<empty>
<empty>
<empty>
<empty>
<empty>
<empty>
  Inimesed
Direktor
  Kunstiline kollektiiv
-  Dirigendid
-   Ooperisolistid
-   Orkester
-  Koor
-  Ooperiosakond
-   Poistekoor
Lavatehniline ja -teenindav personal
Klienditeeninduse- ja haldusosakond
Turundus
Raamatupidamine
Personaliosakond
Toitlustus
Orkestri konkurss
  Estonia maja
  Juhtimine
  Koostööpartnerid
  Estonia Selts
FacebookYoutube
Kalender
30 31 1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 1 2 3 4
Osta pilet internetist!
Vaheajatellimus internetist
Müügil "Lembitu" CD!
Telli uudiskiri
Lastele

Küsitlus Küsitluste arhiiv
Rahvusooper Estonia kuulub järgmistesse ühendustesse:
Eesti Etendusasutuste Liit
Opera Europa
reseo
Rahvusooper » Inimesed » Kunstiline kollektiiv » Poistekoor
Rahvusooper Estonia poistekoor
Poistekoor

Hirvo Surva, poistekoori direktor-dirigent, 5064 252, info@hirvosurva.com
Anne Ojalo, administraator-dirigent, 5147 432, anne.ojalo@kul.ee
Maarja Soone, koormeister
Andres Lemba, kontsertmeister
Zoja Hertz, vokaalpedagoog
Kaili Lass, õppekoori juhataja
Jaanika Kuusik, õppekoori juhataja

Koor alustas tegevust 1971. aastal RAM-i poistekoorina ja kandis üle kümne aasta Eesti Poistekoori nime. Alates 1997. aastast kuulub koor Rahvusooper Estonia koosseisu. Koori asutajaks oli professor Venno Laul, kes juhtis koori tegevust 30 aastat. 2001.a. asus kunstilise juhi ja peadirigendina tööle Hirvo Surva. Rahvusooper Estonia Poistekoor töötab kooristuudiona, millel on kolm koosseisu: põhikoor ja kaks õppekoori, kus vokaalkunsti omandavad kokku 150 andekat noort lauljat. Põhikoor töötab klassikalise segakoori printsiibil – häälemurde läbinud poisid jätkavad laulmist tenorite või bassidena. Koori tegevuse peamisteks eesmärkideks on eesti poistelaulu traditsioonide edendamine ja tutvustamine, lauljate vokaalsete ja muusikaliste oskuste arendamine ning nende vaimsete väärtushinnangute kujundamine. Erakordseks kogemuseks võimekatele laulupoistele on osalemine rahvusooperi lavastustes (nt „Tosca“, „Carmen“, „Talupoja au“, „Pajatsid“ jt).

Kooril on suuri teeneid eesti koorimuusika tutvustajana ja klassikalise muusika esitajana nii kodu- kui välismaal. Koor on pälvinud vaimustatud vastuvõtu paljudes Euroopa riikides, Kanadas, USA-s, Austraalias, Jaapanis ja mujal. Koori repertuaari krooniks on vokaal-sümfoonilised suurvormid (B. Britten „Sõjareekviem“, C. Orff „Carmina Burana“, F. Mendelssohn-Bartholdy „Paulus“, R. Tobias „Joonase lähetamine“ jt). Aastas on keskmiselt 30 esinemist nii iseseisvate kontsertidena kui ka koostöös teiste tuntud muusikakollektiividega (ERSO, Rahvusmeeskoor jpt). 2007. a. septembris osaleti Lera Auerbachi suurteose „Vene reekviem“ maailmaesiettekandel Bremenis koos Segakoor Latviaga ja Bremeni Filharmoonikutega Tõnu Kaljuste juhatusel. 2008. a. märtsis oli sama teose ettekanne Cuencas (Hispaania) ning 2009. a. augustis Tallinnas ja Riias. 2009. a. juulis anti ooperipäevade raames neli kontserti „Ave Maria“ kavaga Saaremaa kirikutes.

Koor on saavutanud kõrgeid auhindu järgmistel koorikonkurssidel: 2003. a. I koht Eesti Meestelaulu Seltsi koorikonkursil poistekooride A-kategoorias ja samal aastal I koht 21 riigi seas lastekooride vanema astme kategoorias Llangolleni koorikonkursil Walesis; 2005. a. 2 kuldmedalit Olomouc’i koorikonkursil T¹ehhi Vabariigis; 2006. a. kuldmedal Cantemuse koorifestivalil Nyķregyhįza’s Ungaris.

Hirvo Surva CV

Kunstiline juht ja peadirigent Hirvo Surva on sündinud 1963. aastal Kohtla-Järvel. Lõpetanud Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli (õpetaja Silvia Mellik) ja Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal prof. Ants Üleoja dirigeerimisklassi. On Rahvusooper Estonia poistekoori, üle-eestilise poistekoori Kalev ja Revalia kammermeeskoori peadirigent. Alates 1993. a. on aktiivselt tegutsenud üldlaulupidude dirigendina ja oli VIII ja IX Noorte laulupeo kunstiline juht. 2003. a. detsembris tegi ta debüüdi Rahvusooper Estonias, kus ta oli B. Britteni „Väike korstnapühkija“ dirigent ja muusikaline juht. Alates 2011. aasta sügisest on ta Rahvusooper Estonia peakoormeister.
Prindi  |  Saada
© Rahvusooper Estonia 2010
Powered by AutomatWeb™ - Culture in Database