 
| Vaheajatellimus internetist | |  |
|
| Rahvusooper Estonia kuulub järgmistesse ühendustesse: |
|
|
|
|
|
AIVAR MÄE, peadirektor
Aivar Mäe õppis 1976–1979 Tallinna Muusikakeskkoolis klarnetit (Enno Mattiseni klass) ja 1979–1985 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat (Ants Söödi klass). Täiendanud end 1991 USA-s Portlandi ülikoolis koorijuhtimise ja muusikakorralduse alal (juhendaja Bruce Browne). Mänginud 1978–1979 Pärnu ja 1982–1985 Tapa orkestris, olnud 1982 Rahvaloomingu ja Kultuuritöö Teadusliku Metoodikakeskuse vanemmetoodik ja 1987–1989 levimuusikasektori juhataja, 1985–1987 ENSV Riikliku Filharmoonia ansambli „Vitamiin“ solist. Aivar Mäe töötas 1989–1992 Rahvakultuuri Arenduskeskuse muusikaosakonna juhatajana. Ta on olnud Eesti Kontserdis 1993–1998 asedirektor ja aastast 1999 direktor ning 2003–2006 ühtlasi Vanemuise teatrijuht. Ta on juhtinud Estonia (1997) ja Vanemuise (1998) kontserdisaali ning Jõhvi kontserdimaja renoveerimist (2005) ja Pärnu kontserdimaja rajamist (2002). Aivar Mäe on saanud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1997,1998, 2002), Pärnus aasta mehe tiitli 2002 Pärnu linna kultuurielu mitmekesistamise ja uute võimaluste loomise eest, Valgetähe V klassi teenetemärgi (2003), Tartu linna medali (2006) ja kinnisvaraguru tiitli (2006).
1990. aastal asutas ta kammerkoori „Arsis“ (tegutses aastani 1997), 1993 samanimelise käsikellade ansambli ja 1996 laste kelladeansambli ning on „Arsise“ kollektiivide dirigent ja kunstiline juht. Võitnud kammerkooriga rahvusvahelistel võistlustel auhindu, sh 1991 Prantsusmaal Tours’is, 1992 Itaalias Arezzos, 1994 Walesis Llangullenis ja 1997 LAV-s Eisteddfodis III koha ning 1994 Kataloonias Cantonigròs’s, 1996 Iirimaal Corkis ja 1997 Eisteddfodis rahvalaulu kategoorias I koha. Viimases võitis I koha ka kellade ansambliga. Ta on juhatanud suurvorme, sh Honeggeri ja Pinhami jõulukantaati, Rutteri ja Fauré reekviemi, Poulenci ja Martini missat, Händeli oratooriumi „Judas Maccabaeus“, Peeter Vähi „Kellade sümfooniat“. Esinenud oma kollektiividega paljudes välisriikides, sh 1991–2002 seitsmel korral USA-s, mitu korda Kanadas, Rootsis, Saksamaal, Itaalias, Soomes jm. Salvestanud 4 CD-d: „Arsis“ (1994, kammerkooriga), „In Dies“ (2000) ja „Awake, My Heart“ (2003, mõlemad kellade ansambliga), „Lõbus kellamäng“ (2000, laste kelladeansambliga). Juhatanud 1984–90 segakoori „Olevine“.
Aivar Mäe CV
• Sünniaeg: 12. mai 1960
• Perekonnaseis: abielus, kolm last
Hariduskäik
• 1979–1985 Tallinna Riiklik Konservatoorium, muusikapedagoogika
• 1976–1979 Tallinna muusikakeskkool, klarnet
Ametikäik
• 2009– Rahvusooper Estonia peadirektor
• 2000–2009 Eesti Kontserdi direktor
• 2004–2006 Vanemuise teatrijuht
• 2003–2004 Vanemuise teatrijuhi kt
• 1999–2000 Eesti Kontserdi direktori kt
• 1993–1998 Eesti Kontserdi asedirektor
• 1992–1993 Eesti Muusikaühingu kooriosakonna juhataja, vastutav sekretär
• 1989–1992 rahvakultuuri arenduskeskuse muusikaosakonna juhataja
• 1987–1989 rahvaloomingu ja kultuuritöö teadusliku metoodikakeskuse levimuusika sektori juhataja
• 1985–1987 Riikliku Filharmoonia artist
• 1982–1985 Tapa tarbijate kooperatiivi orkestrant
• 1982–1982 Rahvaloomingu ja Kultuuritöö Teadusliku Metoodikakeskuse vanemmetoodik
Hobid
• Arsise kellade ansambel
Edu võtmed
• Elame kogemuste najal, need õpetavad.
• Organisatsioon peab tegelema oma põhitegevusega.
• Planeerige aega nii, et jõuaksite igale poole.
ARVO VOLMER, loominguline juht ja peadirigent
Arvo Volmer on tunnustatumaid dirigente Eestis, keda teatakse ja hinnatakse maailma paljudel kontserdilavadel ning muusikateatrites. Volmer on maailmas tunnustust leidnud Sibeliuse loomingu suurepärase tõlgendajana, samavõrd hinnatud on ka tema vene heliloojate loomingu ning nüüdismuusika esitused. Oma dirigendikarjääri alustas Arvo Volmer 1985. aastal Estonia teatris. 1987. aastast oli ta samaaegselt seotud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, mille peadirigent ja kunstiline juht ta oli aastail 1993–2001.
1989. aastal Kopenhaagenis toimunud rahvusvahelisel Nikolai Malko nimelisel noorte dirigentide konkursil saatis teda edu ning järgnes rahvusvaheline tunnustus. Arvo Volmeri ulatuslik tegevus dirigendina hõlmab maailma mitut kontinenti. Ta on korduvalt juhatanud selliseid tuntud orkestreid nagu BBC Philharmonic (Manchester), City of Birmingham SO, Berliini Raadio SO, Sydney ja Melbourne’i sümfooniaorkestrid, Orchestre National de France jt.
Arvo Volmeri loometeed illustreerib mitmekülgne plaadistamistegevus, mis hõlmab suurel hulgal eesti ja välismaist muusikat minevikust tänapäevani. Olulisemad plaadistused on Leevi Madetoja kogu orkestriloomingu salvestus Oulu Linnaorkestriga (Alba Records, 1998–2000), Eduard Tubina kõigi sümfooniate plaadistus ERSO-ga (Alba Records, 1999–2003), mille eest pälvis 2002. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia, Tubina balleti „Kratt“ esmaplaadistus ERSO-ga (Alba Records, 2005) ning Cyrillus Kreegi Reekviemi plaadistus (Alba Records, 2007), mis on teose 1927. aastal valminud eestikeelse originaalversiooni esmakordne salvestus.
2004. aastast on Arvo Volmer Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Samast aastast on ta ka Adelaide’i Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent. Lisaks on Volmer aktiivselt tegev ka Moskva Suures Teatris, Soome Rahvusooperis, Norra Rahvusooperis jm.
Arvo Volmer on õppinud dirigeerimist Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) professorite Olev Oja ja Roman Matsovi juhendamisel (1980–1985) ning Peterburi Konservatooriumis professor Ravil Martõnovi juhendamisel (1985–1990). Lisaks on ta täiendanud end USA-s Helmuth Rillingi meistrikursustel.
|
|
|
© Rahvusooper Estonia 2010
|
SEB publikupreemia 2012
