 
| Vaheajatellimus internetist | |  |
|
| Rahvusooper Estonia kuulub järgmistesse ühendustesse: |
|
|
|
|
Rahvusooper “Estonia” arengukava aastatel 2001 - 2006
|
|
SISSEJUHATUS
Teatri mõõdupuuks on ruumilise elamuse täiuslikkus. See võib olla ime, kuid ta ei tohiks olla juhus, sest juhus võib olla lihtsalt vedamine ja tema peale ei saa kindel olla. Teatril aga peab olema sihipärast kindlust - kui me tahame, et seda, kes teeb kunsti, usaldataks ja see, kelle kutsumuseks on olla kunsti looja, saaks pühenduda loomingule jäägitult.
Iseseisvusaegsel publikul on võimalusi valida kunsti läbielamise viise võrreldamatult rohkem kui okupatsioonide all enne Eesti Vabariigi iseseisvuse taas-tunnustamist. See valikuvabadus ei tähenda iseenesest veel sugugi nõudlikkuse kasvu, kuid väärib tähelepanu, et Rahvusooperisse "Estonia" tullakse rohkem kui minnakse mujale. Järelikult - ehkki meie igapäevane tegelikkus on alalõpmata nõutukstegevalt tinglik, eelistab rahvas seda tinglikkust, mille loob kunst. Võib-olla tunneb ta ennast kunsti keskel koguni julgemini, sest ta teab, et kunst on mõeldud tema kasuks, mitte vastu.
Kunst on alati olnud ka õpetaja, pealegi selline, kelle õppetükke saab tagasi võtta ja korrata uut moodi. Rahvusooperi see funktsioon on märkamatult kasvanud ning kasvab veelgi, kuna me mõõdame oma rahva suutlikkust sellegi järgi, kui tugevad on meie need rahvuslikud institutsioonid, mis Eestit sümboliseerivad. "Estonia" on olnud üks Eesti sümboleid oma algusest peale, Rahvusooperi seadus 1998 andis sellele õigusliku põhja. Ent see ei olnud seadus üksnes teatri jaoks, see on seadus rahva ja Rahvusooperi suhete kohta.
Aastani 2006 on praegu veel pool aastakümmet aega, kuid me peame olema selleks valmis juba nüüd ning õieti peame me valmis olema kogu aeg. Niisiis on loomulik, kui Rahvusooperi pere, vaatajad, sõbrad ja partnerid saaksid kätte kogu selle andmestiku, mis teatrikunsti kajastab. Teater kulub, teater maksab ja teatri tegijatele on see kõik enne-kõike töö.
Rahvusooperi Nõukogu, mis pidas aastal 2000 kaheksa korralist istungit, arutas sel perioodil kõige tundlikumalt teatri juhtkonna leidmist aastateks 2001-2006. Paul Mägi on olnud "Estonia" peadirigent alates aastast 1995 ja loominguline juht alates aastast 1998,
Paul Himma on töötanud peadirektori kohal alates 1994. Rahvusooperi seaduse täitmiseks.
1998.aastal korraldatud avalikul konkursil valiti mõlemad oma kohale kolmeks aastaks. Teatri, aga ka isikliku tegevuse produktiivseks planeerimiseks on nii lühike aeg eksitav ja näitab pigemini otsustajate ebakindlust. Kui nüüd leidis Rahvusooperi Nõukogu, et ta sõlmib mõlemaga uue lepingu viieks aastaks, siis on see kõigepealt selgeks tunnustuseks nii tööle kui ka taotlustele.
Teine põhimõtteline probleem, mis seejuures kandub aastast 2000 edasi kuni, söandan ennustada, ehk kuni aastani 2013, kätkeb endas praeguse teatrimaja kordategemist ning ettevalmistusi uue saali ehitamiseks hoone Pärnu maantee poolse külje keskele. Rahvusooperil on juba kogemus sellest, kuidas kavatsus, mida avalikkus ei toeta, võib jääda katki. Rahvusooperi Nõukogu on olnud järjepidev algusest peale: aastaks 2006 korda praegune teatrimaja ja hiljemalt aastaks 2013, mil ajaloolise hoone valmimisest möödub sajand, võiks olla valmis ka uus tiib uue saaliga. Gustav Suits tervitas "Estonia" teatrimaja valmimist "Hamleti proloogiga", luuletusega, mis on kirjutatud suurte purustuste eelaimuses ja mille tegelaseks on kõhkleja. Mida me peame enestest arvama, kui sajand hiljem tuleks tunnistada, et kõhklemine ongi produktiivsem kui otsustamine?
Kolmas suur probleem ei puuduta ainult Rahvusooperit. Ma mõtlen avalik-õiguslike juriidiliste isikute süstemaatilist finantseerimist ja järelikult ka selle korraldamist seadusandliku ning täidesaatva võimu vahel. Looja ei saa elada ühe päeva kaupa, suurte süsteemide looja peab ette nägema mitmete, koguni paljude aastate peale. Rahvusooperi seadusesse seda tõsiasja sisse kirjutatud ei ole, see peab olema sees rahvusliku kultuuripoliitika alustes ja kui me kaitseküsimustes suudame kokku leppida, siis on kummastav, kui see kultuuri vallas käib meile üle jõu.
Kunst iseenesest ei pea olema alati aruanne. Ent meie peame endale aru andma, mida me teeme ja mida me tahame.
Peeter Olesk
Rahvusooperi Nõukogu esimees
I Lähtekohad
Rahvusooper "Estonia" on Eesti juhtivaks kunsti ja kultuurikoldeks, kujunenud arvestatava loomepotentsiaaliga ooperi-ja balletiteatriks lähiregioonis.
Estonia teater ehitati eesti rahva ühisjõul ja teatrihoone sai valmis ning avati 6.septembril 1913.
1919.a aastal kogunes siia Asutav Kogu, kes kuulutas välja iseseisva Eesti Vabariigi ja kuni tänaseni on see dominantne hoone Eesti omariikluse üks võimsamaid sümboleid.
Rahvusooper “Estonia "on oma arengus läbinud erinevaid arenguetappe.
Eristada tuleb ennesõjaaegset perioodi ja NL aega oma võimaluste ja arenguloogikaga.
Nõukogude Liidus oli Estonia Teater kõrge renomeega asutus tänu võimekatele lauljate-ja tantsijatekaadrile, operetitraditsioonidele ja julgele repertuaaripoliitikale.
Muusikateatri valdkond oli rakendatud jõuliselt ideoloogilise vankri ette - siit tulenesid tegijate privileegid, üleliiduliselt unifitseeritud teatrikorraldus, gastrollid jpm.
Teatri esteetiline areng aga ei olnud vaatamata sellele pärsitud, nagu võiks eeldada. Vastupidi - tolleaegne juhtkond oli osav täitma repertuaaripilti - kõrvuti ideoloogiliste tellimustega etendati ka väärtteoseid ja riskantse valikuna vähetuntud repertuaari.
1994.a. oli Estonia Teater oma arengus jõudnud ühe arenguetapi lõppu, kus toimus teatri juhtkonna vahetus. Teatri peadirektoriks kutsuti Paul Himma. Algas teatri tegevuse ja strukturaalse ümberkorraldamise periood.
Estonia teatri juhtkonna poolt teostatud ümberkorralduste käigus aastatel 1994-2001:
• kujundati ümber Estonia Teatri NL- aegne kunstiline ja administratiivne juhtimisstruktuur;
• loodi Rahvusooper “Estonia” avalik-õigusliku institutsioonina (Rahvusooperi seadus);
• hinnati reaalselt läbilöögivõimet maailmas, määratleti ennast maailma ooperikaardil, Balti - ja Põhjamaade koordinaatteljestikus;
• loodi eeldused konkurentsikeskseks loominguliseks tööks, kujundati lähtekoht loominguliste töötajate täiendõppeks vastavalt eelarves eraldatud vahenditele;
• korrastati repertuaar ja saavutatud etenduste kunstiline tase ning stabiilsus,
taastati publikuhuvi aastaks 2001, kusjuures kolmandik vaatajatest on välismaalt;
• loodi rahvusvaheline kontaktvõrgustik Rahvusooperi promotsiooniks;
• alustati ja on jätkatud Estonia teatri renoveerimist vastavalt Rahvusooperi Nõukogu poolt heakskiidetud renoveerimise kavale (vt. Rahvusooperi Nõukogu otsused) ja kinnitatud tehnilisele projektile ning riigieelarvest eraldatud vahenditele.
II MISSIOON
Rahvusooper "Estonia" on seaduse alusel loodud avalik-õiguslik organisatsioon ja tema missioon on kirjendatud Rahvusooperi seaduses.
Rahvusooperi missioon (eesmärk) on edendada eesti rahvuslikku teatri- ja muusikakultuuri, propageerida ja tutvustada seda Eestis ja välismaal ning teha maailma muusika- ja teatrikultuuri saavutused kättesaadavaks Eestis.
Rahvusooper on institutsioon, kes lisaks oma tegevusele põhilaval, toetab kõiki muusikateatri avaldumisvorme, aitab kaasa muusikakultuuri propageerimisele ja rahvusliku identiteedi kujundamisele ning kinnistamisele Eesti Vabariigis.
Rahvusooper on töökohaks ja taimelavaks rahvuslikule kaadrile, mis annab võimaluse rahvusliku loomekaadri arenguks ja loob eeldused kõrgete kunstiliste tulemuste saavutamiseks. Rahvusooper on Eesti Vabariigi juhtivaks tööandjaks muusikateatri valdkonnas, kes pakub eneserealiseerimiseks parimaid võimalusi.
Rahvusooperi tegevuse üheks eesmärgiks on kaasa aidata Eesti Muusikaakadeemia ja Tallinna Balletikooli tööle kõrgkvaliteediliste spetsialistide ettevalmistamisel, samuti erinevate eraalgatuslike õppeasutuste ja teiste institutsioonide tööd noorte spetsialistide koolitamisel, sh. aidata kaasa õppekavade, -metoodiliste materjalide ja ka täiendõppe ja praktiseerimisküsimuste lahendamiseks noortele lavajõududele.
Rahvusooperi ülesanded on vastavalt Rahvusooperi seadusele:
1. ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikali¾anris loodud teoste avalike esituste regulaarne
korraldamine etenduste ja kontsertide näol;
2. etenduste ja kontsertide kõrge kunstilise taseme tagamine;
3. eesti algupärase muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine, autoritelt uute
teoste tellimine ja nende teoste kasutamine;
4. maailma muusika- ja teatrikultuuri väärtteoste ning kõrgetasemeliste külalisesinejate tutvustamine etenduste ja kontsertide kaudu;
5. oma etenduste ning lauljate, tantsijate ja muusikute tutvustamine välismaal;
6. Eestis koolituse saanud lauljate, tantsijate ja muusikute rakendamise tagamine, nendele täiendõppe võimaldamine;
7. tingimuste loomine rahvusooperi kunstilise kollektiivi loominguliseks arenguks;
8. oma etenduste ja kontsertide jäädvustamise korraldamine;
9. osalemine muusikateatrite rahvusvahelises koostöös.
III VISIOON JA EESMÄRGID
Rahvusooper on loodud avalikes huvides, mis tulenevad nendest avalik-õiguslikest
ülesannetest, mis on määratletud Rahvusooperi seaduse § 2.
Rahvusooper arendab koostööd teiste avalike institutsioonidega, aitab kaasa avalike-õiguslike juriidiliste isikute kohta käiva seadusandliku baasi korrastamisele ja arendamisele.
Rahvusooperi "Estonia" visioon on kirja pandud rahvusooperi juhtide, loomingulise juhi Paul Mägi ja peadirektor Paul Himma, koostatud arengukavades, mis olid aluseks nendega töölepingute sõlmimisel Rahvusooperi Nõukogu poolt 11.11.2000.a.
aastateks 2001.-2006.
"Rahvusooperi uued visioonid. XXI sajandi muusikateater"
Paul Himma poolt Rahvusooperi Nõukogule esitatud administratiivses arengukavas on märksõnaks "Rahvusooperi uued visioonid. XXI sajandi muusikateater"
Põhiliste arengukava punktidena leidsid äramärkimist:
• Rahvusooper jätkab stabiilset kunstilist ja majanduslikku arengut ning tähistab oma 100 aastast juubelit 2006.a. renoveeritud teatrimajas;
• Rahvusooper kindlustab oma positsiooni rahvusvahelises muusikateatrite tööjaotuses; .
• Estonia teatri- ja kontserdihoone (Estonia Teater) dominantse ehitisena Tallinna kesklinnas tehakse korda ja ta säilitab oma tähenduse Eesti Vabariigi olulise kunsti- ja kultuurikoldena;
• Rahvusooper kindlustab jätkuvalt, läbi majandusliku ja organisatsioonilise arengu, tingimused kvaliteetseks loometööks;
• Suureneb Rahvusooperi tulubaas - omatulu ja riigipoolne toetus Rahvusooperi seaduses loetletud ülesannete täitmiseks;
• Rahvusooper aitab jätkuvalt kaasa muusikakultuuri propageerimisele ja rahvusliku identiteedi kujundamisele ning kinnistamisele Eesti Vabariigis;
• Rahvusooper oma põhitegevuses ja Rahvusooperi vara omanikuna toetab Estonia Teatri ruumide ratsionaalset kasutamist ja erinevate kultuuriasutiste (Eesti Kontsert, ERSO, RAM jt.) tööd Estonia teatrihoones.
"Rahvusooperi areng, konkurentsivõime ja järelkasv"
Paul Mägi poolt Rahvusooperi nõukogule esitatud loomingulises arengukavas on märksõnaks :"Rahvusooperi areng, konkurentsivõime ja järelkasv"
Põhiliste arengukava punktidena leidsid äramärkimist:
• Rahvusooperi loominguline juht kavandab huvitava kunstilise kontseptsiooni ja arengukava koostöös alajaotuste loominguliste juhtidega ja peadirektoriga. Rahvusooperi üldine arengukontseptsioon lähtub jätkuvalt kunstilisest kontseptsioonist ja arengukavast;
• Rahvusooper on ja jääb tulevikus traditsiooniliselt mitme¾anriliseks muusikateatriks, kus etendatakse oopereid, ballette ja operette/muusikale;
• Rahvusooper on repertuaariteater, kus etendustegevuse planeerimine baseerub ploki-süsteemil ja on koht mitmesugustel projektidel;
• Rahvusooperi repertuaaripoliitikas jälgitakse joont, kus afi¹il oleks esindatud muusikaliteratuuri paremik, seda koolkondade, ajastute kui ka heliloojate lõikes;
• Rahvusooperis toetatakse eesti ooperite ja ballettide lavaletoomist (algupärandite lavastamist, kusjuures igal hooajal oleks repertuaaris vähemalt kolm nimetust
Eesti algupärandeid;
• Rahvusooper suunab RO Sümfooniaorkestri ja RO Ooperikoori kunstilise taseme hoidmist ja tõstmist ning lisaks etendustele arendatakse ka kontserttegevust;
• Rahvusooper näeb perspektiivsena koostöö arendamist teiste kontsertorgani-satsioonide ja -korraldajatega nii Eestis kui ka välismaal;
• Alustatakse Rahvusballeti loomist Rahvusooperi koosseisus koos kunstilise juhi valimisega, kes on võimekas, kogenud, rahvusvahelise haardega ja huvitava, kunstiliselt teostatava programmiga;
• Rahvusooper eelistab ja toetub eesti soost artistidele oma loominguliste plaanide realiseerimisel, nõudes artistide ettevalmistamise ja koolitamise parandamist ja tõhustamist;
• Rahvusooper arendab aktiivselt rahvusvahelisi koostöösuhteid muusikateatrite ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
• Rahvusooperil on oluline roll oma etenduste ja rahvusliku kaadri - lauljate, tantsijate ja muusikute tutvustamisel välismaal;
• Rahvusooper jäädvustab muusikateatri eesti algupärase repertuaari ja muusikuid, annab välja video-ja plaadimaterjale, korraldab nende esitlusi ja promotsiooni rahvusvahelistel koostööfoorumitel, osaleb riikidevahelistes kultuuri-vahetusprogrammides.
IV RAHVUSOOPER "ESTONIA" MAJANDUSLIK ARENG AASTATEL 1997 - 2001
Rahvusooper "Estonia" organisatsiooniline ja majanduslik areng on omatulude osas olnud kasvav (vaata lisa 1 Rahvusooper "Estonia" majanduslik areng 1997.a.-2001.a.,2002.aasta eelarve ja lisa 2 Rahvusooper "Estonia" 2002.a. eelarve).
Omatulud on kasvanud 8 799 555.- kroonilt 1997.a. 16 109 718.- kroonini 2001.a., keskmiselt 15% aastas. Kui omatulud on 5 aastaga kasvanud 83,1%, siis riigipoolne toetus on suurenenud 61,0% (34 432 583.-krooni 1997.a. ja 55 448 005.-krooni). Tulud kokku on kasvanud 55,0%.
Rahvusooper on majandanud efektiivselt , millest annab tunnistust halduskulude suhteline vähenemine. Suurima kasvuga kulude poolt - vastavalt 85% ja 64,9% on etendustegevusega ja tööjõukuludega seotud kulutuste kasv.
Riiklik toetus ühele külastajale oli 1997.a. 311.- krooni ,1998.a. 309.- krooni ,1999.a. 314.-krooni, 2000.a. 361.-krooni ja 2001.a. 369.- krooni ja eelarveliselt 2002.a 484.- krooni.
Riiklik investeerimispoliitika Estonia Teatri avariiohtliku olukorra likvideerimisel on olnud heitlik .1997.a. oli sihtfinantseerimine kokku 4 550 000.- krooni, 1998.a.
15 000 000.- krooni,1999.a. 6 650 000.- krooni, 2000.a. 5 000 000.- krooni ja 2001.a. 1000 000.-krooni. 2002. a. on eraldatud toetusest sihtfinantseerimise jaoks 6 800 00.- krooni.
Rahvusooper "Estonia" arengu on kindlustanud muudatused, mida on teostatud teatri juhtkonnas ja organisatsioonilises struktuuris. Teatri struktuuris on eristatud kunstiline juhtimine, teatri administratiivne juhtimine ja arendamine, lavastustehniline juhtimine ja kinnistu haldus- ja arendusfunktsioonide juhtimine. Teatris on parandatud administra-tiivset- ja haldussuutlikust ning majandamise efektiivsust, millest annab tunnistust Rahvusooperi tegevuskulude ja teatrimaja halduskulude kokkuhoid.
Oluliselt on suurendatud keskastme juhtide võimutäiust ja vastutust. Loodud on uued osakonnad (näiteks: turundusosakond, infotehnoloogia osakond, pääste -ja turva-teenistus, remondi-ja ekspluatatsiooni teenistused).
Koos uute osakondade formeerimisega on :
• korrastatud Rahvusooperi kunstilise planeerimine ja täiustatud planeerimise põhimõtteid;
• välja arendatud integreeritud infosüsteem ja toimiv arvutivõrk;
• alustatud finantsjuhtimise ja kuluarvestisüsteemi täiustamist ja viidud lõpule majandusarvestuse komputiseerimine;
• välja arendatud toimiv turundusstrateegia, loodud ja mehitatud toimiv turundusosakond, pandud alus koostööle välismaiste ja kohalike turismiorganisatsioonide- ja sponsoritega;
• välja töötatud ja realiseeritud Estonia teatrihoone ühtne turvakontseptsioon;
• välja töötatud ja juurutatud uus Rahvusooperi organisatsiooniline struktuur ja vastu võetud uus Kodukord;
• jätkunud töötajate töötingimuste parandamine ja kaasaegse töökeskkonna loomise protsess.
Rahvusooperis "Estonia" on vaatamata riikliku finantseerimise relatiivsele (suhtelisele) vähenemisele, kus riiklik toetus on olnud muutumatu ja aasta- aastalt on riik vähendanud investeeringuid lagunevasse teatrihoonesse, on säilitatud kollektiivne töörahu ja töötajaskonna positiivne motivatsioon.
On õnnestunud kinnistada Rahvusooperisse tegus meeskond professionaalsetest juhtidest, kellel on jätkunud motivatsiooni teatri ette püstitatud ülesannete täitmiseks.
Tulenevalt eelarve pingelisusest on ebanormaalselt väikesed personalikoolitusele ja täiendõppele suunatud vahendid, mis pikemas perspektiivis vähendavad teatri konkurentsivõimet.
Rahvusooper "Estonia" majanduslikku arengut iseloomustavad 1997.a.- 2000.a. omatulude ja vaatajate kasv, riikliku toetuse osatähtsuse vähenemine ja ebastabiilne finantseerimine Estonia Teatri avariiohtliku olukorra likvideerimiseks ja investeeringuteks.
V RAHVUSOOPER "ESTONIA" MAJANDUSLIK ARENG AASTATEL 2001 - 2006
Rahvusooperi organisatsioonilise arengu ja finantstegevuse eesmärgiks on eelduste loomine kvaliteetseks loometööks. Arendustöö ja finantstegevus ei saa olla omaette
eesmärgiks, vaid vahendiks kõrgkultuuri sünnile. Rahvusooperis viiakse ellu süstemaatilist personalipoliitikat. Suundumus on töötajate aastakümnetega juurdunud hoiakute, väärtushinnangute ja kujunenud tegevusstampide muutmisele ja positiivse tööalase mikrokliima loomisele. Püstitatud loomingulised ja administratiivsed eesmärgid motiveerivad kollektiivi parimate töötulemuste saavutamiseks.
Finantsolukorra stabiliseerimine ning konkurentsivõimelise töökeskkonna kujundamine loob eeldused Rahvusooperi kunstilise kollektiivi loominguliseks arenguks.
Selle saavutamiseks on Rahvusooper esitanud Rahvusooperi Nõukogule 2002.a.-2006.a. Rahvusooper "Estonia" finantseerimise kava (vaata lisa 3), mis tuleneb Rahvusooperi juhtide esitatud ja kinnitatud arengukavade realiseerimiseks vajalike tingimuste loomist.
Arengukavade realiseerimine on vahetus sõltuvuses riigi finantseerimiskavadest ja kultuuripoliitilistest otsustest.
Rahvusooper näeb riigi kultuurpoliitilise prioriteedina kõrg- ehk professionaalse kultuuri arengut ja sellega seoses:
• lähtub seisukohast, et Eesti kultuuripoliitika on lahutamatult seotud Eesti haridus- ja teaduspoliitikaga, st. kooskõlastatud põhimõtteid kultuuriprojektide kavandamisel, rahastamisel ja rakendamisel;
• peab vajalikuks, et suureneb toetus Eesti kõrgkultuurile ja jätkuvalt suurendatakse professionaalsete tippkultuuri kandjatele riiklike toetusi, samuti tähtsustatakse ja väärtustatakse loojat s.h. originaalloomingut ja loovust;
• suurendab omatulu diferentseeritud hinnapoliitika ja külastajate kasvu kaudu. Rahvusooper suurendab kinnistust saadavaid omanikutulusid s.h. renditulu pindade üürimisest;
• jätkub põhitegevust toetavate tegevuste arendamine (parkimise korraldamine, kostüümilaenutus, toitlustamine, kinnisvara arendus);
• jätkub kulude kokkuhoid ja kulutuste optimeerimine;
• suurendatakse allüksuste iseseisvust ja tõstetakse majanduslikku vastutust kuluarvestusmehhanismide täiustamise kaudu;
• jätkub erinevate sponsoriprogrammide väljatöötamine ja toetajate otsimine, s.h. välismaalt;
• vastavalt Rahvusooperi seaduses sätestatule, luuakse Rahvusooperi Sihtasutus "Rahvusooperi sõprade klubi", rahvusvahelise suhtluse korraldamiseks, Rahvusooperi põhitegevuse ja Estonia teatrihoonele toetuste kogumiseks ja erakapitali kaasamiseks kinnisvara arendustegevusse;
• arendustegevus saab olla dünaamiline ja järjepidev tulenevalt kunstiasutuse eripärast. Välistatud on kardinaalsed muudatused ja eksperimenteerimised. Rahvusooperi juhtimine peab olema vaba argipoliitilistest mõjutustest;
• organisatsioonilises arendamises, kunstilise ja administratiivse personali juhtimisel juurutatakse tulemusjuhtimise põhimõtteid , täiustatakse ja korrastatakse töölepingulisi suhteid, sõlmitakse toimiv kollektiivleping;
• täiustatakse palgasüsteemi eesmärgiga stimuleerida töötajate loomealast ja erialast edukust;
• võetakse kasutusele kaasaegne piletimüügisüsteem, mis võimaldab tellida ja osta Rahvusooperi pileteid interneti vahendusel kogu maailmas;
• jätkatakse infotehnoloogilist arendamist ja integreerumist Eesti kesksete ja rahvusvaheliste andmevõruga;
• tiheneb koostöö avalikkusega vastavalt avaliku teabe seadusele, ajakirjanduse ja meediakanalitega, tõhustatakse koostööd muusikateatri vallas toimivate huvi-gruppidega;
• jätkub tehniliste töötajate oskusteabe kontsentreerumine, jätkatakse süsteemi loomist tehniliste töötajate järelkasvu kindlustamiseks ja tehniliste töötajate töötingimuste parandamiseks (ruumid, aparatuur, sta¾eerimine, infotehnoloogia vahendid jne.);
• jätkab orientatsiooni rahvusvaheliste koostööprojektide osakaalu suurendamisele;
• pakub mitmekülgseid enesearendamise ja -täiendamise võimalusi, lähtudes koolitus-ja täiendõppe vajadusest, kasutades seejuures maksimaalselt rahvusvaheliste tunnustatud erialaspetsialistide abi, korraldades meistrikursusi, workshop'e jt. edumeelseid meetodeid;
• kaasab töösse noori andekaid töötajaid ja kogemustega spetsialiste;
• arendab loovat töökeskkonda ja parandab organisatsioonisisest informtasiooni liikumist;
• optimeerib erinevate kollektiivide kunstilist arengut.
VI ESTONIA TEATRI – JA KONTSERDIHOONE REKONSTRUEERIMISE KAVA
Estonia Teatri kirjeldus
Estonia teatrihoone on Eesti tuntumaid kultuuriobjekte, arhitektuurimälestis, Tallinna kesklinna monumentaalsemaid ehitisi.
Ruumide üldpind on ca 1,5 ha, kubatuur 101600 m³ , arv ca 700. Hoones on mitmeid tuntud kauneid saale – Teatrisaal ja Kontserdisaal, Valge saal, Talveaed, RAM-i saal. Lisaks asuvad siin proovisaalid, garderoobid, töökojad, söögikohad, kabinetid, puhke-ja laoruumid.
Seitsmekorruseline kivihoone koos territooriumiga 10498 m² moodustab Rahvusooperile kuuluva kinnistu, mille kindlustusväärtuseks ilma mööbli, seadmete, kunstiteoste, pillideta on hinnatud ca 380 miljoni kroonile.
Ajalooline ülevaade
Estonia teatrihoone, algselt "Estonia" teatri -ja kontserdimaja, mis ehitati aastatel 1911.-1913.a., on eestluse ja eesti rahvusriigi sümbol. Hoone rajati rahvusliku tõusu lainel arhitektide Lindgreni ja Lönni projekti alusel. Hoone ehitajaks oli "Estonia" Selts.
Hoone kavandati polüfunktsionaalse kultuuri ja ärikeskusena, kus kahte monumentaalset saalikorpust ühendas tagasiulatuv madalam keskosa. Keskosa I korrusel asusid äriruumid ja piljardisaaliga restoran; II korrusel sisehoovi rõdule avanev Valge saal ja turu poole avanev Punane saal olid ühendatavad vajaduse korral ühtseks kompleksiks, kus oli võimalik läbi viia suuri rohkem kui 1000 osavõtjaga esinduslikke üritusi.
1927.a. ehitati keskosa peale IV ja V korrus.1931.-1932.a. kavandati hoone laiendamist ja 300 - kohalise kammersaali ehitamist, mis aga ei teostunud.
1936.a. ehitati Estonia teatri siseõue rõdu A.Perna projekti järgi ümber Roheliseks saaliks.
1944.a. 9.märtsi pommitamisel sai Estonia rängalt kannatada teatri keskosa. Sõjajärgse taastamisprojektide konkursil määrati üks kahest auhinnast arhitekt A.Kotlile, kellele usaldati lõpliku projekti väljatöötamine. Taastamise käigus jäeti ära kõik teatrihoone I korruse äriruumid, turu laod keldrikorrusel ning kasiino ja restoranide ruumid hoone keskosas. Taastamistööde käigus laiendati mõlema saali külastajate ruume ning lavatehnilisi pindasid teatrisaali poolses osas. Kogu hoone pikkuses rajati juurde-ehitus "Estonia" põhjaküljele.
1946.a. valmis uue sisekujundusega kontserdisaal ja 1947.a.teatrisaal. Taastamistööd lõppesid 1951.a. Taastatud teatrihoone oli kubatuurilt 1,4 korda mahukam (112000 m³). Maja taastamine oli okupatsioonivõimude poolt poliitiline küsimus, mistõttu töid teostati kiirustades,lohakalt ja olemasolevatest materjalidest ning sellest tulenevalt oli teostavate tööde kvaliteet halb.
Estonia teatrihoone sõjajärgse taastamise põhilised vead olid:
1. Ehitustööde käigus jäeti alles suur osa 1913.a. ehitatud ja sõjategevuse tõttu osaliselt vigastatud keldri põranda all olevast kanalisatsioonist;
2. Osa vigastatud seinu ei lammutatud, vaid ehitati kõrvale uus sein, mille tulemusena osa tehnilisi süsteeme jäi kahe seina vahele, mis tegi nende edasise hoolduse võimatuks.
3. Sulgus ja risustus enamus loomuliku ventilatsiooni ¹ahte;
4. Pärnu mnt. poole ehitatud hoone ja vana hoone ühendamisel ei kasutatud õnnestunud lahendust, mille tõttu tekkisid praod vajumisest, mis omakorda ohustavad trepikäike;
5. Taastamisel rikuti teatrit ümbritsev drenaa¾isüsteem, mis käesoleva hetkeni ei tööta ja sellest tingitult on vesi kahjustanud Estonia teatrihoone vundamenti ja ¹ahte. Hoone tehnilist seisukorda on pidevalt halvendanud lühinägelik ekspluatatsioon ja remondivahendite kokkuhoid.
Teatrihoone sõjajärgne laiendamine lõppes 1951. Seejärel toimusid märkimisväärsemad tööd (lavavalgustus, saalide istmete uuendamine jms.) alles 1970-ndate alguses.
Talveaed ehitati aastatel 1992...95.
1970.-1980.a. kapitaalremont jäi lõpetamata ja oli teostuselt ebaõnnestunud. Näiteks: katusekatte remont tehti väga madala kvaliteediga, enamus katusekive jäi kinnitamata, mille tulemusena oli katus avariiohtlikus seisukorras. Paljud kandefermid olid koormuse all läbi lõtkunud. Tehnosüsteeme ei asendatud täielikult ja seetõttu need ei funktsioneeri. Remondi käigus alustatud sundventilatsiooni ei ehitatud lõpuni, mistõttu kogu hoone oli praktiliselt ilma ventilatsioonita. Maja fassaad värviti ebakvaliteetse värviga, mis ei lase teatrimaja seintel hingata ja mille tõttu on käesoleval hetkel fassaad rikutud.
Estonia Teatri olukord ja lähtekohad Estonia Teatri renoveerimiseks kuni 1997.a.
1995.aastaks oli Estonia teatrihoone avariiohtlikus seisukorras. Teatri juhtkond tellis olukorra selgitamiseks Estonia teatrihoone hetkeolukorda illustreerivad ekspertiisid:
1. EKK Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste AS:"Estonia Teatrihoone kandekonstruktsioonide ekspertiis" 1995.a.
2. AS TALONE:"Ekspertarvamus tulekustutussüsteemide tehnilise seisukorra kohta" 1995.a.
3. Tallinna Tuletõrje-ja Päästeamet:"Tuletõrjejärelvalve ettekirjutus" 1996.a.
4. Elektrikontrollikeskus:"Elektripaigalduse ülevaatuse akt"
Ekspertiiside tulemusena oli Estonia teatrimaja olukord avariiohtlik , mida võis kirjeldada alljärgnevalt:
• Ehituslikult : teatri katuse kate purunenud, suurem osa ferme, suurem osa treppe ja betoonkonstruktsioone kahjustunud.
• Tehnosüsteemide osas: kanalisatsioon, veesüsteemid, küttesüsteem, ventilatsioon ei töötanud, elektrisüsteem avariiohtlik.
• Estonia Teatri ekspluatatsiooni ohutuse seisukohast puudusid tuletõrje signalisatsioon, tuletõrje veevarustus, teatrisaali avariivalgustus.
Hoone halvenev olukord ja Eesti Vabariigi esindusteatri rolli omamine andis tõuke teatrihoone arengukontseptsiooni tellimiseks (valmis 1996, täiendused 1997.a.,2000.a.) arhitekt Peep Jäneselt.
Rahvusooperi Nõukogu otsused Estonia Teatri renoveerimisel
Rahvusooperi Nõukogu on oma istungitel regulaarselt arutanud Estonia Teatri renoveerimisega seonduvat:
• 29.aprill 1998.a. protokoll nr. 4, "Ülevaade 5 aasta investeeringute plaanist"
• 26.august 1998.a protokoll nr. 9, a. ""Estonia" maja arengukontseptsioon", b. "Ülevaade 1998.a. suurremontidest"
• 13.oktoober 1998.a. protokoll nr. 10 "Estonia" maja arengukontseptsioon (jätk), "Eksperthinnang uue teatrisaali ehitamisele",
• 13.november 1998.a. protokoll nr. 11 , ""Estonia" maja arengukontseptsioon" (jätk),
• 11.detsember 1998.a. protokoll nr. 12 ""Estonia" maja arengukontseptsioon"
• 19.veebruar 1999.a. protokoll nr. 14 "Ehitus-ja remonditööde plaan 1999.a. suveks"
• 15.aprill 1999.a. protokoll nr. 15 "Estonia teatrihoone renoveerimise kava 1.etapp 2000...2002."
• 20.oktoober 1999.a. protokoll nr. 17 "Ülevaade suvistest remonditöödest" (muude küsimuste all vaadeldud)
• 05.aprill 2000.a. protokoll nr. 18 "Estonia kinnistu arengukavast"
• 23.mai 2000.a. protokoll nr. 20 "Suvistest remonditöödest". Kohtumine Tallinna aselinnapea Priit Vilba ja Linnaplaneerimise Ameti juhataja Hain Karuga
• 31.jaanuar 2001.a. protokoll nr. 26 "Informatsioon Estonia maja renoveerimise projektist"
• 07.märts 2001.a. protokoll nr. 27 "Estonia teatrimaja renoveerimisest".
• Kohtumine minister Signe Kivi ja kantsler Margus Allikmaaga Kultuuriministeeriumis.
Estonia teatrihoone renoveerimine ja tegevus 1997.a.-2000.a. avariiohtliku olukorra likvideerimisel
Estonia Teatri juhtkond, tuginedes mitmete ekspertorganisatsioonide ja juhtivate spetsialistide eksperthinnangutele ja ekspertiisidele alustas 1995.a. aktiivset tööd vahendite kaasamiseks Estonia Teatri avariiohtlikust seisundist väljaviimiseks.
1997-ndat aastat tuleb sõjajärgse taastamisperioodi arengus lugeda läbilöögi aastaks. Valitsus eraldas 1996.a. erastamisest saadud erakordse tulu Estonia Seltsile
(11,9 miljonit) Estonia Teatri renoveerimiseks.
Estonia Teatri renoveerimise põhieesmärgid ja teostatud ehitustööd aastatel 1997-1998.
• Estonia teatrihoone avariiohtliku seisundi likvideerimine;
• katusetarindite väljavahetamine ja katusekatte uuendamine;
• Tulekahjusignalisatsiooni süsteemi I etapi väljaehitamine;
• Tuletõrje veevarustussüsteemi väljaehitamine;
• Estonia Teatri loomingulise kollektiivile inimväärsete töötingimuste loomine koos uute proovisaalide ja harjutusruumide käiku andmisega, hoone lavatehniliste -ja harjutustingimuste parendamine.
1997.a. alustati mõõdistamisi, projekteerimist ja käivitati saneerimistöö katuse kontsruktsioonide ja - katete uuendamisel. 1997.a. suvel uuendati üle 60% Estonia Maja katusekonstruktsioonidest, ehitati välja suured katusealused pinnad ja loodi eeldused uute proovisaalide väljaehitamiseks.
Projekteeriti ja paigaldati tuletõrjesignalisatsiooni I järk.Tehti suuremahulisi renoveerimis-ja remonditöid kogu hoones.
1998.a. eraldati investeeringuteks 15.000.000 krooni. Ehitati välja lavatorni ja katlamaja katusekonstruktsioon, Kuplisaal koos ventilatsiooniga, tugevdati Otsasaali all olevaid vahelagesid ja laiendati külglava portaali, uuendati katuse 5 lavatorni, rekonstrueeriti tulekustutussüsteemi ja teatri tehnilisi süsteeme, renoveeriti olmeploki tualettruume ja suurt osa proovisaalidest.
1999.a. eraldati investeeringuteks 10.000.000 kr. Negatiivse eelarve tulemusena vähendati investeeringute summat 3.350.000 krooni ja kinnitati investeeringute mahuks 6.650.000 kr. 1999.a. renoveeriti tulekustutussüsteemi koos pumbasõlmega, paigaldati uus translatsiooni-süsteem, remonditi olmeprojekti II korruse koridor, helitehnikute ruumid,valgustajate ruumid, maja fassaadide välisvalgustus, keldri kanalisatsioonid ja drenaa¾id, suur hulk garderoobe ja proovisaale.
2000. aastal eraldati investeeringuteks 5.000.000 krooni. Valmis teatrimaja tehniline projekt, renoveeriti olmeploki trepikoda ja pööningukorruse õuepoolset osa, uuendati teatrilava tulekahjusignalisatsiooni süsteemi, remonditi trepikodasid ja olmeruume.
2001.a. eraldati investeeringuteks 1.000.000 krooni
Estonia teatrihoone tehniline projekt
7. märtsil 2001 .a. oma korralisel istungil kiitis Rahvusooperi Nõukogu heaks Estonia teatri- ja kontserdimaja renoveerimistööde tehnilise projekti.
Nõukogu otsustas esitada projekti Kultuuriministeeriumile, et alustada tööd finantseerimiskava väljatöötamiseks.
Estonia teatri- ja kontserdimaja tehnilise projekti peaprojekteerija on Arhitektuuribüroo Kolde Grupp OÜ, arhitekt Peep Jänes.
Rahvusooperi "Estonia" teatri- ja kontserdihoone rekonstrueerimise tehniline projekt on pärast sõjajärgseid taastamis- ehitustöid esimene kogu hoonet tervikuna käsitlev ning kõiki eriosasid (va. interjööriprojekt) haarav projektidokument. Projekt keskendub praeguse hoone plaanigabariitidesse jääva ruumistiku probleemidele ja ei välista hoone võimalikke perspektiivseid edasiarendusi, sealhulgas ooperisaali juurdeehitust, mitme-korruselise maa-aluse parkla ja majandusõue loomise Pärnu mnt poolsele territooriumile.
Hoone renoveerimist tingivaid põhipõhjusi on kaks:
• ehitise kasutusohtlikuks muutumine 50 aasta jooksul tegemata või ebapiisavate hooldustööde tulemusena;
• teatri- ja kontserditegevuse tehnoloogia kaasajastamise vajadus, seda eriti peale 1991 aastat avanenud tehnilisi võimalusi silmas pidades.
Estonia teatri- ja kontserdihoone on eesti kultuuri sümbolehitusena arvatud riiklike arhitektuurimälestiste hulka koos kõigi sellest tulenevate piirangute ja ettekirjutustega. Arvukate lahendus- ettepanekuvariantide mitmekordse läbivaatamise tulemusena on jõutud nii tellija kui muinsuskaitseorganite mõlemapoolsete mööndustega kompromiss-lahenduseni, mida tehniline projekt ka kajastab.
Sellekohaselt suureneb renoveerimiseelsega võrreldes hoone kubatuur ja netopind peaaegu kolmandiku võrra (vastavalt 99 518 m³ → 130 280 m³ ja 17 160 m² → 22 040 m²).
Kasulikku lisamahtu saadakse kahest põhiallikast:
• juba renoveeritud kivikatuste all olevate pööninguruumide kasutuselevõtust (praegu lõplikult välja ehitatud vaid Kuplisaal)
• teatri- ja kontserdisaali ploki vahelise siseõue täisehitamisest, kuhu rajatav uus hooneosa oma välisgabariitidelt jätkab 1997.a ümberehitatud G. Otsa tänava äärse hooneploki ristlõiget.
Lisaks toimuvad hoone välisilmes veel järgmised silmatorkavad muudatused:
• vaheosa Pärnu mnt poolse külje pööningukorruse välja ehitamine katusekorruseks Tammsaare pargi poolse külje trepikodade mansardsete katusevormide taastamine sõjaeelsel kujul, võimaldamaks trepikodade kasutuskõrgust tõsta ühe korruse võrra, et pääseda kontserdisaali katusealustesse ruumidesse;
• algse sammastiku taasavamine Estonia puiestee fassaadil, et luua peapääsude juurde sademetevari;
• Pärnu mnt poolse külje äravajunud välisterrassi likvideerimine hoone vaheosa ulatuses.
Renoveerimise tulemusena muutub hoone sisemuses lisaks keldrikorrusele aktiivselt kasutatavaks 6 maapealset korrust, kus võib eristada järgmisi põhiruumigruppe:
• teatrisaali ploki ruumijaotus säilib suures osas endisena, lisandub teine külglava, selle kõrvale kogu hoone kõrguses uus lifti- trepisõlm; teisele rõdule avatakse eraldi otsepääsud tänavalt; lavatorni tagusele pööninguline ehitatakse gaasikatlamaja;
• G. Otsa tänava poolne plokk koos juba väljaehitatud külglavaga kujuneb töökodade - dekoratsiooniladude plokiks (kuni ei leita sobivaid ruume töökodade väljaviimiseks hoonest; projekt ei välista võimalust 4. korruse maalisaali asendamiseks tulevikus esinemisruumiga koos omaette publikuruumide väljaehitamisega samas kohas);
• vaheossa teatri- ja kontserdisaali ploki vahel jäävad esindus-, esinemis-, teenindus- ja toitlustusruumid, ülakorrustele harjutusruumid; Pärnu mnt poolsesse külge haldus- ja kunstilise personali ruumid, näitlejate garderoobid, võõrastetoad jms; rajatakse spetsiaalne suuregabariidiline tehnoloogiline lift;
• kontserdisaali ploki ruumijaotus säilib suures osas endisena, keldrikorrusele ehitatakse välja toitlustus- ja abiruumid, täiustatakse publiku sisenemisruume, pööningukorrusele rajatakse harjutussaalid;
Eraldi tuleb koostada interjööriprojekt, millega lahendatakse vastavalt koostatavatele arhitektuuriajaloolistele eritingimustele siseruumide kujundus- ja sisustusprobleemid, sealhulgas leitakse võimalused teatrisaali akustika parendamiseks (lavaportaali ja orkestriruumi avardamine jms).
Estonia teatrihoone renoveerimistööde maksumusest ja finantseerimisest
Renoveerimistööde eeldatav maksumus on orienteeruvalt 317 miljonit krooni. (alus Rahvusooper "Estonia" teatri ja kontserdihoone rekonstrueerimiskulude täpsustatud eelhinnang)
Tööd on võimalik teostada 3–4 aasta jooksul pikema (4…6 kuud) suvepuhkuse ajal, kusjuures projekteerimine toimub eelnevalt ja ka hooaegade keskel.
Tööde algus on planeeritud 2002 maikuusse, lõpp oktoobris 2005.
Estonia teatrihoone renoveerimistööde tulemused
Renoveerimise tulemusena korrastatakse ajalooline monumentaalne ehitis pealinna keskel ja s.h.
• paraneb hoone logistiline skeem;
• ehitatakse täis keskosa;
• ehitatakse välja hädavajalikud liftid ja tõstukid;
• tagatakse nõutavad invapääsud;
• eri ruumigrupid muudetakse autonoomselt toimivaks, säilitades seejuures võimaluse liita kõik hooneosad kooskasutatavaks (pidulikud vastuvõtud, ballid jne);
• uuendatakse kõik insenerisüsteemid (elektri, kütte-, ventilatsiooni-, vee-ja kanalisatsioonisüsteemid) ja fassaadide viimistlus.
Estonia teatrisaali rekonstrueerimise tulemusena:
Teatrisaali rekonstrueerimine
• ehitatakse välja teatrisaali ventilatsioon;
• taastatakse lavaportaali ülaosa tema algsel kujul (muudeti 1975.a. ümberehitustööde käigus), ehitatakse uus valgustusloo¾ lae tagaossa. Teatrisaali akustika parandamistööde aluseks on firma ACOUSTIC DESIGN AHNERT (Saksamaa) teostatud projekt;
• publikuruumide parem ja mitmekesisem talituslik tase(uued külastajate teenindus-ruumid, jne) publikuruumide kõrgem esteetiline tase (kulunud viimistluse ja sisustuse asendamine uue sisekujundusprojekti kohaselt);
• teatrisaali ning publiku jalutusruumide, sh.vestibüüli, interjööride restaureerimine, saali sisustuse uuendamine. Eesmärgiks on parem akustika ja ruumide esinduslikkuse väljatoomine.
• 2. rõdu eraldamine koos publikuteenindusruumide väljaehitamisega.
• Vaegliikujad saavad võimaluse saali ja eraldi tualettruumide kasutamiseks
Lava ümberehitustööd ja amortiseerunud lavatehnoloogia uuendamine
• lavaportaali laiendamine 11,5 m-le
• 2 külglava 14x14 ja14x9m ehitamine olmeruumide asemele ja osalt õuele, lavapööningu ja ülalava mehhaanika uuendamine, viimine elektrilistele –või hüdraulilistele ajamitele ja elektroonilisele juhtimisele (valgustussillad, dekoratsiooni- ja muud tõstukid), seadmete hankimine ja montaa¾;
• tõstetav tagalava poodiumtõstuk, mis samaaegselt oleksid rulldekoratsioonide säilituspaigaks;
• pöördlava ühe pöörleva ketta asendamine 2 kettaga;
• lava tulekindla ja tavalise eesriide ning nende ajamite uuendamine;
• orkestrisüvendi põrandatõstukite paigaldamine, mis võimaldavad põranda kas tervikuna või osadena, mis võimaldab orkestriaugu kasutamist eeslavana.
• lavaportaali ülaosa restaureerimine ja selle ees oleva valgustussilla rekonstrueerimine;
• valgustuskambri ehitamine saali pööningule.
Estonia kontserdisaali ploki renoveerimine
• laiendatakse külaliste vastuvõtuks teeninduspinda (keldrikorruse teenindusruum, fuajee rekonstrueerimine, naiste WC, fuajee kohviku väljaehitamine);
• piletikeskuse väljaehitamine;
• ventilatsioonisüsteemide rekonstrueerimine;
• lahendatakse suurte kollektiivide ERSO, RAM, Eesti Kontsert ruumiprobleemid ja ehitatakse välja prooviruumid VI korruse katusealustele pindadele, parandatakse
harjutustingimusi;
• liftide ja invaprobleemide lahendamine
Estonia teatrihoone uue vaheosa väljaehitamine
• vaheossa teatri- ja kontserdisaali ploki vahel jäävad esindus-, esinemis-, teenindus- ja toitlustusruumid, mis parandavad teatrihoone logistiliste süsteemi;
• ehitatakse välja täismõõtmeline proovilava ja harjutusruumid;
• Pärnu mnt poolsesse külge haldus- ja kunstilise personali olmeruumid, renoveeritakse garderoobid, ehitatakse võõrastetoad jms;
• rajatakse spetsiaalne suuregabariidiline tehnoloogiline lift jms.
• laiendatakse Valget saali
Kokkuvõtvalt Estonia teatri- ja kontserdihoone rekonstrueerimisest
Estonia teatrihoone rekonstrueerimise kava on valminud 5-aastase töö tulemusena. See on optimaalne ja vajalik rahvusliku sümbolehitise korda tegemiseks.
Väljenduses Rahvusooperi Nõukogu liikme Aarne Miku sõnadega:
"Estonia" teatri- ja kontserdihoone on suur ehitis. Selle ehitamiseks on tulnud kokku kanda palju ehitusmaterjali. Mitte ainult kive ja lupja, vaid ka vaimu ja energiat. Mitte iga päev ei suudeta sääraseid ülesandeid teostada."
Kuid mida see kõik maksab ja kust raha võtta? On selge, et "Estonia" projekti ei taha keegi suruda uue Eesti Kunstimuuseumi või Eesti Rahva Muuseumi ehitamise ette või vahele, kuid ta peab olema kõikide silmade ees, nende kõrval ja järel. Aastal 2006 möödub 100 aastat "Estonia" kui kutselise teatri asutamisest, 2013.aastal aga saab see paljukannatanud hoone ise 100 aastaseks. Just neid tähtpäevi silmas pidades ongi see projekt oma etapilisi ehitamisvõimalusi arvestades ka koostatud.
Kui riiklikul tasandil on "Estonia" kordategemiseks positiivne impulss antud, siis saab alustada ka mitmesuguste korjanduste läbiviimist. Meie 50-kroonise rahatähe tagaküljel on kujundatud "Estonia" maja ning esiküljel seisab helilooja Rudolf Tobiase portree, kelle "Sanctus" kõlas esimest korda selle hoone avapidustuste esimesel kontserdil 1913.aastal. Kui iga eestlane annaks ühe taolise rahatähe "Estonia" heaks - see oleks ju päris suur summa!
Möödunud sajandi algul öeldi "Estonia" ehitajate poolt sõnad : "kadugu suurte mõtete, suurte ettevõtmiste juures kõik viha, vaen ja killustumine ... Selle eest on meile tänulik tulev sugu - Eesti rahvas."
VII RAHVUSOOPER "ESTONIA" ARENGUKAVA TÄITMINE
Rahvusooper "Estonia" arengukava on koostatud tulenevalt Rahvusooperi seaduses kirjutatud ülesannetest, silmas pidades rahvusooperi rolli ja kohta eesti ühiskonnas ja vajadusest jätkata tegutsemist eesti kõrgkultuuri valdkonnas, andes oma panuse eesti rahva, rahvuskultuuri ja omariikluse säilimiseks ning arenemiseks, eesti kõrgkultuuri tutvustamiseks integreeruvas maailmas.
Rahvusooperi arengukavas on toodud Rahvusooperi nõukogule esitatud ja heaks kiidetud nägemus Rahvusooperi administratiivse ja loomingulise arengu osas aastateks 2001.- 2006., kui Estonia Teater tähistab oma 100-aastast juubelit 2006.aastal.
Rahvusooperi "Estonia" tegevus toimub arengukava kui strateegilise dokumendi alusel.
|
|
|
© Rahvusooper Estonia 2010
|
SEB publikupreemia 2012
