris Harry Liivrand.
|
| 22.03.2007 / Harry Liivrand / Eesti Ekspress |
|
|
|
Täiuslik või täitanud?
|
Pariisis 175 aastat tagasi, 19. märtsil 1832, esietendunud balletiga "Sülfiid" algas romantilise balleti ajastu. Balleti Taani versioon esietendus "Estonias" 25. jaanuaril 2007. "Traditsionalism" on sõna, mis kõige täpsemalt iseloomustab Rahvusooperi uusimat balletilavastust. See on sõna, mis tekitab väga vastakaid reaktsioone ja mis ei tunnista ühtegi mugavat keskteed.
|
| 15.03.2007 / Mart Sander/ Eesti Ekspress |
|
|
|
Poeesia ja muusika abielu
|
|
Tähelepanelikule vaatlejale ilmneb, et saksakeelses kultuuriruumis loodud vokaalmuusikas on sõna ja heli ühendus tihedam, nende omavaheline sõltuvussuhe jäägitum kui mujal.
|
| 06.03.2007 / Martti Raide / Muusika |
|
|
|
Alfredo Catalani kirgede kütkes
|
XIX sajandi lõpuaastad olid oma meeleoludelt äärmiselt põnevad kõikides kunstivaldkondades ja nagu Milan Kundera oma essees "Die Weltliteratur" väga tabavalt märgib: "Kesk-Euroopa võrreldamatu jõulisus peitus muusikas, ta lausa vaarus oma muusika hiilguse all".
|
| 02.03.2007 / Tiiu Levald/ Sirp |
|
|
|
Tants on rõõm
|
Palju ei puudunud, et ühest minu kolleegist oleks ajakirjaniku asemel hoopis balletitantsija saanud. Tal jäid aga õpingud pooleli, sest ema arvates olid baleriinide tutśd – äraseletatult lühikesed kaharseelikud –ebasündsalt lühikesevõitu.
|
| 22.02.2007 / Anneli Sihvart/ Maaleht |
|
|
|
Romantiline haldjamaailm Rahvusooperis Estonia
|
Rahvusooperis Estonia on viimasel ajal ilmavalgust näinud mitu muinasjutulise koega romantilist muusikateost, meenutagem näiteks hiljuti esietendunud Gioachino Rossini ooperit "Tuhkatriinu".
Jaanuari lõpp tõi kingituse ka kõigile klassikalise balleti austajatele.
|
| 09.02.2007 / Toomas Kuter / Pärnu Postimees |
|
|
|
Lõpuni kasutamata võimalus
|
|
Balletiteater ei ole lõbuasutus, kus iga hinna eest uus ja omamoodi on kõige parem. Tänane Estonia ballett on sulam paljudest nähtustest, mis iseloomustavad meie ajastu balletikunsti. Peaballettmeistrina on Tiit Härm koondanud ühe lipu alla sellised koreograafid nagu Mauro Bigonzetti ja "Coppelia", Luciano Cannito ja "Cassandra", Attila Egerhazi ja "Tulilind", Jorma Elo ja "Red With Me", Youri Vamosi ja "Shannon Rose".
|
| 02.02.2007 / Ago Herkül/ Sirp |
|
|
|
Kohtumine Lied’i-kuningaga
|
|
On ajastu märk, et maailmas ilma teinud muusikud leiavad üha sagedamini tee ka meie kontserdilavadele – kes päris oma loometee tipus, kes veidi hiljem. Kaheksakümnendate lõpus oli mul võimalus Soome TV vahendusel näha-kuulda värsket Walter Grüneri Lied’i-võistluse võitja, bariton Olaf Bäri kontserdi salvestist Londonis. Elamus sööbis pikkadeks aastateks mällu ja seetõttu oli mul läinud reedel Estonia saalis toimuva vastu ka eriline huvi.
|
| 02.02.2007 / Tiiu Levald/ Sirp |
|
|
|
Melodraama või püüdlus ideaali poole?
|
|
Romantiline ellusuhtumine ja maailmanägemus on iseloomustanud Tiit Härmi loomingut tantsijana ja soveldajana, sama joon paistab läbi ka tema kui balletijuhi repertuaarivalikust. Nii pole üllatav, et teatri kavva on võetud romantilise balleti võrdkuju «Sülfiid» August Bournonville’i versioon, mis on taanlaste elavas traditsioonis jõudnud tänasesse päeva.
|
| 30.01.2007 / Heili Einasto / Postimees |
|
|
|
Võrratu "Tuhkatriinu" – täistabamus vaataja südamesse!
|
|
Jalutades pärast esietendust koju, ei suutnud ma tükk aega kuidagi rahuneda. Eelkõige seetõttu, et olin saanud nii imelise elamuse. Samas hiilis hinge tasapisi hirm – mida on mul üldse veel öelda? Kuigi tundub, et pole midagi lihtsamat, kui kirjutada arvustus suurepärasest etendusest, pole see nii. Kui oled erilises emotsionaalses seisundis, siis on kahju ja võib-olla ka mõttetu hakata seda harmoonilist tervikmuljet sõnadega lõhkuma ning tükeldama.
|
| 15.01.2007 / Hele-Mai Poobus |
|
|
|
Tuhkatriinu kõveras ruumis
|
|
Lavastuse parimaks küljeks olid suurepärased näitlejatööd, ühtne ja mängulusti tulvil ansambel, milles tunda sihikindlat lavastajakätt. "Tuhkatriinule" andis sooja ja südamliku ilme karakterite lapsemeelne selgus ja muinasjutuline hüperboolsus.
|
| 12.01.2007 / Evi Arujärv / Teater.Muusika.Kino |
|
|
|
30.12.06 Estonias
|
Peale noorsäravate ja ilusate oli seekord märgata rohkem maalähedasi keskealisi ning eakamaidki, nagu oligi ootuskohane Eestimaa suurima maakonna peol.
|
| 04.01.2007 / Ants Tamme/ Videvik |
|
|
|
Eduard Korotin vahetas partneri baleriini vastu
|
"Üldiselt meeldib meile väga tantsida trenni ajal, kui publikut ei ole. Aga okei, kui keegi teeb aplausi pärast tantsu, siis see on ka hea," ütleb võistlustantsija Eduard Korotin hetk enne Estonia aastalõpuballi tantsuetendust "Tee sinuni".
|
| 02.01.2007 / Marian Männi/ SL Õhtuleht |
|
|
|
Minu elamused lavastusest „Juudit“
|
|
Kõigepealt pean tänama neid toredaid Teatriaasta korraldajaid, kes mulle pakkusid võimaluse renoveeritud Rahvusooperit külastada.Tunnistan,et selle kiire elutempo juures oli see mulle esimene kohtumine selle uues kuues 100-aastasega. Ja see uus on kuidagi rahustav ja turvaline, võrreldes eelmise "Estonia" sisekujundusega. Aga see selleks!
|
| 02.12.2006 / Reet Linna/ www.teatriaasta.ee |
|
|
|
Lauljate pidu Rossiniga
|
|
Ooperisõprade rõõmuks toimus 10. XI ja 12. XI Estonias midagi väga erilist. Michiel Dijkema (Hollandi lavastaja, lavakunstnik, ka valguskujundaja) ja Claudia Damm (kostüümikunstnik Saksamaalt) on loonud fantaasiaküllase muinasjutu Gioacchino Rossini koomilise ooperi "Tuhkatriinu" muusikale, kuid seda meie laval harva nähtud vahenditega.
|
| 24.11.2006 / Tiiu Levald / Sirp |
|
|
|
Estonia tõi lavale muinasjutulise ooperi
|
Nagu Gioacchino Rossini ooperitele omane, on ka "Tuhkatriinu" tulvil säravaid meloodiaid, virtuooslike koloratuure, markantseid tegelaskujusid ja segadusi.
Selle kõik on Rossini tabavalt muusikasse kätkenud ja Hollandi lavastaja Michiel Dijkema suurepäraselt, huvitavalt, reaalselt muinasjutulise või muinasjutuliselt reaalsena lavale seadnud. Just lavastus, samuti lavakujundus moodustavad äsja eestimaalastele kingitud Tuhktariinu-loos hõrguma poole, jättes piisavalt ruumi igaühe fantaasialennule ja olles samal ajal kummaliselt hetkeolu peegeldamas.
|
| 15.11.2006 / Toomas Kuter / Pärnu Postimees |
|
|
|
Braavo, lavastaja Dijkema, braavo, südi Estonia!
|
Vaimustav, suurepärane, teravmeelne, lustiv Estonia uus lauljapõlvkond – nii kommenteerisid Eesti enda maestrod Eino Tamberg ja Eri Klas Rossini "Tuhkatriinu" esietendust Estonias, kui läksin neilt oma muljetele kinnitust küsima.
Pean tõepoolest tunnistama, et pole kunagi varem näinud ooperietendusel sellist seiklusfilmilikku põnevust, peadpööritavaid heliviraa¾e, ahhetamapanevaid lavastusdetaile, näitlemist nautivaid lauljaid, valgus- ja ruumimänge, tähendusrikkaid kostüüme, irooniat ja groteski – kõike seda, mida hollandlasest lavastaja Michiel Dijkema Estoniast välja võlus.
|
| 14.11.2006 / Rein Veidemann / Postimees |
|
|
|
Tammsaare "Juudit": jõhkruse ja kurbuse polüfoonia
|
|
Katri Aaslav-Tepandi lavastuse silmapaistvamaks jooneks oli erinevate "võtmete" kasutamine. Kesksel kohal tundus selles olevat (antiikdraama vaimus) objektiviseeriv, psühholoogilistest nüanssidest vaba mängulaad — seda eriti Juuditi (Garmen Tabor) ja Olovernese (Tõnu Tepandi) rollis.
|
| 01.11.2006 / Evi Arujärv / TeMuKi |
|
|
|
Täiuslikkuseni lihvitud balletipaar
|
Marina Antonova ja Guy Albouy, kes täna õhtul külalistena «Luikede järves» üles astuvad, on Euroopa balletilavadel nõutud paar. Kahe erineva tantsukooli, kultuuri, keele ja rahvuse kokkupõrge laval on ühtaegu nii plahvatusohtlik kui ka lummav.
|
| 12.10.2006 / Riina Luik / Postimees |
|
|
|
Autentse ajavaimu otsingul
|
See, et Eesti teatrites on Tammsaare looming püsivalt laval, kõneleb Tammsaarest kui eesti kultuuri tuumtekstist.
|
| 25.09.2006 / Rein Veidemann / Postimees |
|
|
|
EV kultuuri neli ilmasammast
|
|
Kunst, kirjandus ja muusika on eestlasele alati tähtsad olnud, kuid televisiooni mõjujõud vaimu kujundamisel avaldub seninägematu hooga alates 1990. aastatest.
|
| 24.08.2006 / Harry Liivrand / Eesti Ekspess |
|
|
|
Kirglik kurbmäng Estonias
|
|
Kevadel 2004 kõlas Tallinnas ja Pärnus Mascagni "Talupoja au" kontsertettekandes, nüüd paar aastat hiljem on teos jõudnud Rahvusooper Estonia lavalaudadele koos paarilise, Leoncavallo "Pajatsitega".
|
| 15.07.2006 / Hele-Mai Poobus / Muusika |
|
|
|
Mäng ei lõpe iial
|
Elitaarne muusikafestival "Klaaspärlimäng"
alustas "vabamüürlusega muusikas".
|
| 14.07.2006 / Toomas Velmet/ Sirp |
|
|
|
"Cassandra" revisited
|
Itaallase Luciano Cannito ballett "Cassandra" püsib Estonia teatri repertuaaris juba neljandat hooaega ja pole ka ime – see sisutihe Christa Wolfi Trooja sõda käsitleva romaani kaasajastus jääb kindlate karakterite ja leidliku, off-pointe-balleti, sotsiaalse ja jazztantsu elementidega voolava koreograafiaga huvitavaks kogemuseks ka pärast korduvat vaatamist.
|
| 15.06.2006 / Stuart Sweeney / Postimees |
|
|
|
Kiredraamad Rahvusooperis
|
|
Verism (it k vero ― tõeline, õige) on Itaalias XIX sajandi lõpul esile kerkinud suund kirjanduses, kunstis ja muusikas, mille juured olid prantsuse naturalismis. Verismi tähtsamad esindajad muusikas ongi Leoncavallo ja Mascagni.
|
| 10.06.2006 / Raili Sule / TMK |
|
|
|
Kuningas tõi lavale elu enese
|
|
Mascagni ooperit "Talupoja au" ja Leoncavallo ooperit "Pajatsid" tavatsetakse maailma ooperipraktikas sageli koos esitada. Tegu on suurepäraste teostega, mis muusikaliselt erinevad, kuid kuuluvad verismi tippooperite nimestikku.
|
| 02.06.2006 / Toomas Kuter/Pärnu Postimees |
|
|
|
Kas ooperit peab lavastama?
|
|
Lavastaja Neeme Kuninga uus esietendus on justkui eksperiment teemal, kas ikka peab ooperit tugevalt läbi lavastama. Mängus eri lavastusstiilidega (proloogina vaoshoitum "Talupoja au" ja eredaks mängitud "Pajatsid") oli meistri üleolekut. Mitte iga hinna eest lavastada püüdmist, vaid näitamist, kuidas saab üldse läheneda ja mis on mõlema variandi plussid.
|
| 19.05.2006 / Heili Vaus-Tamm / Sirp |
|
|
|
Töine Estonia teater ja säravad väliskülalised
|
Innukale töötegemisele vaatamata jäi suur ooperikunst Estonias seegi kord sündimata.
Igihalja klassikana paaris lavastatud ooperid "Talupoja au" ja "Pajatsid" kandsid Estonia teatris vana hea ooperiliteratuuri tegemise plusse ja miinuseid.
|
| 15.05.2006 / Ruth Alaküla, Andres Laasik / Eesti Päevaleht |
|
|
|
Sitsiilia draama eesti moodi
|
|
Veristliku (elutõest lähtuva) ooperitraditsiooni alustaladeks ja ühtlasi ainsateks tippudeks jäänud "siiami kaksikud" Pietro Mascagni "Talupoja au" ja Ruggero Leoncavallo "Pajatsid" on uuel ringil Estonias.
|
| 15.05.2006 / Rein Veidemann, TLÜ professor / Postimees |
|
|
|
Estonia laval sitsiilialik kirg
|
|
Vanale "ooperihundile" on kindlasti tuttavad nii Mascagni "Talupoja au" kui ka Leoncavallo "Pajatsid" - mõlemad lühiooperid kuuluvad pidevalt ooperiteatrite repertuaari kõikjal maailmas.
|
| 12.05.2006 / Ülle Hallik / Eesti Raadio |
|
|
|
Linnaruumi võitmine: Estonia teatri monumendikonkurss
|
|
On liigutav, kuidas Estonia teater püüab avalikkuse ees jäädvustada oma kollektiivset mälu ― 30. detsembril 2005 kuulutati välja monumendikavandite võistlus, et tähistada saja aasta möödumist Estonia kutselise teatri asutamisest 1906.
|
| 12.05.2006 / Heie Treier |
|
|
|
Titus ei väsi halastamast
|
|
Kontsertettekannete traditsioon hakkab Estonias kanda kinnitama. See on nutikas viis kava vaheldusrikkamaks muuta, kui tööplaani tihedus ja eelarve ei võimalda kõiki oopereid lavastada.
|
| 18.04.2006 / Tui Hirv / Muusika |
|
|
|
Sajandi parim Mozart
|
|
Täpsustan: minu arvates selle sajandi parim Mozarti ooperi ettekanne Eestis. Kui selline hinnang mõjub kellegi suhtes ülekohtuse või liiga resoluutsena, mõelgem enne, mida "La Clemenza di Tito" ("Tituse halastus", 1791) esituse vokaalse kvaliteedi ja orkestritööga annab viimase viie aasta sees võrrelda. Võib-olla, jah, võib-olla ainult Riia Ooperi "Figaro pulma" külalisetendusi (kõige küsitavama tulemuse pakkus sel skaalal Vanemuise "Võluflööt").
|
| 14.03.2006 / Harry Liivrand/ Eesti Ekspress |
|
|
|
Toidulaulik René Eespere ooper
|
|
Iga uus eesti ooper on meie uudisooperite põuas suur sündmus ja rõõmustav nähtus. René Eespere – Ervin Õunapuu tandem on lisaks hakkama saanud väga stiilse tulemusega. Koos tegevustiku, laval kokkamise ja videoga on see lavastus ooperiteatri kohta märkimisväärselt kaasaegse lahenduse ning dramaturgilise tasemega teos.
|
| 10.03.2006 / Heili Vaus-Tamm/ Sirp |
|
|
|
Himu, agarus ja veri "Gurmaanides"
|
|
Iga uue teose tulekul sellisesse väikesesse kultuuriruumi nagu Eesti on vaieldamatult suur tähtsus ja see väärib tervikuna kajastamist ning heasoovlikkust.
|
| 08.03.2006 / Toomas Kuter / Pärnu Postimees |
|
|
|
"Gurmaanide" kolmas tulemine Estonia laval
|
|
Tänapäeval mängitakse tellimusteost sageli vaid üks kord, esiettekandel. Ega ka uudisoopereid naljalt üle paari-kolme korra esitata, kuigi nii töömahukat teost kui ooper tunduks raiskamisena vaid mõne korra jaoks luua.
|
| 06.03.2006 / Ia Remmel / Postimees |
|
|
|
Mozart ja keiser Titus
|
|
Kuulanud Estonia renoveeritud ooperisaalis Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" ("Tituse halastus", 1791) kontsertettekannet, oli tagantjärele veel mitu päeva selline tunne, nagu oleks viibinud kuskil väga kauges ja uskumatult puhtas maailmas.
|
| 03.03.2006 / Tiiu Levald / Sirp |
|
|
|
Tantsi meile lugu…
|
|
Me ju teame Kameeliadaami lugu? Jutustust noorest ja ilusast naisest, kes vaesusest pääsemiseks otsustas kuuluda kõigile?
|
| 02.03.2006 / Anneli Sihvart / Maaleht |
|
|
|
Kammerlik suursugusus Rahvusooperis
|
Wolfgang Amadeus Mozarti viimase ooperi "Tituse halastus" kontsertettekannet Eestis võib pidada meie Rahvusooperi viimaste aegade üheks suuremaks õnnestumiseks.
|
| 01.03.2006 / Toomas Kuter / Pärnu Postimees |
|
|
|
Kuritöö ja karistus Mozarti moodi
|
|
Mozarti-aastal mängitakse rahvusooperis Estonia üht Mozarti populaarsemat ooperit "Don Giovanni". Ooperisõbrad mäletavad hästi Estonia lavastusi, kus peaosi laulsid legendaarsed Georg Ots (1953) ja Voldemar Kuslap (1975).
|
| 21.02.2006 / Sirje Normet / Nädaline |
|
|
|
Õielehed kaleidoskoobis
|
|
Tänu Verdi ooperile "Traviata" on Kameeliadaami lugu justkui ooperimaailma lahutamatu kinnisvara.
|
| 09.02.2006 / Mart Sander/ Teatriliit |
|
|
|
Kurbade kangelaste kannatused tantsus
|
Võiks öelda, et lavastus tervikuna kannab sama teemat, mis läbis Igor T¹ernõ¹ovi koreograafiaga Albinoni «Adagiot», üht Härmi tantsijatee läbivamat rolli – igatsust ideaali ja täiusliku armastuse järele, mida aga sellega kohtudes ära ei tunta ja nõnda see käest lastakse.
|
| 07.02.2006 / Heili Einasto / Postimees |
|
|
|
Unenäolis-filosoofiline Don Juan
|
Näeme don¾uanluse muutumatut olemust barokiajast tänapäevani – publikuni jõuab see filosoofiliste tekstide ja tantsukeele abil. Nii ambitsioonikalt esitas koreograaf Anu Ruusmaa eesti tantsijate suhte heliloojaga.
|
| 03.02.2006 / Heili Vaus-Tamm / Sirp |
|
|
|
Rahvusooperi uus juunioride koduleht harib ja informeerib
|
Laupäeval avas Estonia teater lastele ja noortele mõeldud kodulehe Opera Junior.
Sellele saab siseneda nii Estonia kodulehelt kui ka oma aadressil: junior.opera.ee
Kodulehe ainsa haldaja, noortetöö projektijuhi Anu Põrki sõnul on mõned lapsed lehelt juba ooperipisiku leidnud.
|
| 24.01.2006 / Liivi ©ein / Eesti Päevaleht |
|
|
|
Maria, Joosep, inglike ja lapitekk
|
Läinud aasta lõpus Estonia kammersaalis nähtud jõuluetendus, mis mõeldud lastele, isadele-emadele, vanaemadele ja vanaisadele, õdedele-vendadele, koertele-kassidele, linnukestele, jõuluinglitele ja kõigile teistele kallitele sõpradele – nii on kirjas kavalehel, millel taustmustriks lapitehnika rõõmsad värvid.
|
| 20.01.2006 / Tiiu Levald / Sirp |
|
|
© Rahvusooper Estonia 2010
|
SEB publikupreemia 2012
