<empty>
<empty>
<empty>
<empty>
<empty>
<empty>
  Ooperid
  TRISTAN UND ISOLDE
-  Galerii
-  Arvamused ja artiklid
ARMASTUSE VALEM
OOPERIGALA
   Operetid/ muusikalid
   Balletid
   Lasteetendused
   Muud
FacebookTwitterYoutube
Kalender
30 31 1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 1 2 3
Osta pilet internetist!
Vaheajatellimus internetist
Telli uudiskiri
Lastele

Küsitlus Küsitluste arhiiv
Operetis „Nahkhiir“ asetleidvates segadustes on süüdi:
©ampanja
Nahkhiir
Michiel Dijkema
Islandi tuhapilv
Naised
Rahvusooper Estonia kuulub järgmistesse ühendustesse:
Eesti Etendusasutuste Liit
Opera Europa
reseo
Repertuaar » Ooperid » TRISTAN UND ISOLDE

TRISTAN UND ISOLDE
R. Wagneri ooper kolmes vaatuses

Esietendus 17. mail 2008

Muusikaline juht: Arvo Volmer
Lavastaja: Neeme Kuningas
Dirigendid: Arvo Volmer, Jüri Alperten, Mihhail Gerts
Kunstnik: Ervin Õunapuu

Osatäitjad

Etenduse kestus 4 t 30 min, vaheajad 20 min ja 30 min
Saksa keeles, subtiitrid eesti ja inglise keeles

Tristan peab tooma Isolde Cornwalli oma kuningast onu Markele naiseks, kuid reisil tärkab noorte vahel armastus. Isolde laseb oma ustaval sõbral ja teenijal Brangänel valmistada keelatud kire lunastuseks surmajooki, kuid viimane vahetab selle armujoogi vastu. Tristani onu ja Isolde abielluvad, kuid noorte tunded teineteise vastu ei kustu.

Richard Wagner on helilooja, kellest sai tänu oma julgetele ja vastuolulistele ideedele üks muusikaajaloo suuremaid reformaatoreid. 1865. aastal Müncheni Hoftheateris ettekandele tulnud ooper „Tristan ja Isolde“ on suurepärane näide uuest muusikalise draama vormist, mis oma voolavuse ja lõputu meloodiapüüdlusega on vastandiks itaaliapärasele numbriooperile.
Ooperi libreto valmis 1859. aastal helilooja enda sulest ning põhineb keldi legendidetsüklist pärit lool. „Tristan ja Isolde“ on mõjutatud Schopenhaueri filosoofiast, mille järgi elu on kannatuste jada ning õnn vaid pettekujutelm. Tristani ja Isolde lugu on üks kõigi aegade suuremaid armastusdraamasid Shakespeare’i „Romeo ja Julia“ kõrval. Inspiratsiooni on Wagner ammutanud enda armastusest Mathilde Wesendoncki vastu, kes oli helilooja patrooni kaasa.
Ooperit on esietendusest alates saatnud suur menu ning seda mängitakse sageli paljudes ooperiteatrites kogu maailmas. 75 aastat on peaaegu ühe inimpõlve vanus – just nii palju on möödunud viimasest „Tristani ja Isolde“ etendusest „Estonias“, mil nimiosi esitasid Karl Ots ja Olga Torokoff-Tiedeberg ning dirigendipuldis seisis „Estonia“ esimene peadirigent Raimund Kull.


Prindi  |  Saada
PÄEV NÄDAL KUU - AASTA -
© Rahvusooper Estonia 2010
Powered by AutomatWeb™ - Culture in Database