| Vaheajatellimus internetist | |  |
|
|
| Kelle jutustused on aluseks ballettidele „Coppélia“ ja „Pähklipureja“? |
|
|
| Rahvusooper Estonia kuulub järgmistesse ühendustesse: |
|
|
|
 |
|
|
G. Verdi ooper
Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer
Dirigendid: Arvo Volmer, Jüri Alperten
Lavastaja: Neeme Kuningas
Kunstnik: Kustav-Agu Püüman
Valguskunstnik: Neeme Jõe
Osatäitjad
Esietendus: 9. novembril 2007
Kestus 2 t 20 min
Etendus on itaalia keeles eesti- ja inglisekeelsete tiitritega
Victor Hugo näidendi „Kuningal on lõbus“ põhjal valminud ooper pajatab loo Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib. Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta.
Kirjutades ooperi, mis koosneb peaaegu täielikult duettidest, unustamata samas itaalia ooperipubliku nõudlust aariate järele, ühendab Verdi oma ooperis kaks ooperitraditsiooni. „Rigolettos“ saavad kokku vana ja uus maailm – traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama. Ooper on kirjutatud heliloojale väga raskel perioodil, mil ta kaotas mõne aastaga oma kaks last ja naise. Teose sü¾ee puudutas heliloojat tema isikliku traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse. 1851. aasta esietendusest alates on ooperit saatnud tohutu menu ning see on esikteoseks tema kuulsale triaadile, kuhu kuuluvad kõigile tuttavad populaarsed teosed „Rigoletto“ (1851), „Trubaduur“ (1853) ja „La traviata“ (1853). Viimati oli ooper „Estonia“ laval 40 aastat tagasi, mil peaosas särasid unustamatud Georg Ots ja Tiit Kuusik.
Rigoletto video
|
|
|
|
|
| aprill, 2010 |
|
|
|
|
| Lavastus |
Kuupäev |
Kellaaeg |
Zhanr |
Asukoht |
| mai, 2010 |
|
|
|
|
| Lavastus |
Kuupäev |
Kellaaeg |
Zhanr |
Asukoht |
|
|
© Rahvusooper Estonia 2010
|
Uudised
