  
| Vaheajatellimus internetist | |  |
|
|
| Operetis „Nahkhiir“ asetleidvates segadustes on süüdi: |
|
|
| Rahvusooper Estonia kuulub järgmistesse ühendustesse: |
|
|
|
|
Minu elamused lavastusest „Juudit“
|
|
Kõigepealt pean tänama neid toredaid Teatriaasta korraldajaid, kes mulle pakkusid võimaluse renoveeritud Rahvusooperit külastada.Tunnistan,et selle kiire elutempo juures oli see mulle esimene kohtumine selle uues kuues 100-aastasega. Ja see uus on kuidagi rahustav ja turvaline, võrreldes eelmise "Estonia" sisekujundusega. Aga see selleks!
|
| 02.12.2006 / Reet Linna/ www.teatriaasta.ee |
|
|
|
Lauljate pidu Rossiniga
|
|
Ooperisõprade rõõmuks toimus 10. XI ja 12. XI Estonias midagi väga erilist. Michiel Dijkema (Hollandi lavastaja, lavakunstnik, ka valguskujundaja) ja Claudia Damm (kostüümikunstnik Saksamaalt) on loonud fantaasiaküllase muinasjutu Gioacchino Rossini koomilise ooperi "Tuhkatriinu" muusikale, kuid seda meie laval harva nähtud vahenditega.
|
| 24.11.2006 / Tiiu Levald / Sirp |
|
|
|
Estonia tõi lavale muinasjutulise ooperi
|
Nagu Gioacchino Rossini ooperitele omane, on ka "Tuhkatriinu" tulvil säravaid meloodiaid, virtuooslike koloratuure, markantseid tegelaskujusid ja segadusi.
Selle kõik on Rossini tabavalt muusikasse kätkenud ja Hollandi lavastaja Michiel Dijkema suurepäraselt, huvitavalt, reaalselt muinasjutulise või muinasjutuliselt reaalsena lavale seadnud. Just lavastus, samuti lavakujundus moodustavad äsja eestimaalastele kingitud Tuhktariinu-loos hõrguma poole, jättes piisavalt ruumi igaühe fantaasialennule ja olles samal ajal kummaliselt hetkeolu peegeldamas.
|
| 15.11.2006 / Toomas Kuter / Pärnu Postimees |
|
|
|
Braavo, lavastaja Dijkema, braavo, südi Estonia!
|
Vaimustav, suurepärane, teravmeelne, lustiv Estonia uus lauljapõlvkond – nii kommenteerisid Eesti enda maestrod Eino Tamberg ja Eri Klas Rossini "Tuhkatriinu" esietendust Estonias, kui läksin neilt oma muljetele kinnitust küsima.
Pean tõepoolest tunnistama, et pole kunagi varem näinud ooperietendusel sellist seiklusfilmilikku põnevust, peadpööritavaid heliviraa¾e, ahhetamapanevaid lavastusdetaile, näitlemist nautivaid lauljaid, valgus- ja ruumimänge, tähendusrikkaid kostüüme, irooniat ja groteski – kõike seda, mida hollandlasest lavastaja Michiel Dijkema Estoniast välja võlus.
|
| 14.11.2006 / Rein Veidemann / Postimees |
|
|
|
Tammsaare "Juudit": jõhkruse ja kurbuse polüfoonia
|
|
Katri Aaslav-Tepandi lavastuse silmapaistvamaks jooneks oli erinevate "võtmete" kasutamine. Kesksel kohal tundus selles olevat (antiikdraama vaimus) objektiviseeriv, psühholoogilistest nüanssidest vaba mängulaad — seda eriti Juuditi (Garmen Tabor) ja Olovernese (Tõnu Tepandi) rollis.
|
| 01.11.2006 / Evi Arujärv / TeMuKi |
|
|
|
Täiuslikkuseni lihvitud balletipaar
|
Marina Antonova ja Guy Albouy, kes täna õhtul külalistena «Luikede järves» üles astuvad, on Euroopa balletilavadel nõutud paar. Kahe erineva tantsukooli, kultuuri, keele ja rahvuse kokkupõrge laval on ühtaegu nii plahvatusohtlik kui ka lummav.
|
| 12.10.2006 / Riina Luik / Postimees |
|
|
|
Autentse ajavaimu otsingul
|
See, et Eesti teatrites on Tammsaare looming püsivalt laval, kõneleb Tammsaarest kui eesti kultuuri tuumtekstist.
|
| 25.09.2006 / Rein Veidemann / Postimees |
|
|
|
EV kultuuri neli ilmasammast
|
|
Kunst, kirjandus ja muusika on eestlasele alati tähtsad olnud, kuid televisiooni mõjujõud vaimu kujundamisel avaldub seninägematu hooga alates 1990. aastatest.
|
| 24.08.2006 / Harry Liivrand / Eesti Ekspess |
|
|
|
Kirglik kurbmäng Estonias
|
|
Kevadel 2004 kõlas Tallinnas ja Pärnus Mascagni "Talupoja au" kontsertettekandes, nüüd paar aastat hiljem on teos jõudnud Rahvusooper Estonia lavalaudadele koos paarilise, Leoncavallo "Pajatsitega".
|
| 15.07.2006 / Hele-Mai Poobus / Muusika |
|
|
|
Mäng ei lõpe iial
|
Elitaarne muusikafestival "Klaaspärlimäng"
alustas "vabamüürlusega muusikas".
|
| 14.07.2006 / Toomas Velmet/ Sirp |
|
|
|
"Cassandra" revisited
|
Itaallase Luciano Cannito ballett "Cassandra" püsib Estonia teatri repertuaaris juba neljandat hooaega ja pole ka ime – see sisutihe Christa Wolfi Trooja sõda käsitleva romaani kaasajastus jääb kindlate karakterite ja leidliku, off-pointe-balleti, sotsiaalse ja jazztantsu elementidega voolava koreograafiaga huvitavaks kogemuseks ka pärast korduvat vaatamist.
|
| 15.06.2006 / Stuart Sweeney / Postimees |
|
|
|
Kiredraamad Rahvusooperis
|
|
Verism (it k vero ― tõeline, õige) on Itaalias XIX sajandi lõpul esile kerkinud suund kirjanduses, kunstis ja muusikas, mille juured olid prantsuse naturalismis. Verismi tähtsamad esindajad muusikas ongi Leoncavallo ja Mascagni.
|
| 10.06.2006 / Raili Sule / TMK |
|
|
|
Kuningas tõi lavale elu enese
|
|
Mascagni ooperit "Talupoja au" ja Leoncavallo ooperit "Pajatsid" tavatsetakse maailma ooperipraktikas sageli koos esitada. Tegu on suurepäraste teostega, mis muusikaliselt erinevad, kuid kuuluvad verismi tippooperite nimestikku.
|
| 02.06.2006 / Toomas Kuter/Pärnu Postimees |
|
|
|
Kas ooperit peab lavastama?
|
|
Lavastaja Neeme Kuninga uus esietendus on justkui eksperiment teemal, kas ikka peab ooperit tugevalt läbi lavastama. Mängus eri lavastusstiilidega (proloogina vaoshoitum "Talupoja au" ja eredaks mängitud "Pajatsid") oli meistri üleolekut. Mitte iga hinna eest lavastada püüdmist, vaid näitamist, kuidas saab üldse läheneda ja mis on mõlema variandi plussid.
|
| 19.05.2006 / Heili Vaus-Tamm / Sirp |
|
|
|
Töine Estonia teater ja säravad väliskülalised
|
Innukale töötegemisele vaatamata jäi suur ooperikunst Estonias seegi kord sündimata.
Igihalja klassikana paaris lavastatud ooperid "Talupoja au" ja "Pajatsid" kandsid Estonia teatris vana hea ooperiliteratuuri tegemise plusse ja miinuseid.
|
| 15.05.2006 / Ruth Alaküla, Andres Laasik / Eesti Päevaleht |
|
|
|
Sitsiilia draama eesti moodi
|
|
Veristliku (elutõest lähtuva) ooperitraditsiooni alustaladeks ja ühtlasi ainsateks tippudeks jäänud "siiami kaksikud" Pietro Mascagni "Talupoja au" ja Ruggero Leoncavallo "Pajatsid" on uuel ringil Estonias.
|
| 15.05.2006 / Rein Veidemann, TLÜ professor / Postimees |
|
|
|
Estonia laval sitsiilialik kirg
|
|
Vanale "ooperihundile" on kindlasti tuttavad nii Mascagni "Talupoja au" kui ka Leoncavallo "Pajatsid" - mõlemad lühiooperid kuuluvad pidevalt ooperiteatrite repertuaari kõikjal maailmas.
|
| 12.05.2006 / Ülle Hallik / Eesti Raadio |
|
|
|
Linnaruumi võitmine: Estonia teatri monumendikonkurss
|
|
On liigutav, kuidas Estonia teater püüab avalikkuse ees jäädvustada oma kollektiivset mälu ― 30. detsembril 2005 kuulutati välja monumendikavandite võistlus, et tähistada saja aasta möödumist Estonia kutselise teatri asutamisest 1906.
|
| 12.05.2006 / Heie Treier |
|
|
|
Titus ei väsi halastamast
|
|
Kontsertettekannete traditsioon hakkab Estonias kanda kinnitama. See on nutikas viis kava vaheldusrikkamaks muuta, kui tööplaani tihedus ja eelarve ei võimalda kõiki oopereid lavastada.
|
| 18.04.2006 / Tui Hirv / Muusika |
|
|
|
Sajandi parim Mozart
|
|
Täpsustan: minu arvates selle sajandi parim Mozarti ooperi ettekanne Eestis. Kui selline hinnang mõjub kellegi suhtes ülekohtuse või liiga resoluutsena, mõelgem enne, mida "La Clemenza di Tito" ("Tituse halastus", 1791) esituse vokaalse kvaliteedi ja orkestritööga annab viimase viie aasta sees võrrelda. Võib-olla, jah, võib-olla ainult Riia Ooperi "Figaro pulma" külalisetendusi (kõige küsitavama tulemuse pakkus sel skaalal Vanemuise "Võluflööt").
|
| 14.03.2006 / Harry Liivrand/ Eesti Ekspress |
|
|
|
Toidulaulik René Eespere ooper
|
|
Iga uus eesti ooper on meie uudisooperite põuas suur sündmus ja rõõmustav nähtus. René Eespere – Ervin Õunapuu tandem on lisaks hakkama saanud väga stiilse tulemusega. Koos tegevustiku, laval kokkamise ja videoga on see lavastus ooperiteatri kohta märkimisväärselt kaasaegse lahenduse ning dramaturgilise tasemega teos.
|
| 10.03.2006 / Heili Vaus-Tamm/ Sirp |
|
|
|
Himu, agarus ja veri "Gurmaanides"
|
|
Iga uue teose tulekul sellisesse väikesesse kultuuriruumi nagu Eesti on vaieldamatult suur tähtsus ja see väärib tervikuna kajastamist ning heasoovlikkust.
|
| 08.03.2006 / Toomas Kuter / Pärnu Postimees |
|
|
|
"Gurmaanide" kolmas tulemine Estonia laval
|
|
Tänapäeval mängitakse tellimusteost sageli vaid üks kord, esiettekandel. Ega ka uudisoopereid naljalt üle paari-kolme korra esitata, kuigi nii töömahukat teost kui ooper tunduks raiskamisena vaid mõne korra jaoks luua.
|
| 06.03.2006 / Ia Remmel / Postimees |
|
|
|
Mozart ja keiser Titus
|
|
Kuulanud Estonia renoveeritud ooperisaalis Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" ("Tituse halastus", 1791) kontsertettekannet, oli tagantjärele veel mitu päeva selline tunne, nagu oleks viibinud kuskil väga kauges ja uskumatult puhtas maailmas.
|
| 03.03.2006 / Tiiu Levald / Sirp |
|
|
|
Tantsi meile lugu…
|
|
Me ju teame Kameeliadaami lugu? Jutustust noorest ja ilusast naisest, kes vaesusest pääsemiseks otsustas kuuluda kõigile?
|
| 02.03.2006 / Anneli Sihvart / Maaleht |
|
|
|
Kammerlik suursugusus Rahvusooperis
|
Wolfgang Amadeus Mozarti viimase ooperi "Tituse halastus" kontsertettekannet Eestis võib pidada meie Rahvusooperi viimaste aegade üheks suuremaks õnnestumiseks.
|
| 01.03.2006 / Toomas Kuter / Pärnu Postimees |
|
|
|
Kuritöö ja karistus Mozarti moodi
|
|
Mozarti-aastal mängitakse rahvusooperis Estonia üht Mozarti populaarsemat ooperit "Don Giovanni". Ooperisõbrad mäletavad hästi Estonia lavastusi, kus peaosi laulsid legendaarsed Georg Ots (1953) ja Voldemar Kuslap (1975).
|
| 21.02.2006 / Sirje Normet / Nädaline |
|
|
|
Õielehed kaleidoskoobis
|
|
Tänu Verdi ooperile "Traviata" on Kameeliadaami lugu justkui ooperimaailma lahutamatu kinnisvara.
|
| 09.02.2006 / Mart Sander/ Teatriliit |
|
|
|
Kurbade kangelaste kannatused tantsus
|
Võiks öelda, et lavastus tervikuna kannab sama teemat, mis läbis Igor T¹ernõ¹ovi koreograafiaga Albinoni «Adagiot», üht Härmi tantsijatee läbivamat rolli – igatsust ideaali ja täiusliku armastuse järele, mida aga sellega kohtudes ära ei tunta ja nõnda see käest lastakse.
|
| 07.02.2006 / Heili Einasto / Postimees |
|
|
|
Unenäolis-filosoofiline Don Juan
|
Näeme don¾uanluse muutumatut olemust barokiajast tänapäevani – publikuni jõuab see filosoofiliste tekstide ja tantsukeele abil. Nii ambitsioonikalt esitas koreograaf Anu Ruusmaa eesti tantsijate suhte heliloojaga.
|
| 03.02.2006 / Heili Vaus-Tamm / Sirp |
|
|
|
Rahvusooperi uus juunioride koduleht harib ja informeerib
|
Laupäeval avas Estonia teater lastele ja noortele mõeldud kodulehe Opera Junior.
Sellele saab siseneda nii Estonia kodulehelt kui ka oma aadressil: junior.opera.ee
Kodulehe ainsa haldaja, noortetöö projektijuhi Anu Põrki sõnul on mõned lapsed lehelt juba ooperipisiku leidnud.
|
| 24.01.2006 / Liivi ©ein / Eesti Päevaleht |
|
|
|
Maria, Joosep, inglike ja lapitekk
|
Läinud aasta lõpus Estonia kammersaalis nähtud jõuluetendus, mis mõeldud lastele, isadele-emadele, vanaemadele ja vanaisadele, õdedele-vendadele, koertele-kassidele, linnukestele, jõuluinglitele ja kõigile teistele kallitele sõpradele – nii on kirjas kavalehel, millel taustmustriks lapitehnika rõõmsad värvid.
|
| 20.01.2006 / Tiiu Levald / Sirp |
|
|
© Rahvusooper Estonia 2010
|
Estonia uus eesriie
