  
| Vaheajatellimus internetist | |  |
|
|
| Operetis „Nahkhiir“ asetleidvates segadustes on süüdi: |
|
|
| Rahvusooper Estonia kuulub järgmistesse ühendustesse: |
|
|
|
 |
|
105. hooaja uuslavastused ja projektid
|
|
AINULT 24. MAIST 6. JUUNINI KÕIKIDELE ETENDUSTELE SOODUSHINNAD -20 KUNI -50%!
Mängukava 2010
Mängukava 2011
ESTONIA TURUPÄEV
12. septembril 2010
Kunstiline juht: Arne Mikk
Pühapäeval, 12. septembril kell 12–15 toimub Estonia maja taga ajaloolisel turuplatsil traditsiooniline Estonia turupäev, kus värvikal kontsertetendusel tutvustatakse hooaja uuslavastusi, oksjonil leiavad uue omaniku kaunid kostüümid ja põnevad rekvisiidid ning sellest saadud tulu läheb kuulsate estoonlaste jäljeraja täiendamiseks Rävala puiesteel. Muusikat ja rõõmu jagub kõigile! Tasuta!
SILVA
Imre Kįlmįni operett kolmes vaatuses
Leo Steini ja Béla Jenbachi libreto
Libretotõlge: Mart Sander
Maailmaesietendus 17. novembril 1915 Johann Strauß-Theater (Viin)
Esietendus Rahvusooper Estonias 16. septembril 2010
Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten
Dirigendid: Mihhail Gerts, Erki Pehk
Lavastaja ja kunstnik: Mart Sander
Koreograaf: Marina Kesler
Valguskunstnik: Anton Kulagin
Imre Kįlmįn on Johann Straussi ja Franz Lehįri kõrval kolmas Viini opereti suurkuju. 1908. aastal Theater an der Wienis esietendunud operett „Sügismanööver“ näitas noore helilooja andekust selles ¾anris. Järgnesid tellimustööd paljudelt teatritelt – „Sügismanöövri“ ja 1915. aastal esietendunud „Silva“ vahele mahtus veel seitse operetti. Säravat, kirglikku ja sentimentaalset „Silvat“ peetakse Kįlmįni loomingu tipuks ning operetiajaloo üheks olulisemaks teoseks. Helilooja püüdis opereti sü¾eeliinile anda dramaatilist sügavust ning „Silvat“ võiks seetõttu pidada „La traviata“ õnneliku lõpuga operetivariandiks. Teose muusikasse on sulanud nii valsi-, t¹aarda¹i- kui ka foksirütmid. „Silva“ vallutas publiku südamed juba peaproovis ja Das Neue Wiener Journalis avaldatud kriitika märkis pärast edukat esietendust: „Kįlmįn on kirjutanud kütkestava heliteose. On tunda tema meloodiate kõlatäiust ja meeleolude võlu pakub erakordset lüürilist naudingut!“
Lavastaja Mart Sander: „Mõnes mõttes on „Silva“ valik kergema vastupanu teed minek, kuid samas ei saa vaielda: selliseid meloodiaid nagu „Teeme pesa endale“ ja „Jah, ilma naisteta on kurb maailm“ teavad isegi need, kes pole kunagi teatrisse sattunud. Lavastajale on see hea materjal: sellest võib teha kas pesuehtsa komöödia või rõhutada loo traagilist alatooni. Või siis rääkida vahetu lugu inimestest, kes sotsiaalsete süsteemide hammasrataste vahel lõksus olles ihkavad olla kõigest inimesed, kuid ei saa seda endale lubada. Kuna selles ligi sada aastat vanas loos leidub teravaid paralleele tänapäeva maailmaga, otsustasin neid rõhutada mitte etenduse kaasajastamisega, vaid „vanutamisega“ – üritan lavastada etenduse, mis edastab moodsa sõnumi vaatamata sellele, et tema visuaalne külg on rõhutatult, peaaegu karikatuurselt vanamoodne.“
OOPERIGALA - GENERATSIOON XXXL
1. oktoobril 2010 Pärnu kontserdimajas
2. oktoobril 2010 Estonia kontserdisaalis
Dirigent: Carlos Spierer (Saksamaa)
Rahvusvahelise muusikapäeva ooperigalal esinevad suurepärased eesti ooperilauljad – Estonia praegused solistid ning noor ja andekas lauljate järelkasv. Galal astuvad üles Kadri Kipper, Ivo Posti ja Koit Soasepp, külalisena Annely Peebo (Viini Volksoper) ning Estonia solistid Aile Asszonyi, Aleksander Arder, Rauno Elp, Oliver Kuusik, Heli Veskus, Priit Volmer jt. Õhtut juhib Chalice.
BOHEEM
Giacomo Puccini ooper neljas vaatuses
Luigi Illica ja Giuseppe Giacosa libreto Henri Murgeri romaani „Scènes de la vie de bohème“ ainetel
Maailmaesietendus 1. veebruaril 1896 Teatro Regio (Torino)
Esietendus Rahvusooper Estonias 29. oktoobril 2010
Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer
Dirigendid: Risto Joost, Mihhail Gerts
Lavastaja: Ran Arthur Braun (Iisrael)
Lavakujundus: Ran Arthur Braun ja Riccardo Gallino (Itaalia)
Kostüümikunstnik: Elo Soode
Valguskunstnik: Neeme Jõe
Noored, rõõmsameelsed, muretud ja kirgedest pakatavad boheemlased naudivad täiel rinnal elu ja selle keerdkäike, mida vürtsitavad armastus, lootus, meeleheide ning Pariisi pöörane elurütm… Lavastaja Ran Arthur Braun: „Boheemlasi kujutatakse laval nii nagu nad on – kord naerust nõrkemas, kord pisarais. Kui oled noor, siis pole mõtet eitada elu ja hoolida sellest, kuidas kõik lõppeda võib.“
20. sajandi ühe suurema meloodiameistrina on Puccini loonud oma tegelastele värvikad ja haaravad muusikalised portreed ning maalinud julgeid kõlavärvinguid ja meeldejäävaid meloodiaid kasutades Pariisist kauni ja romantilise pildi. Claude Debussy on öelnud: „Keegi pole tolleaegset Pariisi nii täpselt kirjeldanud kui Puccini oma ooperis „La bohème“.“
Poeet Rodolfo ja kunstnik Marcello püüavad Pariisi ladinakvartali külmas katusekambris tööd teha, kuid neil pole raha, et leevendada näpistavat nälga, kütta tuba ning maksta üüri. Filosoof Colline püüab pantida raamatuid, kuid asjata. Muusik Schaunard’il on aga õnnestunud hankida toitu, raha, küttepuid ja sigarette. Sõbrad suunduvad Café Momus’sse suurt õnne tähistama, ainult Rodolfo jääb neist maha oma artiklit lõpetama. Tema tööd segab kaunis naabrineiu Mimi, kes palub küünlale tuld. Trepikojas avastab Mimi, et on poeedi tuppa pillanud oma võtme. Tagasi pöördudes kustutab tõmbetuul küünla. Rodolfo armub Mimisse, keda vaevab ränk haigus, kuid kaks kuud hiljem lähevad noorte teed lahku, sest noormees ei suuda pealt vaadata, kuidas neiu tema külmas kambris kannatab. Poole aasta pärast tuuakse surev Mimi poeedi katusekambrisse, sest Mimi viimaseks sooviks on olla taas sõprade keskel…
I CAPULETI E I MONTECCHI
Vincenzo Bellini ooperi kontsertettekanne 11. novembril 2010 Estonia kontserdisaalis
Libreto: Felice Romani
Maailmaesietendus 11. märtsil 1830 Teatro La Fenices (Veneetsia)
Dirigent: Arvo Volmer
Peaosades: Annely Peebo ja Irina Dubrovskaja
Vincenzo Bellini oli 19. sajandi alguse itaalia ooperi juhtfiguure Rossini ja Donizetti kõrval, nn bel canto trio noorim liige. Tema ooperitele on omane ülim meloodilisus, romantiline paatos, ülevus ja sentimentaalsus. Suurepärase meloodiameistrina on Bellini mõjutanud mitmeid heliloojaid Verdist Lisztini. Oma kirjas Camille Bellaigue’le kiitis Verdi Bellini muusikat: „Mitte keegi pole suutnud kirjutada nii pikki ja voolavaid meloodialiine kui Bellini.“
„I Capuleti e i Montecchi“ on üks helilooja enimesitatud oopereid. Ooperi libreto aluseks pole mitte Shakespeare’i „Romeo ja Julia“, vaid mitmed itaalia kirjandusteosed, peamiselt Luigi Scevola näidend „Giulietta e Romeo“ (1818). „I Capuleti e i Montecchi“ esietenduse menu oli Bellinile meeltmööda – oli ta ju osaliselt kasutanud muusikat oma eelmisest ooperist „Zaira“, mille kriitikud ebaõnnestunuks tunnistasid. 20. sajandi keskpaiku, tänu võimekatele bel canto lauljatele Maria Callasele, Beverly Sillsile jt oli „I Capuletti e i Montecchi“ paljude ooperiteatrite püsirepertuaaris. Viimati laulsid selle 2009. aastal plaadile tänapäeva ooperitähed Anna Netrebko (Julia) ja Elļna Garanča (Romeo).
Ooper „I Capuleti e i Montecchi“ jätkab rahvusooperi traditsiooni tuua kontsertettekannetena publikuni ooperiliteratuuri väärtteoseid, sh pärleid bel canto-ooperite varasalvest. Varasematel hooaegadel on ülimenukalt ette kantud Mozarti „Tituse halastus“, Catalani „La Wally“, Bellini „Puritaanid“, Verdi „Simon Boccanegra“, Rossini „Wilhelm Tell“ ja Donizetti „Poliuto“.
KÄSIKIVI KOSMOSEST
Olav Ehala muusikaline lastelavastus Leelo Tungla libretole
Maailmaesietendus 23. juulil 2010 Saaremaa Ooperipäevade raames Kuressaare Linnateatris
Esietendus Rahvusooper Estonia kammersaalis 28. novembril 2010
Koostöös Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Energia avastuskeskusega.
Muusikaline juht: Tarmo Eespere
Lavastaja: Garmen Tabor
Kunstnik: Liina Unt
Valguskunstnik: Airi Eras
Sel hooajal jõuab lasteni uus muusikaline lasteetendus, kus jagub põnevaid kosmoseelanikke, ajas rändamist, abivalmis sõpru, lustakaid meloodiaid ja palju muud toredat. Väljakul mängivate laste sekka satub tulnukatüdruk Siri – koos rännatakse ennemuistsesse aega appi vaeslapsele, kes peab kurja perenaise käsul rasket käsikivi ringi ajama. Sõprade abiga lahendatakse vaeslapse mure ning imelise kosmose-eliksiiriga „Eetikon“ muudetakse pahurad ja kiuslikud inimesed südamlikeks ja abivalmiteks.
Olav Ehala on kõigile muusikasõpradele tuntud laululooja ning filmi- ja teatrimuusika kirjutaja. Tema loomingu saatel on üles kasvanud mitu põlvkonda eestlasi. Kes ei teaks muusikat filmidele „Nukitsamees“ ja „Karoliine hõbelõng“ või muusikalile „Buratino“… „Käsikivi kosmosest“ on Olav Ehala esimene lavateos pärast 2006. aastal valminud muusikali „Lumekuninganna“.
Leelo Tunglaga seob Olav Ehalat pikaajaline koostöö. Leelo Tungal on kirjutanud teravmeelseid ja elurõõmsaid luuletusi ning raamatuid igas vanuses lastele. Tema hoogsad värsid on aluseks mitmele muusikateosele: Raimo Kangro „Saabastega kass“, „Krants kuuse all“, „Hunt ja 7 kitsetalle“, „Juku“, Piret Ripsi „Imelaps“ jt. „Käsikivi kosmosest“ toob lavale Garmen Tabor, kes tegi oma lavastajadebüüdi Estonias Piret Ripsi minimuusikaliga „Imelaps“ (2008).
PÄHKLIPUREJA
Pjotr T¹aikovski ballett kahes vaatuses
Marius Petipa libreto E. T. A. Hoffmanni ja Alexandre Dumas’ (sen.) muinasjutu järgi
Maailmaesietendus 18. detsembril 1892 Peterburi Maria Teatris
Esietendus Rahvusooper Estonias 3. detsembril 2010
Koreograaf-lavastaja: Ben Stevenson (Texas Ballet Theatre, USA)
Muusikaline juht ja dirigent: Mihhail Gerts
Dirigent: Jüri Alperten
Kunstnik: Tom Boyd (Houston Ballet, USA)
Ben Stevensoni imepärase lavastusega algab Estonias jõulukuu! Ka kõige võimatumad unenäod muutuvad imekauniks ja ahvatlevaks reaalsuseks. T¹aikovski kaunis muusika viib vaataja koos Klaraga maiustuste, Hiirekuninga, mängusõdurite, lendavate kokkade, hiiglasliku jõulupuu, jõuluõhtu ja tantsu võlumaailma. T¹aikovski „Pähklipureja“ on helilooja tuntumaid ja armastatumaid teoseid, mille muusika on inspireerinud paljusid koreograafe jutustama tantsukeeles E. T. A. Hoffmanni ja Alexandre Dumas’ sen. värvikat jõulumuinasjuttu.
Ben Stevensoni peetakse praeguse Ameerika balletikunsti üheks olulisemaks kujundajaks. Ta on pea kolmkümmend aastat olnud Houstoni Balletiteatri kunstiline juht, kelle juhtimisel on trupp kasvanud rahvusvaheliselt tunnustatud balletiteatriks ning aastast 2003 on ta Texase Balletiteatri kunstiline juht. Tema lavastused on pälvinud mitmeid nimekaid auhindu ja kiidusõnu kriitikutelt ning on etendunud Opéra de Paris’s, Kanada Rahvusballetis, La Scalas, Baieri Riigiooperis, Londoni City Ballet’s jm.
ESTONIA BALL
31. detsembril 2010
Kunstiline juht: Arne Mikk
Rahvusooper Estonia kutsub veetma ainulaadset aastavahetust teatri maagilises õhkkonnas – kuulama George Gershwini kaunist muusikat parimate solistide esituses, kogema särtsakat Manhattani ööelu ja tantsima suure sümfooniaorkestri saatel. Saada vana aasta ära rõõmuga, et tulla saaks uus ja parem!
Balli esimeses pooles tuleb ettekandele Arne Miku lavastatud revüü „Gershwini rapsoodia“ George Gershwini muusikale. Peaesinejaks on Beninis sündinud USA-Pariisi taustaga d¾ässitäht Mina Agossi. Prantsuse d¾ässiajakiri Le Jazz Hot on teda nimetanud 21. sajandi uute traditsioonide tõrvikukandjaks, tänase põlvkonna hääleks, kes purustab idee muusikalistest piiridest ja kultuuriidentiteetidest, seades esikohale originaalsuse. Agossit on inspireerinud pea kõik muusika¾anrid ooperist hip-hopi ja d¾ässini. Prantsusmaal on ta d¾ässiedetabelite üks esinumbritest, kõrvuti selliste suurustega nagu Jamie Cullum ja Diana Krall. Mina Agossi on esinenud Eestis 2007. aastal Jazzkaare raames.
Eesti publikul on esmakordselt võimalus vahetult kogeda ühe maailma tipp-koreograafi George Balanchine’i säravat loomingut. Balli teises pooles tuleb ettekandele tema ballett „Who Cares?“ George Gershwini muusikale. 1937. aastal avaldas Gershwin soovi teha tuntud koreograafiga koostööd ja luua ballett „Goldwyn Follies“, kuid helilooja suri enne teose lõpetamist. Kolmkümmend kolm aastat hiljem lõi Balanchine balleti „Who Cares?“ kuueteistkümnele Gershwini laulule, sh hitid „I Got Rhythm“, „The Man I Love“, „Embraceable You“ ja „My One and Only“. Nii sündis ballett pulbitsevast Manhattani ööelust, millele loob iseloomuliku atmosfääri Gershwini särtsakas muusika. Teose energia kumab läbi igast Balanchine’i perfektse tehnikaga seatud sammust. Balleti toob lavale Ballet du Capitole’i kunstiline juht Nanette Glushak.
OPERETIGALA – SULEV NÕMMIK 80
9. jaanuaril 2011
Lavastaja: Neeme Kuningas
Rahvusooper Estonia tähistab armastatud näitleja, lavastaja ja huumoriklassiku kaheksakümnendat sünniaastapäeva hoogsa ja heatujulise operetigalaga. Nõmmik jõudis andeka kunstnikuna tantsida balletti, lavastada operetti, teha filme ja esineda estraadil. Tema loodud Uduvere Ärni tegelaskuju oli oodatud esineja teles ja raadios. Aegumatu huumoriga vürtsitatud telefilmid „Mehed ei nuta“, „Noor pensionär“ ja „Siin me oleme“ on saanud kultusfilmideks. Estoniaga oli Sulev Nõmmik seotud tantsija, näitleja, näitejuhi ja lavastajana aastast 1947 kuni oma surmani 1992. aastal. Selle aja jooksul jõudsid lavale mitmed publiku südameid võitnud ja aastakümneid repertuaaris püsinud operetid ning muusikalid: Oidi „Muhulaste imelikud juhtumised“ (1962), Raudmäe „Kiri nõudmiseni“ (1965), Valgre ja Raudmäe „Muinaslugu muusikas“ (1967), Vinteri ja Raudmäe „Pipi Pikksukk“ (1969), Leigh’ „Mees La Manchast (1971), Straussi „Nahkhiir“ (1973), Vinteri „Suvitajad“ (1977) jpt. Sel õhtul pakuvad Estonia solistid, koor ja orkester aegumatut huumorit ja särtsakaid operetimeloodiaid Sulev Nõmmiku poolt lavale toodud operettidest.
TSAARI MÕRSJA
Nikolai Rimski-Korsakovi neljavaatuseline ooper
Ilja Tjumenevi libreto Lev Mei samanimelisele näidendile
Kontsertettekanne Estonia kontserdisaalis 10. veebruaril 2011
Kontsert kuulub EBU Euroraadio hooaega „Tallinn, Euroopa kultuuripealinn 2011“ ja Klassikaraadio vahendusel jõuab see raadiokuulajateni Euroopas ning Ameerikas
Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer
Solistid: Roman Polisadov (Läti Rahvusooper), Marina ©agut¹ (Maria Teater), Vitali Bilõi (Moskva Novaja Opera), Dmytro Popov (Ukraina Rahvusooper), Angelina ©vat¹ka (Ukraina Rahvusooper), Mart Laur, Oliver Kuusik, Helen Lokuta, Juuli Lill, Ludmilla Kõrts, Pavlo Balakin, Aleksander Arder jt.
Rahvusooper Estonia orkester ja koor
Ühe tuntuma orkestriteose „©eherezade“ looja Rimski-Korsakov kirjutas viisteist ooperit. „Tsaari mõrsja“ on neist tähelepanuväärsemaid. Selles on nii itaalia romantilise ooperi kui shakespeare’liku draama hõngu. „Tsaari mõrsjat“ võib nimetada ajaloolis-olustikuliseks ooperiks. Siin pole vasturääkivusi ajaloolisele tõele ega fantastilisi elemente, mis tavaliselt on omased Rimski-Korsakovi ooperiloomingule. Ooperi muusika, eriti selle vokaalne külg, tõstab teose kõrgemale tavapärasest olustikudraamast ja annab talle tõelise traagilisuse, mis garanteerib teosele suure populaarsuse. Helilooja on ooperi loonud vokaalile keskenduvate itaalia numbriooperite eeskujul, kus oluline koht on peategelaste aariatel, ansamblitel ja koorinumbritel. Rimski-Korsakovi ooperid kuuluvad kõik vene ooperiteatrite repertuaarivaramusse, kuid „Tsaari mõrsja“ on üks väheseid, mis on võitnud endale koha ka Lääne ooperiteatrite lavadel. Viimasest „Tsaari mõrsja“ esietendusest Estonias on möödunud 52 aastat.
„Tsaari mõrsja“ tegevus hargneb Ivan Julma valitsemisajal. Tsaari ihukaitseväelane Grigori Grjaznoi on armunud kaupmees Sobakini kaunitarist tütresse Marfasse, too on aga Ivan Lõkovi mõrsja. Grjaznoi armuke Ljuba¹a mürgitab oma võistlejanna. Marfale on ka tsaar ise silma heitnud ja ta endale mõrsjaks valinud. Kui selgub, et Marfa on mürgitatud, teatab Grjaznoi, et süüdlane on Ivan Lõkov, kelle ta tsaari käsul tapab.
„Tsaari mõrsja“ jätkab Rahvusooperi traditsiooni tuua kontsertettekannetena publikuni maailma ooperiliteratuuri väärtteoseid. Varasematel hooaegadel on nendeks olnud ooperid bel canto varasalvest: Bellini „Puritaanid“, Rossini „Wilhelm Tell“, Donizetti „Poliuto“, Bizet’ „Pärlipüüdjad“ jpt.
PIPI PIKKSUKK
Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe muusikal Astrid Lindgreni samanimelise lasteraamatu ainetel, Andres Dvinjaninovi dramatiseering
Laulutekstid: Enn Vetemaa ja Neeme Kuningas
Esietendus Rahvusooper Estonias 5. märtsil 2011
Dirigendid: Erki Pehk, Hirvo Surva, Priit Aimla
Lavastaja: Andres Dvinjaninov (Emajõe Suveteater)
Kunstnik: Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater)
Koreograaf: Jüri Nael
Enimmängitud lastemuusikal Eestis!
Kas on kedagi teist nii eriskummalist, lahedat ja tähelepanuväärset kui Pipi? Raske oleks leida talle võrdset, sest Pipi on Pipi – eri värvi sukkade, erepunaste patside ja tedretähnidega tüdruk on nii vapper ja tugev, et võib hobuse üles tõsta. Elutarkust ja südamesoojust jagub tal kõigile. Ja mis peamine – temaga ei hakka iialgi igav! Lavastaja Andres Dvinajaninov toob vaatajateni Astrid Lindgreni armastatud lasteraamatu vahvad tegelased, kellega koos võib leida mitte ainult Spungi, vaid midagi palju enamat... ehk Pipi meis enestes?
C. ORFFI „CARMINA BURANA“. A. DVOŘĮKI SÜMFOONIA NR 9
Rahvusooper Estonia sümfooniakontsert 17. märtsil 2011 Estonia kontserdisaalis
Rahvusooper Estonia solistid, koor ja orkester, Rahvusooper Estonia seltsi segakoor
Dirigent: Arvo Volmer
Kontserdi esimeses pooles kõlab t¹ehhi muusikalise rahvusliikumise võtmefiguuri Antonin Dvořįki viimane ja kuulsaim sümfoonia – Üheksas sümfoonia op. 95, alapealkirjaga „Uuest maailmast“ (1983), mis on loodud helilooja Ameerika-perioodil (1892–1895) ning inspireeritud sealsest maast ja kultuurist. Hoolimata Ameerika mõjudest on teose olemus t¹ehhipärane. Carnegie Hallis toimunud esmaettekandel võeti teos juubeldades vastu ning aplausitorm tervitas iga sümfoonia osa.
Kontserdi teises osas kõlav Carl Orffi „Carmina burana“ on 20. sajandi kuulsamaid teoseid, mille vitaalsus ja võimas dramatism ülistab armastust, elu ja loodust. Carl Orff lõi oma populaarseima lavalise kantaadi orkestrile, koorile ja solistidele 1937. aastal. Kantaadi tekstideks on 13. sajandi rändnäitlejate, üliõpilaste ning vaimulike kirjutatud ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid. Kogumikus leidub lembelaule, satiirilisi laule ja joogilaule. Helilooja valis kogumikust kakskümmend neli laulu ning grupeeris need vastavalt teemadele – vein ja meelelahutus, looduse ja kevade ülistamine ning armastus. Kõiki osi ühendab inimesest sõltumatu ja katkematult pöörlev saatuseratas. Lihtsatest rõõmudest, elust ja naudinguist jutustav teos on ülistuslaul elule tema värvikais vormides ning igaveses ringkäigus.
MANON
Kenneth MacMillani ballett Jules Massenet’ muusikale
Maailmaesietendus 3. märtsil 1974, Londoni Kuninglik Ballett
Esietendus Rahvusooper Estonias 7. aprillil 2011
Koreograaf-lavastaja: Kenneth MacMillan (Inglismaa)
Koreograafia teostaja: Karl Burnett (Inglismaa)
Muusikaline juht ja dirigent: Risto Joost
Dirigent: Mihhail Gerts
Muusika arran¾eerijad: Leighton Lucas ja Hilda Gaunt
Kunstnik: Mia Stensgaard (Taani Kuninglik Ballett)
Kunstniku assistent: Maja Ziska (Taani Kuninglik Ballett)
Kenneth MacMillani ballett Jules Massenet’ imekaunile muusikale loob kujundirikka pildi 18. sajandi elust ja erinevatest ühiskonnakihtidest – aristokraatidest eluheidikuteni. Balleti aluseks on Abbe Prevost’ „©evaljee des Grieux’ ja Manon Lescaut’ lugu“ („L’Histoire du chevalier des Grieux et de Manon Lescaut“), mis jutustab loo Pariisi ihaldatuimast kurtisaanist Manonist, kellest põnevate ja dramaatiliste sündmusteahela tõttu saab põgenik ja tagaotsitav Louisianas. Emotsioonidest tulvil muusika väljendab peategelase langemist naudinguteküllasest kõrgusest meeleheitlikku elupõrgusse. Balleti muusika on arran¾eerinud Leighton Lucas ja Hilda Gaunt, kes on kasutanud Massenet’ loomingut, kuid mitte ühtegi rida helilooja samanimelisest ooperist. Kõlavad katkendid kolmeteistkümnest Massenet’ ooperist (sh „Le Cid“, „Chérubin“, „Tuhkatriinu“ ja „Don Quijote“), samuti oratooriumitest, salongilugudest („Eleegia“), lauludest ja orkestrisüitidest („Scénes dramatiques“ and „Scénes pittoresques“).
Kenneth MacMillan lõi 20. sajandi ühe menukama balleti Londoni Kuninglikule Balletile 1974. aastal. Sellest ajast alates on „Manon“ olnud vaid tipptasemel balletitruppide repertuaaris, sest balleti esitamiseks peavad tantsijad olema tantsutehniliselt ja näitlejameisterlikkuselt väga kõrgel tasemel. „Ma ei ütle alati „jah“, kui mõni teater pöördub minu poole, et saada luba balleti esitamiseks. Balletitrupi taseme hindamise jätan usaldusväärsete repetiitorite hooleks,“ ütleb Kenneth MacMillani lesk Deborah MacMillan. 2009. aastal sai Rahvusooper Estonia loa balleti lavale toomiseks.
SERGEI PROKOFJEV 120
Ooper „Armastus kolme apelsini vastu“ Helikon-Opera (Moskva) solistidega
15. aprillil 2011
RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA BALLETIGALA
29. ja 30. aprillil 2011
Kunstiline juht: Toomas Edur
Eesti Rahvusballett tähistab rahvusvahelist tantsupäeva suurejoonelise tantsuprogrammiga, pakkudes publikule tantsunaudingut klassikast kaasaegse tantsuni. 30. aprilli galaga tähistab Estonia kauaaegne priimabaleriin Kaie Kõrb oma viiekümnendat juubelit. Lisaks Eesti Rahvusballeti solistidele esinevad tantsutähed American Ballet Theatre’ist, Kuninglikust Balletist (London) ja Suurest Teatrist.
CARMEN
Georges Bizet’ ooper Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy libretole Prosper Mérimée samanimelise novelli järgi
Maailmaesietendus 3. märtsil 1875, Pariisi Opéra Comique
Esietendus Rahvusooper Estonias 26. mail 2011
Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer
Dirigendid: Risto Joost, Mihhail Gerts, Jüri Alperten
Lavastaja: Walter Sutcliffe (Inglismaa)
Kunstnik: Liina Keevallik
Prantsuse keeles eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega
Kui „Carmen“ 1875. aastal esmakordselt Pariisis lavale jõudis, peeti ooperi sü¾eed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks. Bizet ¹okeeris publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast – külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja salakaubavedajate hulgast ning näidates laval peategelase mõrva. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Pjotr T¹aikovski, mõistes teose suurust, ennustas ooperile hiilgavat tulevikku: „Kümne aasta pärast on see kõige populaarsem ooper maailmas.“ Ja tal oli õigus, sest „Carmenist“ õhkub tõelise elu hingust, kirge, vabadust ja dünaamikat.
Bizet suri vaid kolm kuud pärast esietendust ega võinud aimatagi, et „Carmenist“ saab lühikese aja jooksul ooperiliteratuuri populaarsemaid teoseid, mida mängitakse kogu maailma ooperiteatrites ja et toreadoori laulust ning peategelase habaneerast saavad mitmetele põlvkondadele ooperimuusika sümbolid. Rahvusooper Estonias toob „Carmeni“ publikuni eelmisest hooajast tuttav noor briti lavastaja Walter Sutcliffe, kelle fantaasiarohke lavalahendusega „Così fan tuttest“ kujunes hooaja menutükk.
Lavastaja Walter Sutcliffe’i sõnul on Bizet’ „Carmen“ mitmepalgeline. „Ooper on segu pingelisest psühholoogilisest draamast ja melodraamast, dokumentaalfilmist ja mustast komöödiast, mida esitatakse kord üld-, kord lähivõtet kasutades. „Carmenis“ on nii grandioosse ooperi, intiimse sõnateatri kui ka populaarse muusikali¾anri sugemeid. Estonia lavastus mängib nende võimalustega, lastes dokumentaalfilmi jutustavatel elementidel rääkida 19. sajandi Sevillas hargnevat José ja Carmeni lugu.“
Käesoleval hooajal esietenduv „Carmen“ on juba kümnes teatri ajaloos.
OOPERI- JA BALLETIFESTIVAL „SUVEÖÖ TÄHED“
1.–11. juuni 2011
Rahvusooper Estonia läheb soojale suvele ja rannahooajale vastu traditsiooniks kujunenud festivaliga „Suveöö tähed“. Publiku rõõmuks säravad muusikataevas tunnustatud ooperi- ja balletitähed nii kodu- kui välismaalt. Festivalil tulevad ettekandele ülipopulaarne Bizet’ ooper „Carmen“, Delibes’i muinasjutuline ballett „Coppélia“, Tallinna Balletikooli noorte tantsijate balletigala, Puccini ooper „Tosca“, Harangozó lustakas ballett „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“; Nixoni ballett „Kolm musketäri“, Tüüri ajaloolis-fantastiline ooper „Wallenberg“ ja MacMillani ainulaadne ballett „Manon“.
TALLINNA BALLETIKOOLI GALA
1. ja 4. juunil 2011
1. juunil kell 19.00 ja 4. juunil kell 12.00 toimub Rahvusooper Estonias traditsiooniline Tallinna Balletikooli galakontsert, kus esinevad balletikooli lõpetajad ja õpilased – Eesti balleti tulevased tähed.
VÄIKE PRINTS
Esimene lavastus sarja „PööningTants“ raames Rahvusooper Estonia kammersaalis
2., 4., 5., 8. ja 10. juunil 2011
Koreograafia ja lavastus: Oksana Titova
Muusika: Taavi Kerikmäe
Videokujundus: Andres Tenusaar
Lavakujundus ja kostüümid: Elo Soode
Tantsivad Eesti Rahvusballeti tantsijad.
Sarja avalöögiks on Oksana Titova tantsulavastus „Väike prints“, kus Antoine de Saint-Exuperyle iseloomuliku reaalsuse ja fantaasia vahel balansseerivale maailmale heidetakse pilk läbi väike-printsiliku puhtuseprisma. Etendus valmib koostöös Estonias 2007. aastal esietendunud ja Eesti Teatri aastaauhinna 2008 võitnud tantsulavastuse „Hamlet“ meeskonnaga.
Oksana Titova on Eesti Rahvusballeti tantsija ning on näidanud end originaalse ja mõtlemapaneva käekirjaga lavastaja-koreograafina. Titova toob rahvusooperi kammersaali kaasaegse tantsu lavastuste sarja, mille läbivaks jooneks on balletiteatri pinnasest välja kasvanud nüüdistants. See on tantsuteater, mis rakendab balletitantsija füüsilised võimed kaasaegse kunsti ja esteetika teenistusse. Titova sõnul seostub pööning millegi salapärase, intiimse ja ettearvamatuga: „Rahvusooperi pööningul kehtivad teised reeglid, sealt võib leida mõndagi ootamatut.“
Oksana Titova on lavastanud Rahvusooper Estonias, Vanemuise teatris ning Kanuti Gildi saalis. Kahel korral on ta pälvinud Eesti Teatri aastaauhinna parima tantsulavastuse kategoorias: „The Last Hairy“ (koos Taavet Janseniga, Kanuti Gildi saal, 2005) ning „Hamlet“ (RO Estonia, 2007). Mõlemad tööd on osalenud rahvusvahelistel festivalidel Eestis, Lätis, Venemaal ja Inglismaal.
|
|
|
© Rahvusooper Estonia 2010
|
Estonia uus eesriie
